Obsah (15)

§ 132§ 134§ 657§ 651§ 456§ 363§ 392§ 207§ 229§ 329§ 293§ 688§ 179§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2927 Kohtuasi R.N

) § 132 lg 1 ja lg 3 alusel eristada hagihinda iga hageja osas eraldi. Juhul kui iga hageja on esitanud nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, on nõude hinnaks

§ 132lg 1 järgi 3500 eurot.

Täiendavalt on S.N ja R.N esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille hagihind on

§ 132lg 1 ja lg 3 järgi samuti 3500 eurot.

Seega on hagihind S.N ja R.N-i osas eraldiseisvalt 7000 eurot (

§ 134lg 1 alusel).

Hagihind hagejate Estmak Capital OÜ, Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ osas on 3500 eurot. Riigilõivu nõutavas ulatuses tasumata jätmine on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele. 4.

1. Kostjale ei olnud maakohtu menetluses selge, milline kostja avaldatud väide on millise hageja suhtes ebaõige ja mis põhjusel. Hagejad täpsustasid küll 12.12.2023 hagi, kuid oma nõuet ei muutnud ega täpsustanud. Kuigi kostja tõi 12.01.2024 menetlusdokumendis esile, et hagejate 12.12.2023 täpsustatud hagist ei selgu jätkuvalt, milliste nõuete menetlemist hagejad soovivad ja kuidas iga vaidlustatud väide iga hageja suhtes on ebaõige, leidis maakohus, et kostja ei saa hagejatele ette heita, mida hageja nõuab. Edasises menetluses ei võtnud maakohus selget seisukohta hagejate nõuete muutmise kohta. Kostjale selgus alles kohtuotsusest, milline nõue on kohtu menetluses. 4.
2. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata, kuna ei selgitanud välja hagejate nõudeid. Kuna maakohtu menetluses ei olnud nõuet kaudsete faktiväidete ümberlükkamiseks, ei saanud kohus sellist nõuet ka menetleda. Kaudsete faktiväidete ümberlükkamise nõue eeldab, et ka hagi ese on suunatud kaudsete faktiväidete ümberlükkamisele. Kui kohus kontrollis kaudsete faktiväidete tõesust, pidanuks otsusest ka selguma, milliseid kaudseid 8 2-23-2927 faktiväiteid kostja avaldatust on võimalik tuvastada ja kas need vastavad tõele või mitte. Kostja ei ole kaudseid faktiväiteid avaldanud. 4.
3. Maakohus jättis hindamata kostja seisukohad, mis puudutasid ettekande aluseks olnud asjaolusid ja konteksti, milles ettekanne tehti. Kostja ettekande sisuks oli korteriühistu raamatupidamisest ja kulujaotusest arusaamine, ning küsitavustele ja probleemidele tähelepanu juhtimine. Kostja soovis, et kontrollitaks korteriühistu majandamiskulude jaotuse õiguspärasust. Kostja avaldatud kahtlusi ei saa käsitada etteheitena petuskeemis osalemisena. Kostja ei ole ettekandes esitanud kindlas kõneviisis väiteid, mida hagejad kostjale omistavad. Kostja rõhutas ettekandes eraldi, et tema arvamuse kontrollimiseks on vaja läbi viia mõõdikute audit ja finantsandmete revisjon. 4.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et Poordi 5 korteriomanditele korteriühistu majandamiskulusid ei jaotata. Sellisest kulujaotusest võidab kõige enam Poordi tn 5 korteriomandite omanik, s.o Poordi 5 OÜ, mis kuulub Estmak Capital OÜ-le. Estmak Capital OÜ juhatuse liikmeks ja tegelikuks kasusaajaks on R.N . Seega on senine kulujaotus kasulik R.N-ile , Estmak Capital OÜ-le ja Poordi 5 OÜ-le. Seetõttu on kostja hinnangul ka põhjendatud leida, et hagejad on saanud põhjendamatult soodustusi, sest osad korteriühistu liikmed ei pea kulude kandmises osalema või ei ole neile kulusid jaotatud. Kostja ei ole aga faktina väitnud, et hagejatele tehti põhjendamatuid soodustusi. See, kas soodustus on põhjendatud või mitte, on väärtushinnang. Kostja väitis, et temale tundub, et tehtud on põhjendamatuid soodustusi. Kostja kahtluste kontrollimiseks alustati kriminaalmenetlust ja otsustati tellida revisjon. Korteriühistu majandamiskulude jaotust kontrollitakse ka tsiviilasja nr 2-22-18979 menetluses. Otsuseid korteriühistu majandamiskulude jaotuse kohta ei võetud vastu ühehäälselt. 4.
5. Ettekandes avaldatud väited on tõesed ja põhjendatud. Maakohus jättis kostja tõendid olulises ulatuses tähelepanuta. Fidelixi ja teabevahetuse süsteemist „Korto“ tehtud väljavõtete näol ei ole tegemist kostja koostatud tabelitega – kostja tegi tabelid parema arusaadavuse huvides üksnes eraldi lehtedeks, ning tõendi sisu ei ole sellest muutunud. Fidelixi tabelites (kostja 22.03.2024 lisad 6-7) toodud mõõdikute näidud on automaatsed ja nende jagunemine on kontrollitav tabelites toodud valemite kaudu. Pooled ei vaielnud maakohtu menetluses selle üle, et asjaomased tõendid olid väljavõtted Fidelixist ja teabevahetuse süsteemist „Korto“. Sellele, et kostja tõendid on ebausaldusväärsed ja tõendite hindamine eeldab eriteadmisi, oleks maakohus pidanud eelmenetluses kostja tähelepanu juhtima. Kostja taotleb täiendava tõendina ekspertiisi korraldamist. Vastustaja seisukoht
6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Hagejad jäid maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja taotlusele ekspertiisi korraldamiseks vaidlevad hagejad vastu. Kostja väitis, et tal olid korteriühistu raamatupidamise kohta üksnes kahtlused, mida ta ettekandes avaldas. Kostja tõendid ei kinnitanud korrapäratusi korteriühistu raamatupidamises. Kostja väited põhinesid üksnes tema enda või lepingulise esindaja koostatud Exceli tabelitel. Seda, et kostjal tuleb oma väiteid tõendada, selgitas maakohus kostjale korduvalt. Kuna kostjat esindab menetluses vandeadvokaat, ei saanud olla kostjale üllatuseks, et kostja loodud Exceli tabelid, milles toodud andmete algallikad ei ole tõendatud ega kontrollitavad, ei ole käsitatav tõenditena, 9 2-23-2927 vaid poole seletusena. Kostja ei saa oma väiteid tõendada enda seletusega. Seda ei pidanud maakohus kostjale selgitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 järgi vaidlustatud ulatuses tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni p 3 ning menetluskulude jaotuse p 1 osaliselt ja p 2). Maakohtu otsus on

