Obsah (9)

§ 110§ 637§ 113§ 111§ 115§ 29§ 106§ 101§ 645

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-14399 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

) § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused vastavalt tööetappidele nõuetekohaselt täitnud. Kostja etteheited puuduste kohta on põhjendamatud ja need on esitatud ebamõistlikult hilja. Ventilatsiooni väidetavad puudused, mis 2 tuvastatakse alles mitmeid aastaid hiljem, pole automaatselt omistatavad hagejale. Lisaks ei seondu kostja esiletoodud puudused hagi aluseks oleva arve ja vaheetappiga. Isegi kui hageja lepingujärgsetes töödes oleks olnud mingeid puudusi, poleks see andnud kostjale alust keelduda vaheetapi eest esitatud arve tasumisest. Pooled on töövõtulepingus välistanud kohustuse täitmisest keeldumise õiguse, st

§ 110ja § 111 kohaldamise.

Kostja vastus

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas kostjale
2. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr
3. Kostja ei vaidlusta, et kirjalikult ei ole ta teostatud tööde aktile vastu vaielnud. Kostja nõustub, et

§ 637

lg 4 ja lepingu p 3.2 koostoimes on arvel nr 31062 märgitud töövõtulepingu järgne tasu 5160 eurot sissenõutav. Tasu sissenõutavaks muutumine ei tähenda seda, et kostjal tellijana ei ole õigus kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui täitmine ei ole olnud nõuetekohane. Kostjal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest kuni hageja tehtud töös puudused kõrvaldab.

1. P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt 06.11.2023 koostatud auditi kohaselt on tehtud töös järgmised puudused: osad ventilatsiooniseadmed ei saavuta projekteeritud õhuhulkasid, kui nad töötavad üheaegselt; õhuvõtu ja heiteõhu otsad katusel on omavahel vahetuses; hoone otstes asuvate kontorite WC-des on kasutatud painduvat kanali toru, see on jäetud liiga pikaks ja rippu; esimese korruse ventilatsioonikambris on torude isolatsioon paigaldatud halvasti; hoone esimesel korrusel esines probleem suitsueemaldusavade mõjupiirkonna raadiusega, mis ei kata nõuetekohast pindala; ventilatsioonikambrit läbivas suitsueemaldustorustiku ühenduskohas puuduvad kinnitamiseks vajalikud klambrid, mille tõttu on torustiku vahel suur vahe; ventilatsioonikambrit läbiv suitsueemaldustorustik ei ole nõuetekohaselt isoleeritud.
2. Samuti puudub õiguslik alus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest kostja pole oma kohustusi rikkunud. Lisaks on kohtueelsed õigusabikulud ülepaisutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 22.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 5160 eurot, kahjuhüvitise 2353,20 eurot, perioodi 30.04.-14.09.2021 eest sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 1424,16 eurot, põhivõlalt 5160 eurot lepingujärgse viivise 0,2 % päevas alates 15.09.2021 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot, ja kahjuhüvitiselt 2353,20 eurot seadusjärgse viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

1. Maakohus luges tuvastatuks, et: 3     Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 2020.a juulis töövõtulepingu, mille p 1.1 alusel on lepingu objektiks Peetri alevikus Vägeva tee 3a asuvale objektile ventilatsiooniseadmete tarne ja paigaldus vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 126 000 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt tasub kostja (tellija) tööde eest hinnapakkumises toodud summa vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest üks kord kuus. Makse aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Lepingu p 5.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% makstavalt summalt päevas maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest ning p 5.2.3 kohaselt on hagejal õigus nihutada tööde lõpptähtaega sama aja võrra, kui kostja ei taga tööfrondi olemasolu või kui kostja viivitab tööde eest maksmisega. Hageja esitas kostjale
2. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr 30032021 ja selle alusel väljastatud 5160 euro suuruse arve nr
4. Maakohus märkis, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning vastuvõtmine ja tasu maksmine toimus etapiviisil (

§ 637lg 4 teine lause).

Hageja esitatud arvest nr 31062 ja aktist nr 30032021 nähtuvalt hõlmas etapp järgmised tööd: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja tõendeid, et eelviidatud tööd olid tegemata ning kohus luges vaidlustamata asjaolu, et eelviimase arve nr 31062 alusel esitatud tasunõue 5160 eurot on muutunud sissenõutavaks

1. aprillist 2021 (lepingu p 3.2), tuvastatuks.
2. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse 5160 euro väljamõistmiseks rahuldada. Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevat arvet tasunud, on põhjendatud ka hageja viivisenõue põhivõlgnevuselt (lepingu p 5.2.2). Kohus rahuldas hageja viivisenõude, mõistes alates
3. aprillist kuni
4. septembrini 2021 välja sissenõutavaks muutunud viivise 1424,16 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt (5160 eurot) 0,2% päevas ning alates
5. septembrist 2021 samas määras põhivõlgnevuselt arvestatud edasiulatuva viivise, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot.
6. Kostja on esitanud täitmisest keeldumise vastuväite

