← Eesti

1-24-2896/18

Obsah (16)§ 217§ 175§ 180§ 318§ 319§ 189§ 387§ 60§ 61§ 312§ 291§ 127§ 130§ 105§ 126§ 160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2024,Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2896 (24231550592) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Sirje Luga,

§ 217

alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.02-12.02.2024, tõkend vahistamine alates 13.02.2024 vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Kaitsja Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-dest 3051, 306, 309 lg 2, 3, 311-312, 317, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3 ja karistusseadustiku (KarS) §-dest 121 lg 2 p 2, 68 lg 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Tunnistada Sergei Kovaljov KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Kovaljovi eelvangistuses viibimise aeg ning lugeda karistuse kandmise alguseks 11.02.
  4. Sergei Kovaljovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 4.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Sergei Kovaljovilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu summas 2152,08 eurot. Ekspertiisitasu summas 2600 eurot jätta riigi kanda. 5.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb Sergei Kovaljovil menetluskulu kokku summas 3382,08 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Sergei Kovaljov, 1-24-2896, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

§ 319

lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. SÜÜDISTUS Sergei Kovaljovi süüdistatakse selles, et tema 09.02.2024 ajavahemikus 14.00-17.00 aadressil xxx korteris lõi korduvalt oma xxx L. K. rusikatega vastu nägu ja keha, samuti tiris ta tugevalt kannatanut juustest. Selle tegevusega tekitas Sergei Kovaljov kannatanu L. K. füüsilist valu ja kehavigastusi (kehal ja näol hematoomid, vasakul jalal marrastus, kaelal kriimustused). Seega pani Sergei Kovaljov oma tahtliku teoga toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Kohtulike vaidluste käigus palus prokurör süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks palus KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 11.02.2024. Menetluskulude osas palus ekspertiisitasu summas 2600 eurot jätta täielikult riigi kanda, kuid sundraha summas 1230 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 2152,08 eurot tuleb Sergei Kovaljovilt välja mõista. Menetluskulude suurust 2

(11)arvestades on põhjendatud nende ajatamine ositi 12 kuuks. Asitõenditeks olevad DVD plaadid palus jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  1. Kohtulike vaidluste käigus märkis kaitsja, et süüdistus põhjendatud ei ole. Valdavalt on tegemist isikuliste tõenditega, kuid möönab, et on ka kirjalikke tõendeid seonduvalt tema kaitsealuse psüühikaga, aga ka mingil määral ka kannatanu seisundiga. Arvestada asjaoluga, et politseitöötajad ei saabunud sündmuskohale kohe ning sündmusest ei saadud informatsiooni vahetult pärast selle asetleidmist. Üsna raske on selgeks teha, kuidas täpselt konflikt korteris arenes ja nendest olemasolevatest tõenditest on prokurör teinud järelduse, et aset leidnud on just sellised sündmused, mis on märgitud süüdistuses. Kaitsja on aga teistsugusel seisukohal seotuna oma kaitsealuse positsiooniga, kuid iseenesest ei saa eitada fakti, et kannatanul olid fikseeritud vigastused. Tõsi, selles kriminaalasjas ei ole läbi viidud ekspertiisi, millest tulenevalt võiks kindlaks teha täpsemalt vigastuste tekkemehhanismi ja ka tekitamise aja. Salvestistest ja fototabelitest nähtuva järgi, eelkõige silmas pidades verevalumite ulatust ja värvust, ei saa kaitse välistada, et tõepoolest kehavigastused võisid olla tekitatud enam-vähem sellisel ajal kui süüdistuses on märgitud. Samas on ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et ikkagi selliseid vigastusi kas osaliselt või täielikult ei saadud tekitada sellisel viisil, nagu tema kaitsealune Kovaljov kohtuistungil on selgitanud. Arvestada tuleks ka tema kaitsealuse selgitusi, mille kohaselt on tema emal liikumisprobleemid juba pikemat aega ning sellega, et tegemist on eaka inimesega. Lisaks tuli tunnistajate ütlustest tuli välja, et kannatanul olid ka seljaprobleemid. Ei ole välistatud, et sellist kukkumist võis soodustada ka alkoholi tarvitamisest tulenev tasakaaluhäire. Leiab, et vaadata tuleks ütluste ajalist järjepidevust. Süüdistatava puhul tuleb ütlusi kõrvutada muude tõenditega ning vaadata, kas need riimuvad. Tuleb silmas pidada ka ütluste detailsust, sisu, konkreetsust, samuti ütluste andja seisundit, ütluste või sündmuste tajumise hetkel ja loomulikult ka elulist usutavust. Avaldatud on üksnes kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, sealjuures kannatanu ülekuulamise protokollist ja ka videosalvestiselt nähtuvalt on kannatanu oma versiooni toimunust diametraalselt muutnud. Esialgselt on kannatanu selgitanud sedasama, mida ka süüdistatav, kusjuures kannatanu esimeste ütluste andmise ajal kindlasti mingisugust mõjutamist süüdistatava poolt toimuda ei saanud. Palub arvestada, et igas konfliktis on enamasti kaks osapoolt ja üsna harva juhtub, et konfliktide tekkepõhjus peitub ainult ühe inimese tegevuses. Praegusel juhul, nagu tuleb süüdistatava enda ütlustest välja, on tal olnud emaga suhted konfliktsed juba päris pikka aega. Kõiki asjaolusid arvestades palub tema kaitsealune õigeks mõista, kuid kui kohus leiab, et tema kaitsealune on süüdi, siis palub kohaldada KarS § 74-75 sätteid. Menetluskulude osas märkis, et kuna tema kaitsealusel on osaline töövõime, siis võib § 183 lõike 3 alusel jätta menetluskulud suures osas riigi kanda ning selles osas, mis välja mõistetakse, anda tasumiseks maksimaalne tähtaeg.
  2. Süüdistatav Sergei Kovaljov selgitas kohtus, et ta ei tunnista ema peksmises end süüdi. Möönab, et tiris ema juukseidpidi esikust voodisse, kuid seda seetõttu, et ema oli alkoholi tarvitanud, siis teisiti ta ema oma tuppa viidud ei saanud. Palus end esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna haigete inimeste üle kohut ei mõisteta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61

lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 312p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse 3

(11)põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.
  1. Kohus annab esmalt hinnangu, kas Sergei Kovaljov on toime pannud talle etteheidetava teo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude(III) ja asitõenditega seotud küsimused (IV). (I)
  2. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise isiku tervise kahjustamise või valu tekitanud muu väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.
  3. Esitatud süüdistuse kohaselt lõi Sergei Kovaljov korduvalt 09.02.2024 ajavahemikul 14.0017.00 aadressil xxx korteris oma xxx L. K. rusikatega vastu nägu ja keha, samuti tiris tugevalt tema juustest.
  4. Käesoleva kriminaalasja esemeks on perekonnasisene vägivallajuhtum: Sergei Kovaljovi süüdistatakse oma xxx füüsilises väärkohtlemises. On üldteada asjaolu, et perevägivalda puudutavate kuritegude üheks eripäraks on tõendite nappus, so reeglina puuduvad sündmustel pealtnägijad ning nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses taandub tõendamine nn sõna-sõna vastu olukorrale. Kriminaalmenetlusse kaasatud tunnistajad (tavaliselt isikute lähedased, sõbrad, peretuttavad, naabrid) oskavad pooli üksnes iseloomustada või vahendavad teistelt isikutelt (sh süüdistatav ja kannatanu) kuuldut. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte järgi peab kohus tõendibaasi nappuse korral olemasolevaid tõendeid ning nende usaldusväärsust erilise põhjalikkusega vaagima.
  5. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu olid lähisuhtes. L. K. on süüdistatava Sergei Kovaljovi xxx, nad elasid aastaid koos ühes korteris ja et neil oli ühine majapidamine. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistuses näidatud ajavahemikul olid nad korteris kahekesi. Vaidlus seisneb selles, kas süüdistatav pani süüdistuses näidatud teo, s.o xxx peksmise, toime. Süüdistatava versiooni kohaselt tekkisid kannatanul hematoomid, kuna ta jõi ja kukkus seetõttu vastu kappi.
  6. Süüdistatav andis 24.07.2024 kohtuistungil ütluseid selle kohta, et ta saab oma emaga halvasti läbi, kuna x suhtleb O., kes tahab nende korterit endale. Kui ema joob alkoholi, siis tal katus sõidab ning hakkab tema kallal norima. Süüdistuses kirjeldatud ajal oli x pakkunud talle alkoholi ning neil tekkis kodus konflikt, kuna ta tahtis raha saada, kuid x ei andnud talle raha. Nad hakkasid karjuma ning ta läks oma tuppa ära. Selgitas, et emal tekivad vigastused seetõttu, kuna ta ei püsi jalul. Süüdistuses märgitud päeval oli ema väga purjus ja kukkus vastu kappi. Ütles küll x, et ärgu ta voodist tõusku, kuid x tegi seda ikkagi ja sai seetõttu oma õppetunni. Oma tervisliku seisundi osas märkis, et tal on lapsepõlves pärast avariid tekkinud xxx, kuid tema xxx on probleemid peaga.
  7. Kannatanu L. K. keeldus kohtus ütlusi andmast oma poja vastu,

