Obsah (8)

§ 424§ 65§ 69§ 68§ 50§ 55§ 16§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5486 Kohtukoosseis Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Al

§ 424lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kaitsja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Maarja

Liisa Kõiv ja abiprokurör H.M. Puks Tarmo Ruusmaa isikukood: 37911165717; elukoht: xxx; xxxharidus; ei xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariigis kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 23.07.2024. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi;

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1 alusel 506 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kaks kehtivat välisriigi karistust. tõkend vahistamine alates 08.08.2024 Toomas Alp (lepinguline kaitsja) Kohtuistungi toimumise aeg

1. november 2024 Süüdistatav RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Tarmo Ruusmaa

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Tarmo Ruusmaale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 1 3.

§ 68lg 1 alusel arvata Tarmo Ruusmaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.

– 04.08.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja määrata, et Tarmo Ruusmaal tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tarmo Ruusmaale Tartu Maakohtu 23.07.2024. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning mõista Tarmo Ruusmaa liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Tarmo Ruusmaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.08.

2. Tühistada jõustumisel. Tarmo Ruusmaale kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse 7.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Tarmo Ruusmaalt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 8.

§ 55

lg 1 alusel laieneb juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
2. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Tarmo Ruusmaalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1230 eurot.
3. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Tarmo Ruusmaal tasuda sundraha 1230 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide DVD+R plaat patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisega ja DVD+R plaat liiklusõnnetuse sündmuskoha fotodega. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o
6. novembrist
7. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse resolutiivosa kätteandmisele järgnevast päevast. Kui 2 üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 06.12.
8. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale tervikotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates süüdistatavale tervikotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu Tarmo Ruusmaad süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema juhtis 03.08.2024 ajavahemikul kell 19.01.

– 20.04 xxx talu juurest xxx külas xxx tee 1. kilomeetrini, kus politseisõiduk rammis tema teelt välja, mootorsõidukit Volkswagen Caddy registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 milligrammi alkoholi, ja eirates politsei peatumismärguannet. Kirjeldatud käitumisega rikkus Tarmo Ruusmaa liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eelnevaga pani Tarmo Ruusmaa toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles T. Ruusmaa süüditunnistamist ja karistamist

§ 424lg 2 järgi 2 aasta vangistusega, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, taotledes T. Ruusmaale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mille hulka arvata

§ 68lg-st 1 lähtudes kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

Seega lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel tuleb nimetatud karistust suurendada Tartu Maakohtu 23.07.2024 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus üheks aastaks. Lisaks mõista süüdistatavalt välja menetluskulud.

1. T. Ruusmaa kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end täielikult süüdi. Ta soovis kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Viimases sõnas avaldas T. Ruusmaa, et kahetseb oma tegu ja soovib lahti öelda 3 sõpradest, kes on kiskunud teda alkokuristikku. Samuti soovib ta läbida Jämejala kliinikus alkoholi sõltuvusravi, kuhu väidetavalt on end juba registreerinud.
2. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kaitsja hinnangul tingib puhtsüdamlik kahetsus karistuse mõistmise tunduvalt alla keskmist määra. Kaitsja palus ka juhtimisõigus ära võtta vähemaks ajaks kui seda taotles prokurör. Samuti avaldas kaitsja arusaamatust T. Ruusmaa tagaajamise osas, leides, et see ei olnud vajalik ning põhjustas pigem liiklusohtliku olukorra. T. Ruusmaa tabamiseks oleks piisanud lihtsalt tema jälgimisest ja sihtkohas kinnipidamisest. Kogu see olukord on kaitsja arvates üle dramatiseeritud ja oleks saanud lahendada rahumeelsemalt. Kohtu seisukoht
3. Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses ning T. Ruusmaa anti üldmenetluses kohtu alla. 19.11.2024 taotlesid süüdistatav, kaitsja ja prokurör kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ning kohus jätkas KrMS § 2371 lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikku arutamist lühimenetluse sätete järgi. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud ja kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav. Pooled ei vaidle süüd puudutavate tõendite ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tuvastatud ja tõendatud. T. Ruusmaa poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

