← Eesti

3-25-479/8

Obsah (6)§ 46§ 71§ 121§ 44§ 124§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 14. märtsil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-479 Haldusasi X kaebus Eesti Advokatuuri

) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tsiviilasjas nr 2-19-14932 määrati vandeadvokaat Marika Jaanson riigi õigusabi korras X lapse esindajaks. Harju Maakohus tegi asjas
  2. novembril 2023 lahendi, millega määras mh lapse ja tema vanemata suhtluskorra võrdselt 50:50 põhimõttel. X esitas määruskaebuse, milles leidis mh seda, et lapsele riigi poolt määratud esindaja seisukohad ei ole lapse huvides, vaid lapse isa huvides.
  3. X esitas
  4. septembril 2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-19-
  5. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas
  6. oktoobril
  7. a toimunud istungil jätta aukohtu menetluse algatamata, vormistades selle kohta
  8. oktoobril 2024 resolutsioonilise otsuse. Aukohus tegi põhjendustega otsuse
  9. oktoobril ning edastas selle Xle
  10. oktoobril
  11. X pöördus
  12. novembril 2024 advokatuuri poole mh küsimusega, kas tal on võimalik veel kaebust esitada. Advokatuuri esindaja vastas Xle
  13. novembril 2024, et tal on võimalik vaidlustada aukohtu põhjendatud otsust selle teatavaks tegemisest (s.o alates
  14. oktoobrist 2024), esitades kaebuse halduskohtule.
  15. Tallinna Halduskohtus registreeriti
  16. veebruaril 2025 kaebaja kaebus aukohtu
  17. oktoobri
  18. a otsuse nr 2-15-/686 tühistamiseks ja advokatuuri kohustamiseks algatama advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse. Kaebaja leiab, et vandeadvokaadi tegevus on distsiplinaarsüüteo tunnustega. Kaebaja hinnangul on advokaat andnud tsiviilasja kohtumenetluses eksitavaid seisukohti, mis mõjutasid kohtumenetlust ja lõpplahendit.
  19. Kohus jättis
  20. märtsi
  21. a määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos kaebetähtaja möödalaskmise põhjustega, tasuda riigilõiv ja esitada võimaluse korral vaidlustatud otsus.
  22. Kaebaja esitas kohtule
  23. märtsil 2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tasus riigilõivu. Kaebaja selgitas, et ta on valmis esitama täiendavaid tõendeid ja taotles ekspertiisi tegemist. Kaebaja esitatud põhjenduste kohaselt ei teadnud ta, et kaebus tuleb esitada otse halduskohtule. Kaebaja saatis kaebuse
  24. novembril 2024 advokatuurile. Kaebaja ei teadnud, et halduskohus on eraldiseisev organisatsioon. Kaebaja arvas, et advokatuur menetleb tema kaebust ise. Kaebaja selgituste järgi ei vastanud advokatuur tema pöördumisele ega teavitanud teda, et nemad kaebust halduskohtule edasi ei saada. Kaebaja sai sellest, et tema kaebust ei ole halduskohtule edastatud, teada
  25. veebruaril
  26. Kaebaja eksimuse põhjus on teadmatus. Ta uskus, et advokatuur tegutseb tema huvides. Viivitus ei ole tingitud kaebaja hooletusest, vaid asjaoludest, mis ei olnud tema kontrolli all.
  27. Advokatuur esitas
  28. märtsil 2025 vastusega kohtunõudele aukohtu
  29. ja
  30. oktoobri
  31. a otsused ning e-kirjad aukohtu otsuse edastamise ja vaidlustamise korra selgituste kohta. Vastuses selgitas advokatuur, et vaidlustamise kord oli aukohtu otsustes märgitud. Lisaks selgitas advokatuur otsuse vaidlustamise korda
  32. novembri
  33. a e-kirjas, märkides mh seda, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Advokatuuri hinnangul ei ole tegu asjaoluga, mis tingiks tähtaja ennistamise. KOHTU PÕHJENDUSED
  34. Advokatuur edastas kaebajale aukohtu põhjendustega otsuse
  35. oktoobril 2024 e-kirja teel. Kaebaja kaebus registreeriti kohtus
  36. veebruaril
  37. Tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1 ja 2).

Kaebus on seega esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

  1. Kuigi mõjuvaks põhjuseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, ei tähenda see, et kaebetähtaja ületamine on igal juhul vabandatav, arvestamata kaebaja enda hoolsuskohustust. Advokatuur on kaebajale esitanud selgitused aukohtu otsuse vaidlustamise võimaluse ja tähtaja kohta enam kui üks kord. Vaidlustamisviited on esitatud nii aukohtu resolutsioonilises kui ka põhjendatud otsuses ning advokatuuri
  2. novembri
  3. a e-kirjas kaebajale. Seega pole kaebajal alust väita, et ta ei teadnud, et aukohtu otsust tuleb vaidlustada halduskohtus. Kaebajal polnud advokatuuri selgituste põhjal põhjust arvata, et halduskohus ja advokatuur on üks ja sama organisatsioon.
  4. Halduskohtule kaebuse esitamise kord oli kaebajal võimalik hõlpsalt välja selgitada (nt https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus). Seetõttu pole õige kaebaja väide, et kaebuse esitamisega hilinemine pole tingitud tema enda hooletusest. Kohtute infosüsteemi põhjal on kaebaja osalenud varem mitmes kohtumenetluses. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja oleks kohtumenetluses niivõrd kogenematu, et ta ei mõistaks tähtaegadest kinnipidamise olulisust ja seda, et kohus on eraldiseisev organisatsioon.
  5. Advokatuurile pole põhjust ette heita seda, et ta ei edastanud kaebaja poolt väidetavalt
  6. novembri
  7. a e-kirjaga saadetud kaebust halduskohtule ega saatnud kaebajale uusi selgitusi. Advokatuur oli kaebajale kaebevõimalusi varem korduvalt selgitanud. Kui kaebaja saatis oma kaebuse advokatuurile, võis viimane põhjendatult arvata, et kaebaja tegi seda lihtsalt advokatuuri teavitamiseks. Advokatuur ei pidanud aru saama, et kaebaja võis arvata, et on kaebuse advokatuurile edastamisega esitanud selle ka tähtaegselt halduskohtule.
  8. Kaebaja esitatud põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ei ole seega mõjuvad. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata (

§ 71lg 5).

15. Isegi kui kohus ennistaks praegusel juhul kaebetähtaja, tuleks kaebus tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline (

§ 121lg 2 p 21). 16. Advokatuuriseaduse (Adv

S) § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS tähenduses, kuna esitas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus aukohtu otsust halduskohtus vaidlustada.

  1. Praeguse kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend. Selle eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab enda õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
  2. Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus tema taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine tema õigusi ei riku. Seetõttu ei saa aukohtu otsuse sisu kohtus vaidlustada (vt

§ 44lg 1).

Kaebuse läbivaatamisel halduskohtus saab kohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte aga advokaadi tegevust õigusabi osutamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-19-362 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus saab kontrollida, kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides.
  3. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (advokatuuri seaduse § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ning hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid. Kaebuse järgi ei väida kaebaja, et aukohus oleks tema taotlust läbi vaadates menetlusreeglite vastu eksinud. Seega poleks kaebaja kaebuse rahuldamiseks ka kaebetähtaja ennistamise korral perspektiivi.
  4. Kohus lõpetab asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

21. Määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 4).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.