Obsah (4)

§ 37§ 121§ 44§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-607 Haldusasi X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2025 korrald

§ 37lg 2 p 1 ja p 2 alusel tühistada tervikuna Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2025.a.

korraldus nr 117, st nii üürilepingu pikendamisest keeldumise kui ka kaebaja koos alaealiste lastega eluruumi vabastamiseks kohustamise osas. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna linna otsustama B sõlmitud eluruumi aadressil xxxxxxxx, Tallinn üürilepingu pikendamine ilma kaalutlusvigadeta ja pikendama üürilepingut kaebaja ning tema laste osas. Kaebuse tagastamine 3. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 3.1.

§ 121

lg 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. X ei ole iseseisvat kaebeõigust, kuivõrd asjas tähendust omav üürileping on sõlmitud üksnes B. Vastava kaebuse peab esitama isik, kellega vaidlusalune üürileping oli sõlmitud ja kellega leping pikendamata jäeti. Kohus selgitab, et kui kaebaja isa B esitab kaebuse, saab kohus vajadusel asja arutelule kaasata kaebaja kui isiku, kelle õigusi või kohustusi võib asjas tehtav lahend puudutada, kuna ta elab väidetavalt samas eluruumis, mille üürilepingu lõpetamisest on linn teavitanud. 3.

1. Kaebaja kaebusest nähtub, et kaebaja perekond (kaebaja koos alaealiste lastega) võib keerulise majandusliku olukorra tõttu linna toetusena vajada eluruumi tagamise teenust. Selgitan, et vajaliku abi saamiseks peab kaebaja pöörduma viivitamatult ise linnaosavalituse poole, kes saab seejärel hinnata tervikuna kaebaja perekonna abivajadust ning pakkuda abi, mida perekonnal tarvis on. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses
2. Kaebus kuulub tagastamisele ka selle tõttu, et praegune vaidluse ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3. Selgitan, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et munitsipaaleluruumi ülesütlemisest võrsunud vaidlus on eraõiguslik, olenemata sellest, et üürileandjaks on kohalik omavalitsus. Riigikohus on selgitanud, et vaatamata sellele, et munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine on vormistatud linnavalitsuse korraldusega, on tegemist tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusega. Seega on kaebaja ja Tallinna linna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. Sellest tulenevalt ei teki ka lepingu muutmisel, lepingu pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel avalik-õiguslikku suhet. Vt Riigikohtu 28.09.2004 otsus nr 3-3-1-42-04, punkt 20; Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, punkt 10, Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2024 määrus haldusasjas 324-
5. Praegusel juhul ei ole eluruumi kasutamise õigust saadud avalik-õigusliku sotsiaalteenusena sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 lg 1 tähenduses. Kaebaja kasutuses oli harilik munitsipaaleluruum, mis nähtub selgelt vaidlustatud korraldusest (algselt oli korter antud üürile munitsipaaleluruumina õigusjärgsele omanikule tagastatud elamus elanud isikule). Kaebus, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses tuleb kohtul

§ 121lg 1 punkti 1 alusel kaebajale tagastada.

Taolise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses. 7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 2