§ 291

lg 2, 3 alusel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 101-110) avaldati. Kannatanu on 11.02.2024 andnud ütluseid selle kohta, et hematoomid tekkisid tal 09.02.2024 kukkumise tagajärjel, kuna ta vahest kukub ja lööb ennast vastu kapikest ära. 12.02.2024 antud ütluste kohaselt aga selgitas, et 09.02.2024 oli tema poeg tegelikult teda peksnud. Nad olid tarvitanud koos alkoholi ning kui hiljem olid nad mõlemad oma toas, siis tuli Sergei tema juurde ning hakkas raha nõudma. Kuna ta raha Sergeile anda ei saanud, siis hakkas Sergei teda peksma, lüües talle rusikatega üle keha, samuti tiris Sergei teda juustest, tõstes teda niimoodi üles. Ta ei oska öelda kaua peksmine kestis, kuid talle tundus, et see võis olla ööpäev. Tahtis 4

(11)politseisse helistada, kuid Sergei viskas ta telefoni katki. Kui pühapäeval tuli tema juurde õetütar O., siis kutsus O. kohale politsei. 11.02.2024 andis ta teistsuguseid ütluseid, sest kartis, et asi läheb hullemaks ja Sergei tapab ta ära. Selgitas lisaks, et Sergei on ka teda varem peksnud, s.o 2022 juunikuus.
  1. Tunnistaja O. K. 18.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta koos õega 11.02.2024 tädi L. K. juurde, kes elab koos poja Sergei Kovaljoviga aadressil xxx. Tädi juurde läks sest 09.02.2024 oli tädil sünnipäev. Ta hakkas muretsema, sest ei saanud tädi telefoni teel kätte. Kohale jõudes avas tädi talle läbi fonoluku ukse. Tädi oli kodus üksi ja Sergei oli poes. Nägi, et tädi oli täiesti sinine ning tal polnud juukseid. Kui küsis, mis temaga juhtis, siis tädi ei vastanud ning seetõttu otsustasid nad toimepandu kohta naabritelt küsida. Naabrid selgitasid neile, et nii tema tädi kui ka tema poeg joovad mõnikord koos ning kui Sergei joob toimub neil skandaal. Naabritega rääkides tuli ühel hetkel koju ka Sergei. Kui küsis Sergeilt, mis tema emaga juhtus, siis Sergei vastas talle, et ema kukkus. Kuna ta ei uskunud Sergeid, siis kutsus kohale politsei. Kui politsei Sergei ära viis, siis ütles tädi talle, et ei oleks vaja olnud politseid kutsuda, nad oleksid ka ise saanud klaaritud. Samal päeval tädi talle ei rääkinud, et Sergei teda peksis, kuid rääkis seda hiljem. Täpsemalt ütles tädi talle, et Sergei oli tahtnud temalt raha ning kuna tal raha ei olnud, siis muutus Sergei agressiivseks ning hakkas teda peksma.
  2. Tunnistaja K. N. 24.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta 11.02.2024 väljakutse aadressile xxx, kus oli toimunud perevägivald. Teatajaks oli olnud O., kes oli leidnud oma tädi läbipekstuna ning teataja hinnangu kohaselt oli peksjaks olnud Sergei Kovaljov. Kohale jõudes Sergei koheselt ust neile ei avanud ning kui ta seda lõpuks tegi, siis küsis Sergeilt, mis juhtunud oli ja miks on kannatanul nägu sinine. Sergei vastas talle ärritunud olekus, et ta emal on kõndimishäired ning ta kukub tihti. Nägi, et kannatanu nägu oli üleni sinine ning kuna töötab neli aastat politseis ja on varem selliste juhtumitega kokku puutunud, siis ei uskunud ta Sergei Kovaljovi poolt öeldut ning nad otsustasid ta kinni pidada.
  3. Tunnistaja N. I. 24.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta samas kortermajas, kus elavad ka L. K. ja Sergei Kovaljov. Kuna korterid kostavad läbi, siis kuuleb ta sageli L. K. ja Sergei Kovaljovi korterist tülisid, jooksmisi ja „jämedaid“ jutuajamisi ja seda eriti siis, kui on olnud pensionipäev. Viimane vahejuhtum oli olnud 09.02.2024 kella 20.00-20.30 ajal, kui ta kuulis riidu, samuti seda, et midagi visati maha. Kannatanu vigastusi nägi ta alles 11.02.2024, kui O. tuli oma õega sinna ning näitas talle oma tädist fotot.
  4. 12.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega (tl 30-36) kohaselt on asitõendiks 11.02.2024 häirekeskusele tehtud kõne salvestis (kõnesalvestus fail:_20240211_140702_055911381), mille kohaselt helistas kella 14.07 ajal Häirekskuse numbrile 112 O. K., kes teatas, et leidis oma tädi aadressilt xxx täielikult läbipekstuna. Teataja hinnangul oli peksjaks kannatanu poeg. Selgitas, et kannatanu on hirmul ning kardab oma agressiivset poega. Palus politseil kohale tulla.
  5. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 15-26) ja kiirabikaardiga (tl 28-28) on tõendatud kannatanu vigastused. Nimelt tuvastati L. K.l 11.02.2024 kogu keha ulatuses, s.h näo piirkonnas, hulgaliselt hematoome, samuti vasakul jalal marrastus, kaelal kriimustus ning tema pealael paljak. Kannatanu vigastusi kinnitab ka politsei rinnakaamerasalvestis, mida kohus vaatas ning millest nähtuvad samuti kannatanul rohked hematoomid näopiirkonnas ja paljak pealael.
  6. Kohus märgib, et kuigi kohtule on esitatud raviasutuse poolt koostatud dokumendid kinnitavad üheselt kannatanule tekitatud kehavigastusi, tuleb vaatamata sellele nentida, et kõige olulisemaks, Sergei Kovaljovi süüstavaks tõendiks on siiski kannatanu enda ütlused – 5
