KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-617 Kohtuasi OÜ
§ 1
lg 1).
§ 12
lg 1 teise lause järgi kohaldatakse võlausaldaja maksejõuetusavaldusele pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 18
lg 1 esimese lause kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 järgi pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Füüsilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest. Hindamaks, kas võlgnik on likviidsustesti alusel maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada kõik võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa sissenõutavaks muutunud nõuetest saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega ning kas võlgnikul on võimalik lähiajal saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus, kuid ka lühikese aja jooksul realiseeritavat vara (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–35). 6 2-24-617 Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega. Seejuures ei ole maksevõime hindamisel tähtsusetud ka võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu, ning seejärel tuleb hinnata, kas maksejõuetus on püsiv (vt RKTKm 22.02.2017, 3-2-1-163-16, p 13). Lisaks märgib kolleegium, et võlgniku suutmatusest täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi tuleb eristada võlgniku tahtmatust neid täita. Võlgniku tahtmatus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi tähendab, et võlgnikul on küll piisavalt raha nende täitmiseks või võimalus muuta vara mõistliku aja jooksul rahaks, kuid ta ei soovi seda teha. Sellises olukorras ei saa pidada võlgnikku maksejõuetuks (PankrS I komm
(2024), § 1, 2.2.2). 11.
- Siinsel juhul ei olnud võlgnik kolleegiumi hinnangul maksevõime hindamise ajal PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud likviidsustesti järgi püsivalt maksejõuetu. 11.2.
- Võlgnikul oli maksejõuetuse hindamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud täitmata kohustusi kokku 31 439,80 euro ulatuses (30 931,86 eurot + 402,06 eurot + 105,88 eurot). Võlgniku üheks sissenõutavaks kohustuseks saab pidada 30 931,86 euro suurust kohustust võlausaldaja ees ning seda tuleb võlgniku maksevõimet hinnates arvestada, sest võlgnik ei ole sellele nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Võlausaldaja on maksejõuetusavalduses oma nõuet piisavalt põhistanud ning lisanud maksejõuetusavaldusele nii enda ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingud kui ka võlgnikuga sõlmitud käenduslepingu, samuti põhivõlgnikule esitatud arved. Hiljem on võlausaldaja esitanud ka põhivõlgniku ja võlgnikuga 16.06.2022 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe (dtl 280–281), millega põhivõlgnik ja võlgnik on kinnitanud, et võlausaldajal on nende vastu kokku 48 850,01 euro suurune nõue, mille aluseks on mh kõik maksejõuetusavalduses viidatud ja sellele lisatud lepingud ja arved, ning põhivõlgnik ja võlgnik on võtnud endale kohustuse tasuda nõue ositi viimase maksetähtpäevaga 15.10.
- Seega oli võlausaldaja nõue muutunud võlgniku maksevõime hindamise aja seisuga sissenõutavaks. Sellest, et võlausaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-22-17214 põhivõlgniku asemel hagi A OÜ vastu, tuginedes põhivõlgniku ettevõtte üleminekule (dtl 223–239), ning maakohus tühistas selles asjas enda varem tehtud hagi tagamise määruse (dtl 240–242), ei saa järeldada, et võlausaldajal ei ole nõuet põhivõlgniku vastu või et see nõue oleks perspektiivitu. Kuna võlausaldaja tugineb selles kohtuasjas põhivõlgniku ettevõtte ja ühes sellega ka kohustuse üleminekule, ning kohus ei ole nõude üle otsustanud, ei saa esitatud hagiavalduse alusel põhivõlgniku vastu oleva nõude puudumist järeldada. Samuti ei saa seda järeldada hagi tagamise tühistamisest, sest maakohus tühistas hagi tagamise A OÜ-l piisava vara olemasolu tõttu. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et võlausaldajal ei oleks võlgniku kui käendaja vastu nõuet. Ka sellest, et võlgniku väitel esitas võlausaldaja võlgniku vastu hagi selle võla väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-24-4946) ning võlgnik esitas omakorda hagi käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks (dtl 245–247), ei saa järeldada, et võlgnik oleks võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud. See, kui võlausaldaja on esitanud kohtule hagi võla sissenõudmiseks, ei tähenda seda, et kohus ei saaks seda nõuet pelgalt käimasoleva kohtuvaidluse tõttu võlgniku maksejõuetust hinnates arvestada. Rohkem, sh sisulisi vastuväiteid ei ole võlgnik maakohtu menetluses võlausaldaja nõudele esitanud. Seega ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud ning võlausaldaja nõuet tuleb võlgniku maksejõuetust hinnates arvestada. 7 2-24-617 Võlgnik ei ole vastu vaielnud sellele, et tal on ka Julinus Inkasso OÜ ees 402,06 euro suurune ja AS SEB Pank ees 105,88 euro suurune sissenõutavaks muutunud tasumata kohustus. Maakohus leidis õigesti, et AS-iga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenu lepingust tulenevat laenujääki ei saa pidada sissenõutavaks muutunud kohustuseks. Kuigi usaldusisik tõi aruandes välja, et võlgniku laenujääk on 46 897,8 eurot, märkis ta ühtlasi, et sissenõutavaks oli sellest aruande koostamise aja seisuga muutunud 332,46 eurot ning lepingu lõpptähtaeg on 06.03.
- Seda kinnitab ka AS SEB Pank 24.02.2024 vastus (dtl 177–178). Lisaks on laenulepingust tulenev kohustus tagatud Y. L.X-ile kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga (dtl 179–186) ning Y. L.X-i kinnitusest (dtl 310) järeldub, et Y. L.X on teinud seni eluasemelaenu tagasimakseid. Seega ei ole alust pidada laenulepingust tulenevat laenu tagasi maksmise kohustust kogu ulatuses sissenõutavaks muutunuks. Seda, et algse aruande esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud osamakse oleks jäänud tasumata, ei ole usaldusisik esile toonud. Seda ei nähtu ka usaldusisiku 13.03.2024 esitatud vara- ja võlanimekirjast (dtl 294–303). Seega ei saa eeltoodu põhjal järeldada, et võlgnikul oli tema maksevõime hindamise aja seisuga tasumata sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakseid. Võlgniku maksevõime hindamisel ei saa arvestada ka seda, et võlgnikule kuuluvale korteriomandile on Y. L.X-i kasuks seatud hüpoteek summaga 100 000 eurot (dtl 206–208). Kuigi Y. L.X kinnitas, et ta on teinud võlgniku asemel laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagasimakseid (dtl 310), kinnitas ta ka seda, et võlgnik on laenu tagastanud ning ta on valmis andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Seega ei kavatase Y. L.X esitada võlgniku (oma poja) vastu nõuet, mistõttu ei tule laenu tagasimaksetest tulenevat võimalikku võlgniku kohustust Y. L.X-i vastu ning selle tagamiseks võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteeki tema maksevõimet hinnates arvestada. Ringkonnakohtul ei ole asjas esitatud tõendite alusel põhjust järeldada ka seda, et MTA-l on võlgniku vastu 25 726,11 euro suurune sissenõutavaks muutunud täitmata nõue, nagu märkis usaldusisik 13.03.2024 esitatud vara- ja võlanimekirjas. Võlgnik tõendas, et ta on 11.01.2024 allkirjastanud MTA-le võla ositi tasumise kokkuleppe täitemenetluse nr 025/2023/5421 raames, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma kuni 15.01.2025 iga kuu 450 eurot. Seega ei saa kogu MTA võlga võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et võlgnik oleks jätnud tema maksejõuetuse hindamise aja seisuga mõne osamakse tasumata. 11.2.
