← Eesti

1-24-5486/26

Obsah (4)§ 180§ 340§ 339§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

) § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 4 kuu ja 26 päeva võrra. Liitkaristuseks moodustati 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti süüdistatavalt sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

§ 180

lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti süüdistatavalt riigi kasuks välja sundraha 1230 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON

  1. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotleb 1230-eurose sundraha osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist või võimalust tasuda see ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava sõnul ei võimalda tema majanduslik olukord seda tasuda otsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Apellatsioonis on vaidlustatud maakohtu otsust üksnes süüdistatavalt välja mõistetud sundraha osas. Kolleegium ei tuvastanud

§ 340

lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks, mistõttu käsitleb vaid menetluskulu hüvitamise küsimust. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada, kuna kohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamist otsustades süüdistatava varalist seisundit, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

5.

§ 180

lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 3 ei näe ette võimalust jätta menetluskulu täielikult riigi kanda, nagu süüdistatav apellatsioonis taotleb. Toimikusse lisatud väljavõtetest nähtub, et süüdistatava

  1. aasta sissetulek oli 630 eurot (II kd tl 56–57) ning andmed talle tehtud väljamaksete kohta
  2. ja
  3. aastal puuduvad (II kd, tl 78). See näitab, et süüdistatavale võib menetluskulu hüvitamine käia üle jõu. Maakohus seda aga arvesse ei võtnud. Selle vea saab ringkonnakohus parandada.
  4. Süüdistatav väidab apellatsioonis, et tema majanduslik olukord ei võimalda menetluskulu tasuda. Kahtlustatavana ülekuulamisel mainis ta, et on töötu, kuid pidi minema sõbra juurde proovitööd tegema. Samuti sõnas süüdistatav, et Volkswagen Caddy, mida ta süüdistuses märgitud ajal joobeseisundis juhtis, oli tema tööauto. (II kd, tl 37 ja 39.) Öeldust saab järeldada, 2

(3)et ehkki süüdistataval ametlikku töökohta polnud, võis ta siiski mingit tulu teenida. Lisaks ei saa välistada, et süüdistatav võib vangistuses sissetulekut teenida (RKKK 24.07.2020, 1-169323/410, p 24). Seetõttu pole põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda. Arvestades aga süüdistatava praegust varalist seisu, eeskätt piisava sissetuleku puudumist, tuleb võimaldada tal tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul. 7. Juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsuse osas, millega kohustati süüdistatavat tasuma menetluskulu 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab süüdistatavat tasuma menetluskulu ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste maksetena 102 eurot 50 senti. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.