(11)keegi asjas üle kuulatud isikulistest tõendiallikatest kehalise väärkohtlemise episoodi vahetuks tunnistajaks ei olnud. Kannatanu on eeluurimisel, s.o 12.02.2024 rääkinud üksikasjalikult kuriteosündmusest ning süüdistatav omakorda asunud seisukohale, et kannatanu poolt kirjeldatut ei ole tegelikkuses toimunud, s.t tema oma ema peksnud ei ole, ema kukub kodus pidevalt, kuna ta ei seisa püsti.
  1. Riigikohus on märkinud (RKKKo nr 3-1-1-114-13), et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile, sest vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna vastu olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo nr 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-2109, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele.
  2. Kohtus üle kuulatud tunnistajate puhul nendib kohus, et nagu perevägivalla juhtumite puhul tavaks, on isikulisteks tõendiallikateks nii kannatanu ja süüdistatava lähedased ning majaelanikud. Kohtuistungitel ei esitatud taotlusi kohtus ütlusi andnud isikuliste tõendiallikate kohtueelses menetluses räägitu avaldamiseks peale kannatanu ütluste avaldamist seoses tema ütluste andmisest keeldumisega oma poja suhtes kohtuistungil. Samas ei saa üksnes selliste taotluste puudumise korral jaatada automaatselt tunnistaja usaldusväärsust. Kohus märgib, et isiku ütluste usaldusväärsuse hindamiseks on ka täiendavaid kriteeriume: ütluste nn riimumine teiste tõenditega, sh teised isikulised tõendiallikad, ütluste loogilisus ja eluline usutavus, tunnistaja isikust tulenevad eripärad, tunnistaja seisund sündmuste tajumise hetkel jne (vt. RKKKo nr 3-1-1-89-12).
  3. Kohtu hinnangul on kannatanu 12.02.2024 ülekuulamisel antud ütlused, et poeg teda 09.02.2024 peksis ning tiris teda juustest, täielikult usaldusväärsed. Kohtul puudub alus arvata, et kannatanu oleks kuidagi moonutanud tõde ja Sergei Kovaljovi tegu ülepaisutanud, s.t lisanud juukseidpidi tirimisele mööda põrandat juurde ka peksmise. Vaatamata asjaolule, et kannatanu on esimeses ülekuulamisel selgitanud, et ta kukkus, on ta järgmisel ülekuulamisel, s.o 12.02.2024 rääkinud detailselt toimunust, samuti sellest, et 09.02.2024 tarvitasid nad koos Sergeiga alkoholi ning nende vahel toimus konflikt, kuna ta ei andnud Sergeile raha. Konflikti toimumist samadel alustel kannatanuga, kinnitab ka Sergei Kovaljov ise. Vaadates eakale kannatanule tekitatud vigastuse ulatust, samuti arvestades asjaolu, et Sergei Kovaljov on agressiivse loomuga, suurt kasvu, elujõus mees, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kannatanu tundis suurt hirmu poja ees. Kohus loeb istungil tuvastatuks, et kannatanu on õbluke vana naine, millest tulenevalt tal puudub igasugune füüsiline võimalus vastu hakata ja end kaitsta poja eest. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et nii süüdistatav kui ka kannatanu elavad koos ühes korteris ning süüdistav on varem oma ema suhtes vägivalda tarvitanud. Kohtu hinnangul puudub alus arvata miks süüdistatava ema oleks pidanud valetama enda peksmise osas. Süüdistatav ei ole eitanud ema juukseidpidi tirimist ja lohistamist esikust magamistuppa, ning taoline käitumine näitab üheselt Sergei Kovaljovi tohutut agressiivsust ja empaatia võimetust. Süüdistatava ütlused, et kannatanul tekkisid hematoomid, kuna ta oli purjus ja kukkus, ei haaku asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega, mille kohaselt tuvastati kannatanul laiaulatuslikud vigastused. Kohus ei pea ainuüksi juba eluliseks usutavaks asjaoluks, et kukkumise tagajärjel tekivad hematoomid kogu kehapiirkonda, s.h silma ümbrusesse. 6
(11)
  1. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKKo nr 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo nr 31-1-50-13 p 12).
  2. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-50-13 p 12), et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 16). Kannatanul olid hematoomid üle keha, samuti oli tal puudu suur osas juustest. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Sergei Kovaljov tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Vaadates kannatanust tehtud fotosid, siis puudub täielikult alus kahelda, et kannatanu ei tundnud toimunust valu. Kannatanu kehal ja näol oli suures ulatused hematoomid, tema vasakul jalal marrastus ning kaelal kriimustused. Samuti oli kannatanul puudu, juustest tirimise tõttu, hulgaliselt juukseid.
  3. Kohtul puudub kahtlus, et Sergei Kovaljov on talle süüdistuses etteheidetud teo - peksis ema rusikatega üle keha ning tiris teda juustest nii, et pealael oli paljak, selliselt, et viimasel oli väga valus - toime pannud ja põhjustanud kannatanule oma tegevusega suurt valu. Ükski osapool pole väitnud, et süüdistuses märgitud ajal viibisid korteris lisaks süüdistatavale ja kannatanule veel keegi teine. Kohtu hinnangul on kannatanu valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, milles kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav teda pikalt peksis (kannatanu hinnangul võis kesta see ööpäev) ning tiris teda juustest. Kannatanu ütluste ja tuvastatud vigastuste pinnalt loeb kohus tuvastataks, et kannatanule valupõhjustav tegu oli äärmiselt intensiivne ja suurt valu tekitav.