Süüdistus

§ 424

lg 2 järgi 6.Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud piirkonnapolitseinik R.R. (II kd, tl 24-27), kelle ütluste kohaselt sai ta 3.08.2024 koos abipolitseiniku A.U-ga patrullis olles väljakutse joobes juhu kohta xxx. Nad võtsid kaasa patrullpolitseiniku Tanel Eiti (Eit) ja hakkasid Põlva politseijaoskonnats liikuma xxx suunas. Vahepeal said nad ka info, et tegemist on korduva joobes juhiga, kelle nimi on Tarmo Ruusmaa ning tegemist on ohtliku juhiga. Jõudes väljakutse aadressile, xxx külla, seal otsitavat sõidukit Volkswagen Caddy, registreerimisnumbriga xxx, ei olnud. Hakates ära sõitma, tuli otsitav sõiduk vastu talu juurde viiva tee peal. Sõidukis oli juht üksi. Tunnistaja pani sinise ja punase vilkuri tööle ja väljus autost. Seejärel pööras Volkswageni juht tee pealt muru peale, sõitis vastu patrullsõiduki juhiust ning põgenes külavaheteed mööda. T. Eit teavitas koheselt operatiivkorrapidajat mittepeatunud sõidukist. Politseinikud asusid põgenenud autot jälitama. R.R.-i hinnangul pidi Volkswageni juht kindlasti märkama töötavaid vilkureid, vahemaa politseiautoga oli umbes 50 meetrit. Kogu jälitamise aja jooksul töötasid politseiautol sinine ja punane vilkur ning sireen. Volkswageni sõidustiil oli ühest teeäärest teise, kuid tunnistaja hinnangul olid haagid tahtlikud ja valdavalt juht kontrollis oma sõidukit, vaid mingites kurvides läks sõiduk veidi käest ära. Tagaajamine kestis seni kuni Tartu patrull appi tuli. Selleks ajaks oli sõidetud juba läbi xxx aleviku. Appi sõitnud patrull viskas tee peale nn „siili“, mille peale Volkswageni juht oli sunnitud keerama kõrvalteele, kus seisis siili visanud politseinik, kes pidi auto alla jäämise vältimiseks hüppama kraavi. Tunnistaja juhitav politseiauto sai „siilist“ mööda ja jätkas tagaajamist. Volkswagen oli ühe rattaga „siilist“ üle sõitnud, kuid juht jätkas sõitmist. Lähenedes taas xxx asulale tekkis võimalus Volkswagen teel välja rammida ning seda R.R. ka tegi. Jõudes Volkswageni juhi juurde, oli viimane juba autost väljunud. Juht käsklustele ei allunud, mistõttu kasutati jõudu ja viidi ta pikali ning paigaldati käerauad. T. Eit leidis turvakontrolli tehes juhi vöö pealt 2 nuga. Indikaatorvahendisse juht puhuma ei nõustunud. Juhil olid tal selged välise alkoholijoobe tunnused, sh üleolev ja ülbe käitumine ning tugev alkoholi lõhn suust. Tagaajamine kestis umbes poolt tundi ja selle käigus sai patrullsõiduk Škoda Kodiaq erinevaid kahjustusi. Kogu aeg töötas pardakaamera ja Volkswagenil taga püsimiseks tõusis kiirus kuni 150 km/h. 4 7.Tarmo Ruusmaa peeti kahtlustatavana kinni 3.08.2024 kell 21.32 xxx tee