§ 456

lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles hagejate hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jäi osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 3 osaliselt), samuti osas, milles R.N-i ja S.N mittevaralise kahju hüvitamise nõuded jäid rahuldamata ning neid puudutava menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 4 ja menetluskulude jaotus p 1 osaliselt).

1. Hagejad on esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, tuginedes VÕS § 1047 lg-le
2. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Hagejate arvates avaldas kostja teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu kõikidele korteriühistu liikmetele esitatud ettekandes hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, millega teotati hagejate arvates nende au ja kahjustati nende mainet. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja avaldas ettekandes faktiväiteid ja kas need vastasid tõele. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta avaldas ettekandes vaidlusalused väited, kuid leiab, et ta on avaldanud üksnes oma kahtlusi, mitte esitanud konkreetseid faktiväiteid.
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejate nõue, mida maakohus menetles, ei vastanud

§ 363

lg 1 p 1 nõuetele osas, milles hagejad ei eristanud, millised nõuded iga hageja kostja vastu esitab. Maakohtu ülesanne eelmenetluses on sellele hagejate tähelepanu pöörata ja anda neile võimalus nõudeid täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1).

08.11.2023 toimunud kohtuistungil küsis maakohus hagejatelt küll nõuete kohta (III kd, tl 51 pöördel, alguses), kuid menetles hagejate nõudeid ka pärast nende täpsustamist (III kd, tl 60–65) kui hagejate ühiseid nõudeid.

§ 392lg-st 1 tulenevaid nõudeid peab kohus täitma omaalgatuslikult.

Kuigi hagis esitati viie hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ei ole hagejad vältimatud kaashagejad

§ 207lg 3 tähenduses.