§ 111

lg 1 või § 110 lg 1 alusel põhjendusel, et hageja lepingujärgselt tehtud töös on erinevad puudused. Kohus leidis, tõlgendades poolte sõlmitud lepingu p-i 3.2 koosmõjus

§ 637

lg 4 teise lausega ning § 111 lg-t 1 ja § 110 lg-t 1, et kostja sai esitada täitmisest keeldumise vastuväite arvele üksnes viie tööpäeva jooksul kirjalikult ning üksnes vastastikuste kohustuste täitmiseks. Sellised vastastikkused kohustused lepingu etapiviisilise täitmise korral ei saa olla kostja tasu maksmise kohustus konkreetse vaheetapi eest ja hageja töö tegemise kohustus eelnevate või järgnevate tööetappide eest. Vastastikused kohustused said kohtu arvates praegusel juhul tuleneda vaid konkreetsest tööetapist. Vaidlusaluse arve alusel märgiti 4 vaheetapil töödena: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Seega tuli kostjal täitmisest keeldumise vastuväite esitamisel esile tuua ja tõendada, millised konkreetsed puudused hageja tehtud töös esinesid, millal ta neist teada sai ja millal hagejat nendest teavitas.

1. Kostja on menetluses välja toonud, et
2. märtsi 2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat tööde puudustest üldsõnaliselt, st et lao esimesel korrusel on suitsueemaldus valesti tehtud ja et töös esineb veel täiendavaid puudusi;
3. aprillil 2021 teavitas kostja hagejat sellest, et puudu on suitsueemalduse torud; müraprobleemist informeeriti hagejat
4. juuli 2021 ekirjaga; suitsueemaldustorustiku liidete mittehermeetilisusest, isolatsioonimaterjali ebaõigest paigaldusest ja üksikute ruumide ebapiisavast õhuhulgast informeeriti hagejat
5. mai 2022 istungil ja kostja
6. juuni 2022 menetlusdokumendis ning
7. novembri 2023 menetlusdokumendis tõi kostja välja ventilatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi puudused. Kostja selgitas
8. mai 2023 menetlusdokumendis, et tal pole võimalik välja tuua konkreetseid töö puudusi, kuna tööde aktis nr 30032031 ei ole kirjeldatud akteerimisperioodil teostatud töid piisavalt täpselt.
9. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et tal on õigus olukorras, kus tööd ei ole tema jaoks piisavalt täpselt kirjeldatud, esitada vaheetapi arve tasumata jätmiseks vastuväiteid muudele tehtud või tegemata töödele. Kohus ei hinda käesoleva tsiviilasja menetluses kostja etteheiteid hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele ja nende kinnituseks esitatud tõendeid muude tööetappide ajal (TsMS § 238 lg 5). Välistada ei saa, et kostja loetletud puudused võivad objektil esineda, kuid kostjal tuli siduda oma vastuväited ja esitatud tõendid hagi aluseks oleva arvega ja vaheaktiga. Kostja ei ole seda teinud.
10. Eelneva põhjal asus kohus seisukohale, et kostja ei saa praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest

§ 111lg 1 või § 110 lg 1 alusel.

16. Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 2353,20 eurot. Maakohus märkis, et praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole, kui kostja poleks keeldunud vaheetapi arve tasumisest. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu kostja poole kompromissiettepanekuga. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused

§ 115lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on kohtu arvates hageja kahjuhüvitamise nõue põhjendatud. 17. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud, arvestades asjaolusid ja tehtud toiminguid, mõistliku suurusega. Hageja on esitanud arved, millest nähtub, et hagejal on 5 tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 29-32). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja taotlus hüvitiselt viivise väljamõistmiseks

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras tuleb rahuldada.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat tasuma hagejale töövõtulepingujärgne tasu summas 5160 eurot peale seda, kui hageja on kõrvaldanud töös esinevad puudused.
2. Maakohus on omistanud tööde ühe osa vastuvõtmisele ebaõige õigusliku tagajärje. Kui lugeda aktis nr 30032021 märgitud tööd vastuvõetuks sellega, et kostja ei esitanud viie päeva jooksul aktis loetletud tööde osas kirjalikku vastuväidet, on tasu summas 5160 eurot muutunud sissenõutavaks. Tasu sissenõutavaks muutumine ei tähenda aga seda, et kostjal ei ole õigus esitada tasu maksmist edasilükkavaid vastuväiteid seoses puudustega töös. Õigus keelduda tasu maksmisest on tellijal alati, kui tehtud töös esinevad puudused, mis annavad õiguse

§ 111lg 1 kohaldamiseks.