1. kilomeetril (II kd, tl 34-36), tal tuvastati lõpliku näiduna alkoholijoove 0,78 mg/l (II kd, tl 3) ning kõrvaldati sõiduki juhtimiselt (II kd, tl3). Sõiduk Volkswagen Caddy, registreerimisnumbriga xxx, teisaldati Tartu linnas Tähe 106 asuvasse hoiukohta (II kd, tl 4). Hoiukohta teisaldamise aktist nähtub, et sõidukil on vigastatud parempoolne esimene poritiib, esimene põrkeraud ja parempoolne tagumine poritiib. 8.Käesolevas asjas teostati ka sündmuskoha vaatlus, mille kohta koostati sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 6-16). Nimetatud protokollist nähtub, et 3.08.2024 kell 21 on vaadeldud liiklusõnnetuse toimumise kohta xxx tee
2. kilomeetril, kus Škoda, registreerimismärgiga xxx sundpeatas mootorsõiduki Volkswagen, registreerimismärgiga xxx. Lisaks oluliste jälgedele ja mõõtetulemustele nähtub lisatud fototabelist, et kruusakattega teel on politseisõiduk ramminud vasakule kraavi valge kaubiku. Kaubiku salongis, istmete vahel, on avatud alkoholipudel. Nähtavad vigastused on kaubiku paremal taga tiival ja politseiauto vasakul esitiival. Asja juurde lisatud politseisõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et T. Ruusmaa tagaajamine kestis suhteliselt pikka aega ja osaliselt ka väga suurtel kiirustel. Salvestiselt nähtub üheselt, et T. Ruusmaale ei saanud märkamata jääda politsei poolt antud peatumismärguanne ja politsei auto eest ära sõitmine oli teadlik valik. Sõidukite vahemaa ei olnud suur ning kohati jõudis politseisõiduk kaubikule väga lähedale. Vaatamata sellele jätkas kaubikujuht sõitu. 9.Eelnevalt kirjeldatud ja refereeritud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud tunnistajana üle kuulatud H.M. (II kd, tl 28-33). Tunnistaja viibis 3.08.2024 külas enda isal A.M.-xxx külas. Kella 18.15-18.30 paiku sõitis valju muusika saatel hoovi meesterahvas valge Volkswageni väikekaubikuga. Mees tutvustas end Tarmo Ruusmaana ja tal oli ühes käes rumm ja teises käes lahja alkoholi- „Garage“- pudelid. Rummist oli alla poole alles. Mehe olekust oli aru saada, et ta on alkoholijoobes. Eelkõige reetis joovet kõne. Tunnistaja isa ja T. Ruusmaa jõid rummi lõpuni. Tunnistaja otsustas helistada Häirekeskusele kuna sai aru, et külla tulnud mees soovib oma sõitu jätkata. Tunnistaja sõnul rääkis T. Ruusmaa tema isale vanglas olekust ja sellest, et tal on tingimised peal. Vestlus isaga oli sõbralik. Kui rumm otsa sai, istus T. Ruusmaa autosse ja sõitis Vana-Otepää suunas. Isaga rääkides sai tunnistaja aru, et T. Ruusmaa läks alkoholi juurde tooma. Mõne aja pärast nägi ta uuesti seda autot nende teeotsast suure hooga mööda sõitmas ning töötavate vilkuritega politseiautot sellele järgnemas. 10.Kohtu hinnangul on eelnevalt refereeritud tõendid lubatavad, usaldusväärsed ja vastuoludeta. Need on omavahel haakuvad nii sündmuste kronoloogias, kui ka süüdistatava isikut ja tema 3.08.2024 tegevust ja käitumist iseloomustavates aspektides. Nii tunnistajate ütlustega, kui ka nimetatud dokumentaalsete tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et T. Ruusmaa tarvitas 3.08.2024 alkoholi, sh kanget alkoholi ning juhtis joobeseisundis (0, 78 mg/ l) tahtlikult kaubikut Volkswagen Caddy, registreerimisnumbriga xxx. Lisaks loeb kohus nimetatud tõenditega tuvastatuks, et T. Ruusmaa eiras teadlikult politseinike poolt antud peatumismärguannet ja seadis politsei eest põgenemisega lisaks endale ohtu politseitöötajad ja teised isikud. T. Ruusmaa ei peatunud vabatahtlikult ka peale pikka tagaajamist ja rehvi purunemist, jätkates sõitu kuni tema poolt juhitud sõiduki teelt väljarammimiseni politsei poolt.