  4. Sergei Kovaljovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on tuvastatud subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Otsese tahtluse tuvastamine eeldab, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Sergei Kovaljov, lüües korduvalt rusikatega oma eakat ema ja tirides teda juukseidpidi mööda maad koridorist tuppa, pidi teadma, et tekitab sellise käitumisega teisele inimesele piinavat ja ägedat valu ja tervisekahjustuse. Kohus arvestab ka siinkohal löökide korduvust ja tekitatud vigastusi.
  5. Kohus Sergei Kovaljovi teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Sergei Kovaljovi seisukoha osas, et haiget inimest süüdi ei mõisteta, märgib kohus, et kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt (ekspertiisiakti nr 7.1-3/159 kohaselt, tl 53-62) ei esine Sergei Kovaljovil vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret. Sergei Kovaljovi võime 09.02.2024 oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud psüühilise seisundi poolest piiratud. Tal ei esinenud ja ei esine rasket psüühikahäiret, mis vastaks määratlustele vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või ajutine raske 7
(11)psüühikahäire. Ekspert jõudis järeldusele, et Sergei Kovaljov oli teo toimepanemise ajal võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima. Kohus märgib, et seega on Igor Kovaljov süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
  1. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel (RKKKo nr 3-1-1113-12). Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (RKKKo nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja – järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
  3. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
  4. Kuivõrd KarS § 121 lg 2 p 2 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliigiga, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Sergei Kovaljovi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates kannatanule tekitatud vigastusi ning asjaolu, et Sergei Kovaljov ei ole kordagi oma tegu kahetsenud, ei ole Sergei Kovaljov isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks ei oma Sergei Kovaljov ka töökohta. Eeltoodule tuginedes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb talle inkrimineeritud rikkumise eest kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.
  5. Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud Sergei Kovaljov lõi voodis lamavat ema korduvalt rusikatega pea ja keha piirkonda tekitades kannatanule laias ulatuses vigastusi üle kogu keha. Samuti tiris kannatanut peast välja juukseid. Vähimatki kahetsust süüdistatav avaldanud ei ole.
  6. Sergei Kovaljov ennast süüdi osutunud episoodis ei tunnistanud, ühtegi KarS § 57 lg 1 loetletud karistust kergendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. L. K. oli sündmuse toimumise ajal 67 aastane, seega vanaduspenisoniealine (RKKK 3-1-1-93-12 p 9.2). Antud fakt on teada ka süüdistatavale. Sergei Kovaljovil ei ole küll kehtivaid karistusi, ilmestavad karistusregistris olevad varasemad andmed tema käitumismustrit, s.o asjaolu, et vägivalla kasutamine ei olnud tema poolt esmakordne juhtum. Sama asjaolu on kinnitanud ka antud asjas kannatanu. 8
(11)
  1. Kohus, arvestades eeltoodut ning samuti seda, et Sergei Kovaljov tekitas eakale kannatanule laiaulatuslikud vigastused ning põhjustas suurt valu, peab põhjendatuks karistada Sergei Kovaljovi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
  2. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04).
  3. Sergei Kovaljovi isikut hinnates on kohus veendunud, et vangistusest tingimisi vabastamine ei täidaks tema suhtes karistuse eesmärki. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Sergei Kovaljov on oma eaka ema suhtes toime pannud äärmiselt julma kohtlemise, sealjuures oma tegu Sergei Kovaljov kahetsenud ei ole ning oma teo keelatusest ta aru ei saa. Kohus märgib, et karistusliik peab mõjutama isikut seaduskuulekusele. Kohtul ei ole usku, et vangistusest tingimisi vabastamine Sergei Kovaljovi puhul seda teeks. Lisaks on Sergei Kovaljovi näol tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi, mille tarvitamise käigus muutub ta äärmiselt agressiivseks ning koos elades eaka kannatanuga võib vabaduses olles panna ta toime uue samalaadse kuriteo.
  4. Kohus arvestab karistuse mõistmisel üldpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale anda kindel signaal, et peresiseste laiaulatusliku vägivalla süütegude eest järgneb karistus, millega tuleb näidata suurt hukkamõistu. Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, karistust raskendava asjaolu esinemist ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Sergei Kovaljovi karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – reaalne 2 aasta 6 kuu pikkune aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks tuleb lugeda 11.02.2024 (vt. tl 41-44). 36.