Kuna iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt, siis saab iga hageja esitada hagi ainult tema õiguste rikkumise osas. Seetõttu on oluline eristada, millised nõuded iga hageja esitab. Nõuete rahuldamise eelduste täidetavust tuleb kohtul kontrollida iga hageja osas. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejatele võimaluse täpsustada, kas iga hageja nõuab kostjalt väidete ümberlükkamist talle langevas osas (V kd, tl 168 ja pöördel). Kuna kostja saab ümber lükata ebaõiged faktiväited, palus ringkonnakohus hagejatel ka esile tuua, kas kogu nõudes kajastatud teksti (kõiki lauseid) saab pidada faktiväiteks. Kui ei saa, siis tuleb igal hagejal oma nõudes ka täpsustada, mida kostja väitis, ja millise konkreetse 10 2-23-2927 faktiväite ümberlükkamist iga hageja kostjalt taotleb. Kui hagejad leiavad, et kogu teksti ei saa pidada faktiväiteks, ning kostja on avaldanud kaudseid faktiväiteid, peaksid hagejad esile tooma, mis oli kostja avaldatu sisu, ning taotlema asjaomase kaudse faktiväite ümberlükkamist (V kd, tl 168 ja pöördel). Hagejad täpsustasid oma nõudeid ja ringkonnakohus lähtub asja edasisel menetlemisel hagejate 30.09.2024 täpsustatud nõuetest (V kd, tl 171–176). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas hagejate nõuded vastavad ringkonnakohtu 04.09.2024 selgitustele. See, et vaidlusalused faktiväited on omavahel seotud, ei tähenda seda, et faktiväited puudutavad samaaegselt ühiselt kõiki hagejaid. Iga hageja saab kostjalt nõuda avaldatud väidete ümberlükkamist talle langevas osas. Sellest sõltub ka asja menetluslik tulemus. 10. Kostja taotles apellatsioonkaebuses ekspertiisi korraldamist, sest kostjale selgus alles maakohtu otsusest, et kostja esitatud arvutused ja Exceli tabelid on käsitatavad kostja seletuse, mitte tõenditena. Samuti selgus alles kohtuotsusest, et kostja asjaomaste arvutuste hindamine eeldab eriteadmisi (V kd, tl 129, p 176). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja arvutused ja Exceli tabelid (III kd, tl 116–200 pöördel; IV kd, tl 1–9 ja 78–149 pöördel) on käsitatavad kostja seletusena. Poole seletus ei ole

§ 229

lg 2 esimese lause kohaselt tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Seletuses esitatud andmeid ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega. Apellatsioonkaebuses märgib kostja ka ise, et ta on tabeleid töödelnud (teinud tabelitest eraldi lehed; tõstnud failid kokku ühte tabelisse; ning esitanud koondtulemused koos enda tähelepanekutega), ning et tabelites toodud mõõdikute näitude jagunemine on kontrollitav tabelites toodud valemite kaudu (V kd, tl 142 pöördel, p-d 2.10.1 ja 2.10.2; tl 143, p-d 2.10.4 ja 2.10.5; tl 143 pöördel, p 2.10.7). Selle üle, kas tegemist on tõenditega, oli pooltel vaidlus juba maakohtu menetluses (V kd, tl 5, p 1.1.14; tl 6 pöördel–7, p 1.1.26; tl 7, p 1.2.2; tl 8, p 1.2.8). Kui kostja esitab oma väite tõendamiseks maakohtule dokumendid, mis tema väite tõendamiseks ei sobi, kuna need ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ega seega tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutatavad, peab kohus seda

§ 329

lg-st 3, §-st 351 ja § 392 lg-st 1 tulenevalt kostjale selgitama ning andma talle vajaduse korral võimaluse esitada muid, tsiviilkohtumenetluses kehtivatele nõuetele vastavaid tõendeid (vt ka RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491/80, p 15.9). Ka juhul, kui kohtu hinnangul ei olnud kostja esitatu käsitatav tõendina, vaid üksnes poole seletusena, tulnuks kohtul seda kostjale selgitada ja võimaldada esitada seaduses sätestatud nõuetele vastavaid tõendeid. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus

§ 229

lg 2 esimese lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole kostja tabelites sisalduvad selgitused nõutavas protsessivormis ning nende põhjal ei saa kohus teha kindlaks kostja avaldatud väidete õigsust. Ka see, et tõendina esitatud dokumendi hindamine eeldab eriteadmisi, ei saa poolele selguda alles kohtuotsusest (

§ 329lg 3, § 351 ja § 392 lg 1).