- Võlgnikul ei olnud tema maksevõime hindamise aja seisuga märkimisväärset likviidset vara, mille arvel ülal nimetatud sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Võlgniku ainsaks likviidseks varaks oli tema arvelduskontol olev raha 96,69 eurot. Lisaks esitas võlgnik A OÜ-ga 01.01.2024 sõlmitud ja tema enda poolt A OÜ juhatuse liikmena allkirjastatud töölepingu lisa (dtl 319), mille järgi töötab võlgnik alates 01.01.2024 A OÜ tegevjuhina brutotöötasuga 2000 eurot kuus. Samuti esitas võlgnik enda poolt A OÜ juhatuse liikmena allkirjastatud 09.02.2024 kassa väljamineku orderi talle jaanuari 2024 palga 2005,12 euro sularahas väljamaksmise kohta (dtl 318). 2020, 2021 ja
- aastatel ei ole võlgnik enda esitatud tuludeklaratsioonide (dtl-d 204, 321–327, 328–334) järgi saanud ühelgi aastal tulu rohkem kui 1746,31 eurot aastas. Muu likviidse vara olemasolu ei ole võlgnik väitnud ega tõendanud. Seega ei ole võlgnik tõendanud, et tal on piisavalt likviidset vara ja/või sissetulek, mille arvel sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. 11.2.
- Kuigi võlgnik oli ülaltoodu kohaselt likviidsustesti järgi tema maksevõime hindamise aja seisuga maksejõuetu, ei saa tema maksejõuetust pidada püsivaks, sest võlgnikule kuulus 8 2-24-617 muud vara, mille arvel ta saanuks mõistliku aja jooksul sissenõutavaks muutunud kohustused täita. Kolleegiumi hinnangul oli võlgnikul mõistliku aja jooksul võimalik täita kõik ülal nimetatud sissenõutavaks muutunud kohustused talle kuuluva korteriomandi müügist saadava raha arvel. Vaidlust ei ole selle üle, et võlgnikule kuulub korteriomand väärtusega 221 000 eurot (dtl 294–297). Kuigi võlgnikule kuuluvale korteriomandile on seatud Y. L.X-i kasuks hüpoteek summaga 100 000 eurot, avaldas Y. L.X, et ta on nõus hüpoteegi kustutama. Lisaks on korteriomandile seatud MTA kasuks kohtulik hüpoteek summaga 52 567,90 eurot (dtl 8–9), kuid MTA nõue on vahepeal vähenenud 25 726,11 euroni. Arvestades hüpoteegisummasid, saaks korteriomandi netoväärtuseks koos hüpoteekidega pidada 68 432,10 eurot (221 000–100 000–52 567,90), kuid võlausaldajate tagatud nõuete tegelikku suurust arvestades oleks korteriomandi netoväärtus 195 273,89 eurot (221 000–0–25 726,11) (koormatud kinnisasja väärtuse määramise kohta vt ka RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-61-17, p 14.3). Seega on võlgnikul võimalik talle kuuluv korteriomand võõrandada ning selle müügist saadud raha on piisav, et tasuda MTA-le kogu kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlg (25 726,11 eurot) kui ka täita võlgniku ülalnimetatud sissenõutavaks muutunud kohustused (31 439,80 eurot). See, et korteriomandile on lisaks MTA nõude täitmiseks toimuvas täitemenetluses seatud käsutamise keelumärge, ei takistaks korteriomandi mõistliku aja jooksul müümise võimalust, sest MTA-l ei oleks põhjust keelduda keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest, kui võlgnik täidaks korteri müügi eest saadava raha arvel kogu ulatuses oma kohustuse. Kuigi võlgnikule kuulus ka A OÜ, E OÜ, M OÜ ja I OÜ osalus, ei ole neil varadel ja nende väärtusel eelneva valguses enam tähtsust. Ülaltoodu kohaselt kuulub võlgnikule vara, mille arvel ta saaks kõik sissenõutavaks muutunud kohustused mõistliku aja jooksul täita, kuid ta ei ole soovinud seda teha. See aga ei anna alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks ning kuulutada välja tema pankrotti. Võlausaldajal on võimalik panna oma nõuded võlgniku vastu maksma juba alustatud hagimenetluses.
- Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et teistel menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude suurust.
- Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab
§ 18lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9