§ 127

lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

§ 130

lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

§ 130

lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka

§ 127lg 1 sätestatut.

37. Sergei Kovaljovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmine/tühistamine kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud. Sergei Kovaljovi puhul esineb oht, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist. 9

(11)(III) 38.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu ja ekspertiisitasu.
  2. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sergei Kovaljov mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemises. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  3. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot. 41.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Sergei Kovaljovil oli kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 2152,08 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud, kriminaalasi ei ole oma olemuselt kõige lihtsakoelisem. 42.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise kulud.

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-11-120-12).

  1. Käesolevas kriminaalasjas on edastatud kohtupsühhiaatria ja psühholoogiga eksperthinnang nr 7.1-3/159 (tl 53-62) Sergei Kovaljovi süüvõimelisuse osas ning mille maksumuseks on 2600 eurot (tl 66). Kuna ekspertiisiaktis uuringu tulemus ei aidanud tõendina kaasa kriminaalasja lahendamisele, siis jätab kohus ekspertiisitasu summas 2600 eurot riigi kanda.
  2. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi.
  3. Arvestades menetluskulude suurust, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude ositi tasumine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust võib 10

(11)kohtukulude kohese tasumise kohustus tõenäoliselt kaasa tuua täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
  1. Eeltoodu alusel tuleb Sergei Kovaljovil tasuda menetluskulu kokku summas 3382,08 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Sergei Kovaljov, 1-24-2896, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. (IV)
  2. Süüdistusaktis olevate asitõendite DVD plaatide osas märgib kohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 kohaselt ei ole CD/DVDplaatidel olevate salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126

lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

§ 160

1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi vastavasisulise otsustuse tegemist. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.