Sellisel juhul tuleb kohtul poolele selgitada, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (

§ 293lg 1 esimene lause).

Lisaks märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamisel ei töötle kohus tõendeid, sh ei kontrolli kohus Exceli tabelis olevaid arvutusi seal esitatud valemite kaudu. Asjaolu peab tulenema tõendist endast (

§ 229lg 1).

11 2-23-2927 Eelnevast tulenevalt ei täitnud maakohus praegusel juhul selgitamiskohustust ja see on käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena. Maakohtu otsus tuleb seetõttu vaidlustatud osas tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus ekspertiisi korraldamiseks, andes selliselt kostjale võimaluse esitada uuesti tõendid tõenditena sobimatuks osutunud dokumentide asemel. 11. Selleks, et kostjal oleks võimalik kõrvaldada ekspertiisi taotluses esinenud puudused (V kd, tl 145 ja pöördel, p 3.1, ning tl 183) ja ringkonnakohtul oleks võimalik hinnata, kas kostja ekspertiisi taotlust on võimalik apellatsioonimenetluses lahendada, tuli hagejatel esmalt täpsustada oma nõudeid, mida hagejad ka tegid. Seejärel kõrvaldas ka kostja ekspertiisi taotluses esinenud puudused (V kd, tl 185 ja pöördel). Kostja selgitas, et ta taotleb ekspertiisi korraldamist selleks, et tõendada vaidlusaluseid faktiväiteid (vt täpsemalt V kd, tl 185 pöördel, p 2.3). Arvestades ekspertiisi kui tõendi olulisust ja kaalu asja lahendamise tulemusele, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna Riigikohtul ei ole tulenevalt

§ 688

lg test 3–5 üldiselt pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kahjustaks ekspertiisi korraldamine ja asja lahendamine apellatsioonimenetluses poolte kaebeõigust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kostja saab ekspertiisiga tõendada vaidlusaluste faktiväidete õigsust, mitte seda, kas korteriühistu raamatupidamisest on kostja kahtlused tuletatavad või mitte (V kd, tl 185 pöördel, p 2.4).

1. Kokkuvõttes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse otsuse vaidlustatud osas ja rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tsiviilasja hind
2. Tsiviilasja hind maakohtu otsuses on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse asjaomasele väitele selgitab ringkonnakohus kostjale, et riigilõivu eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Küsimus nõutava suurusega riigilõivu tasumisest on seega poole avalik-õiguslik rahaline suhe riigiga, mis teist kohtumenetluse poolt ei puuduta. Sealhulgas puudub poolel menetluses alus jätta tegema kohtu nõutud toimingud ettekäändel, et vastaspoolel on riigilõiv nõutavas ulatuses tasumata. Siinses asjas on iga hageja esitanud kostja vastu eraldi nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Iga hageja hagi hind ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 3500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 420 eurot. Seega tuli igal hagejal tasuda hagilt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks riigilõivu 420 eurot. Hagejad tasusid ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt riigilõivu ühekordselt, arvestusega, et hagejate ühise hagi hind on 3500 eurot. Riigilõivu tasus Estmak Capital OÜ (I kd, tl 5). Seega on R.N-il, S.N-il , Poordi 5 OÜ-l ja Poordi 3 OÜ-l ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt riigilõiv tasumata.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh tasumata riigilõivu) mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb R.N12 2-23-2927 ilt , S.N-ilt , Poordi 5 OÜ-lt ja Poordi 3 OÜ-lt igaühelt välja mõista 420 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (

§ 179lg 9).

14. Kuna ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda maakohtus, tuleb muuta ka tsiviilasja hinda ringkonnakohtus, milleks on 17 500 eurot (= 3500 × 5). Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 17 500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 980 eurot. Seega tuli igal kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 980 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot (V kd, tl 148). Seega on kostja tasunud riigilõivu 560 eurot nõutavast vähem (= 980 – 420) ning nimetatud summa (s.o 560 eurot) tuleb kostjalt välja mõista. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (

§ 179lg 9).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 13