Need puudused ei pea ka juhul, kui on kokku lepitud tööde etapiviisiline teostamine või osaline vastuvõtmine, ilmnema selle konkreetse etapi või osa raames, mis on vastu võetud. Tellija eesmärk on saada terviklikult lepingutingimustele vastav töö. Pooled ei ole välistanud lepingu punktis 3.2

§ 111kasutamise õigust.

Lepingu punkt 3.2 käsitleb ainult tasu sissenõutavaks muutumist, mitte tasumisele vastuväidete esitamist. 20. Põhjendamatu on hageja väide, et

§ 110

lg 1 ja

§ 111lg 1 ei ole kohaldatav tulenevalt lepingu punktist 5.3.2.

Punkti 5.3.2 kohaselt olnuks kostjal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni viimasest osamaksest. Olukorras, kus lepingu mahust oli tegemata töid 1080 euro ulatuses, ei oleks selle summa kinnipidamine võimaldanud kostjal tekkinud puudusi ise kõrvaldada või hagejat reaalselt mõjutada. 21. Kuna antud juhul on täidetud

§ 111

lg-st 1 tulenevad eeldused lepingujärgse tasu maksmisest ajutuseks keeldumiseks, on kohus ebaõigesti hagi rahuldanud. Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 111lõike 7.

Kostja ei keeldu tööde eest maksmisest kui hageja kõrvaldab kostja 06.11.2023 menetlusdokumendi punktides 2.4.12.4.7 kirjeldatud puudused. Hageja kahjunõude ja viivisenõude rahuldamise eelduseks on kostja kohustuse rikkumine. Kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest õigustatult, ei ole ta lepingut rikkunud ning seetõttu on alusetu ka hageja viivisenõue ja kahjunõue. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
3. Pooled on sõlminud 2020.a juulis töövõtulepingu, mille kohaselt oli hageja ülesandeks teostada Peetri alevikus Vägeva tee 3a asuvale objektile ventilatsiooniseadmete tarne ja paigaldus ning kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja on 30.03.2021 esitanud kostjale teostatud tööde akti nr 30032021 ja arve nr 31062 summas 5160 eurot (koos käibemaksuga). Töövõtulepingu p 3.2 sätestab, et kostja (tellija) tasub tööde eest hinnapakkumises toodud summa vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest üks kord kuus. Makse aluseks on üleandmisevastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Vaidlus puudub, et kostja ei esitanud teostatud tööde akti nr 30032021 suhtes viie tööpäeva jooksul kirjalikku pretensiooni. Samuti ei vaidlusta kostja, et arve nr 31062 summas 5160 eurot on muutunud sissenõutavaks.
4. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda 5160 euro tasumisest kuniks hageja on kõrvaldanud puudused töös. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt peab kostja silmas puudusi, mis on esile toodud P.P Ehitusjärelevalve OÜ 06.11.2023 koostatud auditis.

§ 110

lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 26. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et vastastikusteks kohustusteks

§ 111

lg 1 tähenduses saab pidada üksnes konkreetse vaheetapi töö tegemist ja selle eest tasumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud vastastikuseid kohustusi liiga kitsalt. Vastastikuste kohustustena tuleb mõista poolte põhikohustusi, milleks töövõtulepingu puhul on ühelt poolt kokkulepitud töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul

§ 111

lg 1 sätestatud keeldumisõigus iseenesest rakendatav ka juhul, kui puudused on konkreetsele vaheetapile eelnevates vaheetappides tehtud töödes. 27. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 selgitanud, et ainuüksi akti allkirjastamine ei võta kostjalt õigust tugineda vastuvõetud tööde lepingutingimustele mittevastavusele ja rakendada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, mh keelduda 7 täitmisest

§ 111lg 1 järgi (p 23).

Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid ( p 31). Hageja leiab, et käesoleval juhul on pooled leppinud töövõtulepingus kokku, et kostjal puudub õigus keelduda kohustuse täitmisest

§ 110ja § 111 järgi.

Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingu p-s 3.2 on sätestatud, et juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Töövõtulepingu p 5.3.2 kohaselt kohustub tellija tasuma töövõtjale lepingu hinna lepingus sätestatud tingimustel ja korras, kusjuures vaegtööde fikseerimine vaegtööde aktis ei vabasta tellijat väljastatud jooksvate arvete tasumisest. Tellijal on õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni viimasest osamaksest. Töövõtulepingu p 5.4.2 järgi on tellijal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus viimasest osamaksest kuni vaegtööde lõpetamiseni ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ja allkirjastamiseni.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Vastavalt

