Obsah (5)

§ 367§ 173§ 138§ 176§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-117260 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Ühisteenused hagi R Ti

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (35 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Leppetrahvi sissenõudmiskulu on 5 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise ette, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt peab olema pakkumus ehk ofert piisavalt määratletud ja väljenduma pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõutumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu tingimused ammendaval kujul, s.t pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent enam ei muuda). 3 VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses.

1. Kostja poolt esitatud tõendid jäävad hagejale arusaamatuks, mida kostja esitatud dokumentidega tõendada soovib. Esitatud tõendid ei tõenda, et sõiduk oli teise isiku valduses ja sellekohane väide on paljasõnaline.
2. Kostja (N T) hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kinnitab, et ei rikkunud parkimisenõudeid. Seisuga 24.04.
3. а sõiduauto registreerimisnumbriga xxx asus tema poja R Ti valduses ja kasutuses, kes antud ajal elas elamus aadressil: xxx. Seega sõiduauto valdaja parkis auto eeskirjade järgi elumaja territooriumil, kus ta elas. Seda, et sõiduauto on pargitud elumaja xxx territooriumil, on näha isegi fotodelt, millised on esitatud hageja poolt. Samuti kostja kinnitab, et trahviteade ei olnud talle kätte toimetatud ning hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et antud teade oli kätte toimetatud hagejale. Trahvinõudest ebaõige parkimise eest kostja sai teada alles hagimaterjalide kättesaamisel. Kostja kinnitab, et hagis toodud faktilised asjaolud millele tuginevad hageja väited, samuti toodud haginõuete õiguslikud alused ei saa olla aluseks hagi rahuldamisele.
4. Kostja esitas kohtule sõiduki registreerimismärgiga xxx põhiandmed ja taustakontrolli, kostja poja R Ti elukoha andmed. Kostja leidis, et asja on võimaliku lahendada kompromissiga. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega.
5. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele, kuna kostja ei reageerinud hageja kompromissettepanekule.
6. Hageja esitas 25.09.
7. a kohtule taotluse kostja asendamiseks.
8. Kohus asendas 16.10.
9. a esialgse kostja N Ti uue kostja R Tiga.
10. Asendatud kostja (R T) hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et ta et ei rikkunud parkimisenõudeid. Kostja antud ajal elas elamus aadressil: xxx. Seega sõiduauto valdaja parkis auto eeskirjade järgi elumaja territooriumil kus ta elas. Seda, et sõiduauto on pargitud elumaja xxx territooriumil, on näha isegi fotodelt, millised on esitatud hageja poolt. Kostja kinnitas, et trahviteade ei olnud talle kätte toimetatud ning hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et antud teade oli kätte toimetatud hagejale. Trahvinõudest ebaõige parkimise eest kostja sai teada alles hagimaterjalide kättesaamisel. Kostja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 35, 00 eurot 5 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist; hageja loobub viivise väljamõistmise, sissenõudmise kuludest, VÕS § 113 alusel viiviste nõuetest; poolte poolt kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
11. Hageja esitas omapoolse seisukoha. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud. Lisatud Google Maps ja Maa-Ameti pildimaterjalilt nähtub, et kinnistu aadressiga xxx, piir jookseb paralleelselt tee servaga. Seega saab väita, et kostja parkis nii kinnistul, kus tal oli selleks õigus, kui ka kinnistul, mille kasutamiseks pidi ta saama KÜ xxx kirjaliku loa ja selle sõidukis nähtavale kohale panema. Ka hagi lisa 2 pildimaterjalilt nähtub, et osaliselt parkis sõiduk xxx kinnistul ja parkimiskeelu mõjualas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4
12. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
3. AS Ühisteenused hagiavalduse kohaselt parkis kostja R T AS Ühisteenused opereeritavas parklas xxxx parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõue nr xxx. Hagiavalduse kohaselt AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida vaid KÜ xxx kirjalikul loal.
4. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu 23.03.
5. a lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.
6. a lahend nr 3-2-1-68-16, p 31).
7. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2).
8. Enamasti on sõiduki juhiks sõiduki omanik või vastutav kasutaja, aga isegi kui see nii ei ole, kehtib eraparklates sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldus.
9. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-68-16 märkinud, et sõiduki juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud esitada selle kohta tõendeid parkla haldajal.
10. Seetõttu tuleb sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanik või vastutav kasutaja kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik.
11. Leppetrahv nr xxx 24.04.
12. a on tehtud sõiduki reg.nr xxx parkimiskorraldusnõuete eiramise eest.
13. Transpordiameti teatega on tõendatud, et xxx registreerimismärk nr xxx omanik oli 24.04.
14. a N T ja vastutav kasutaja R T.
15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et trahvi tegemise ajal kasutas sõiduautot R T. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal võimaliku parkimislepingu rikkumisega kaasnev vastutus.