§ 29

lg 5 p-le 3 tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Poolte e-kirjavahetusest perioodil 2021.a märts – mai nähtub, et pooled on mõistnud vaegtööde all mh ka puudustega töid (dtl 92-98). Töövõtulepingu p-st 3.2 tulenevalt muutub vaheetapis tehtud töö eest tasu sissenõutavaks, kui tellija ei esita vaheetapi üleandmise aktile viie tööpäeva jooksul kirjalikku pretensiooni. Töövõtulepingu p-st 5.3.2 ja 5.4.2 tuleneb, et vaegtööde fikseerimine ei vabasta tellijat jooksvate arvete tasumisest, välja arvates viimase osamakse puhul, millisel juhul on tellijal õigus osamaksest kinni pidada vaegtööde maksumus. Kolleegiumi hinnangul tuleb töövõtulepingu p-de 3.2, 5.3.2 ja 5.4.2 koosmõjus tõlgendada selliselt, et kui vaheetapi eest on tasunõue muutunud sissenõutavaks, siis ei saa tellija selle vaheetapi tasu osas rakendada kohustuse täitmisest keeldumise õigust (s.t ei saa rakendada

§des 110 lg 1 ja 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid), välja arvatud viimase etapi tasu osas. 28. Vaidlus puudub, et arve nr 31062 summas 5160 eurot ei ole esitatud viimase etapi eest.

§ 106

lg 1 sätestab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Ringkonnakohtu arvates on pooled vaidlusaluse tasu osas leppinud kokku selles, et kostja ei saa rakendada

§ 110

lg 1 ja § 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kohustuse täitmisest keeldumise kohta. 29.

§ 106

lg 2 järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kolleegium on seisukohal, et kokkulepe, mille kohaselt ei saa kostja vaidlusaluse tasu osas rakendada

§ 110

lg 1 8 ja § 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, ei piira ebamõistlikult hageja vastutust, kuna kostjal on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Teiste

§ 101lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole kostjal piiratud.

30. Kuigi kostja on maakohtu menetluses tuginenud ka muudele puudustele, on kostja apellatsioonkaebuses oma kohustuse täitmisest keeldumise õigust sisustanud P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt 06.11.2023 koostatud auditis märgitud puudustega, mille on kostja esiletoonud 06.11.2023 menetlusdokumendi punktides 2.4.1-2.4.7: osad ventilatsiooniseadmed ei saavuta projekteeritud õhuhulkasid, kui nad töötavad üheaegselt; õhuvõtu ja heiteõhu otsad katusel on omavahel vahetuses; hoone otstes asuvate kontorite WC-des on kasutatud painduvat kanali toru, see on jäetud liiga pikaks ja rippu; esimese korruse ventilatsioonikambris on torude isolatsioon paigaldatud halvasti; hoone esimesel korrusel esines probleem suitsueemaldusavade mõjupiirkonna raadiusega, mis ei kata nõuetekohast pindala; ventilatsioonikambrit läbivas suitsueemaldustorustiku ühenduskohas puuduvad kinnitamiseks vajalikud klambrid, mille tõttu on torustiku vahel suur vahe; ventilatsioonikambrit läbiv suitsueemaldustorustik ei ole nõuetekohaselt isoleeritud. Kohus, andmata hinnangut sellele, kas eeltoodud puuduste näol on tegemist hageja poolt kohustuse rikkumisega, leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks ka kohustuse rikkumise tõendatuse korral asuda seisukohale, et hageja kohustuse rikkumine oli tahtlik. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu

§ 106

lg 2 käesoleval juhul ka osas, mis keelab kokkuleppe vastutuse piiramise kohta kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. 31.

§ 645

lg 3 sätestab, et töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Kostja on küll 06.11.2023 menetlusdokumendis esile toonud, millised on tema hinnangul puudused töös, kuid ei ole iga puuduse osas eraldi välja toonud ja põhjendanud, et hageja konkreetsest puudusest töö üleandmisel teadis või pidi teadma. Seega ei ole vaja hinnata ka kohustuse rikkumise tõendatust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis

§ 645lg 3 alusel välistaksid hageja tuginemise vastutuse piiramise kokkuleppele.

1. Kuna kostja on rakendanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumise õigust, kuid poolte vahelise töövõtulepingu kohaselt ta vaidlusaluse tasu osas seda teha ei saa, siis on maakohus põhjendatult töövõtulepingu järgse tasu osas haginõude rahuldanud.
2. Kahjuhüvitise ja viivsenõude osas on kostja apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes asjaolule, et kuna hageja töövõtulepingu järgne tasunõue on põhjendamatu, siis on alusetu ka kahjuhüvitise ja viivisenõue. Muid vastuväiteid ei ole kostja kahjuhüvitise ja viivisenõude osas esitanud. Kuna ringkonnakohus peab töövõtulepingu järgset tasunõuet põhjendatuks, siis ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahjuhüvitise ja viivisenõude osas asuda maakohtust erinevale seisukohale. 9 Menetluskulude jaotus
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). jäävad poolte menetluskulud Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 10