16. Hagiavalduse kohaselt volitas AS Ühisteenused 22.03.
17. a võlgnikelt võla sissenõudmisel end kohtuvälises ja kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ-t ning viimane omakorda edasivolitusega Julianus Õigusbüroo OÜ-t.
18. Hagejal ja xxx maa omanikul (xxx korteriühistu (KÜ xxx)) vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja korraldab ja kontrollib nimetatud parklas parkimiskorraldust ja tingimusi. Parkimisala on tähistatud selliselt, et nimetatud parklas tohib parkida vaid xx Južxnõi kirjalikul loal. 5
19. Google Maps andmetel on xxx parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega „eraparkla“ koos lisatahvliga „välja arvatud KÜ xxx kirjalikul loal“ ja parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas. Korteriühistu xxx alal on lubatud parkimine ainult KÜ xxx esimehe kirjalikul loal.
20. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta trahviteadet kätte saanud.
21. Kohus märgib, asjaolu, et kostja oli 24.04.
22. a sõiduki vastutav kasutaja ja elas aadressil xxx ei anna kostjale õigust xxx parklas parkimiskorralduse nõuete rikkumiseks.
23. Hageja poolt esitatud piltidelt on näha, et sõidukil puudub KÜ xxx (xxx korteriühistu) kirjalik parkimisluba ja/või xxx korteriühistu esimehe kirjalik parkimisluba.
24. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahelda selles, et sõiduki kasutaja määratud leppetrahvi teadet kätte ei saanud.
25. Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojameeste vahele 24.04.
26. a.
27. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.
28. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.
29. a lahend nr 2-17-117146, p 12).
30. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise eest oleks vastutav mõni muu isik, on kostja parkimiskorralduse nõuete rikkumise hetkel sõiduki kasutajana rikkunud parkimiskorralduse nõudeid.
31. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahv summas 35 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki kasutaja (esialgselt omaniku) suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimiskorralduse nõuded täitmata (puudus kirjalik parkimisluba) ja/või parkimistasu oli maksmata). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
32. Kostja (nii esialgne kui ka asendatud kostja) ei ole vastu vaielnud ka sellele, et leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita.
33. Hageja on tõendanud, et kostja on hagis märgitud päeval parkinud xxx parklas, kus mõistlik inimene pidi märkama sinna paigaldatud liiklusmärkidelt ja suurtelt teavitustahvlitelt parkimistingimuste ja korralduste infot.
34. Google Maps ja Maa-Ameti pildimaterjalilt nähtub, et kinnistu aadressiga xxx piir jookseb paralleelselt tee servaga. Seega saab väita, et kostja parkis nii kinnistul, kus tal võis olla selleks õigus, kui ka kinnistul, mille kasutamiseks pidi ta saama KÜ xxx kirjaliku loa ja selle sõidukis nähtavale kohale panema. 6 39.
35. xxx 39.
36. xxx
37. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimiskorralduste rikkumise eest 35 eurot.
38. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja pst 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. 41.
39. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu 15.10.
40. a lahend nr 3-2-1-69-08, p 24). 41.
41. Hageja on arvestanud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. 41.
42. Põhjendatud on leppetrahvi nr xxx viivise nõue 10,65 eurot 42.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 42.1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 42.2. Kohus mõistab

§ 367

alusel välja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 22.06.

1. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluse hüvitamist VÕS § 113 1 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist. 43.
3. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. 43.
4. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 7 43.
5. Hagiavalduse kohaselt on iga leppetrahvi nõude sissenõudmiskulu 5 eurot (mis sisaldavad päringuid Transpordiametile; nõude andmete töötlemist ja kontrollimist; kontaktandmete otsinguid ja päringuid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). 43.
6. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on 5 eurot. 43.
7. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.
8. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, ning kohus rahuldab hagi.
9. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
10. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

1. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud. 47.
2. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (

§ 138lg 2).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

47.

1. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 711,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. 47.
2. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169,00 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.
3. a 3-2-1-11514, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.
4. a 3-2-1-159-16, p 24).
5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

48.1.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses / allkirjastatud digitaalselt / 8 Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2025 lahendiga 9