3. T. Ruusmaa on kahel korral- 4.08.2024 II kd, tl 37-39) ja 7.08.2024 (II kd, tl 40-42) kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on enda süüd tunnistanud. Lisaks selgitas ta, et viibis 3.08.2024 ühe sõbra juures kus grilliti ja võeti napsu. Tema jõi seal Garage siidrit. Kuna 5 sõbraga tekkis tüli, siis soovis ta lahkuda. Koju oli sõbra poolt üle 10 kilomeetri. Sõidukiks oli tal Volkswagen Caddy , registreerimismärgiga xxx ja see kuulub M.E.-le. Enda sõnul jõudis T. Ruusmaa sõita 4-5 kilomeetrit kui kohtus politseiga. Ta ei oska selgitada, miks ta politsei ees ära sõitis, sest tegelikult tal sellist soovi ei olnud. Ta ka ei mäleta hästi seda politseiga kohtumist. Kuna tee oli kurviline ja tahavaatepeeglit nn kuudi tõttu ei saanud kasutada, siis ei pannud ta ümbritsevat tähele. Autos mängis ka muusika. Politseile puikles ta vastu, sest arvas, et autos on ka tema koer, kes võib rünnata. T. Ruusmaa sõnul tõmbas ta tee serva siis kui oli pikem sirge ja ta nägi küljepeeglist vilkureid. T. Ruusmaa avaldas tehtu üle kahetsust. Ka kohtuistungil tunnistas T. Ruusmaa oma süüd ja avaldas juhtunu osas kahetsust. 12.T. Ruusmaa ütlused mitmes olulises aspektis vastuolus teiste tõenditega. Kohtu hinnangul ei saa tõsiselt võtta süüdistatava väiteid selle kohta, et ta ei märganud ümberringi toimuvat ning politseivilkureid nägi alles siis kui oli pikem sirge. Selline selgitus ei ole eluliselt usutav ega haaku kuidagi R.R.-i ütlustega ja pardakaamera salvestisega. Kaamera salvestiselt nähtub, et esmalt sõidab T. Ruusmaa kitsal külavaheteel seisvast politseisõidukist mööda ning hiljem, märgates tagaajamist, jätkab ohtliku sõidustiiliga pikema aja jooksul, sõites sihitult mööda erinevaid külavaheteid, läbides suurel kiirusel ka asula. Samuti ei saanud talle märkamatuks jääda nn „siili“ teele viskamine ja selle tulemusena vasaku esirehvi purunemine. Vaatamata eeltoodule jätkas T. Ruusmaa politseisõiduki eest põgenemist, põhjustades olukorra kus politsei oli sunnitud ta teelt välja rammima. Ka suhtub kohus kriitiliselt T. Ruusmaa ütlustesse osas, mis puudutab üksnes lahja alkoholi tarbimist. Tunnistaja H.M.-i ütlustega on tõendatud, et A.M.-i poole jõudes oli T. Ruusmaal kaasas poolik rummi pudel ning koos A.M.-iga joodi see lõpuni. Asja juures on ka foto, millel on näha kaubiku salongis olev tühi alkoholipudel, mis sarnaneb pigem kange alkoholi (rummi) pudelile.
4. Andes T. Ruusmaa eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et kuna T. Ruusmaa on mõned kuud tagasi karistatud alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest, vastab tema käitumine

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele.

Samuti on täidetud

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

T. Ruusmaa tarvitas enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi ning tal esinesid, lisaks alkomeetriga tuvastatud joobenäidule, äratuntavad välised joobetunnused- üleolev käitumine ja alkoholilõhn suust. T. Ruusmaa teadis mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes. Tõenäoliselt oli see ka põhjuseks, miks T. Ruusmaa ei soovinud politseiga kohtuda ja otsustas põgeneda. Kuna T. Ruusmaa pidi vähemalt möönma, et paneb toime

§ 424

lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo, on tegemist otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

14. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb T. Ruusmaa joobes juhtimises

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 15.

§ 424

lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse.

§ 424

lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu tuleb T. Ruusmaalt ka mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. 16.

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmine määr on ca 2 aastat vangistust.

Analüüsides T. Ruusmaa süü suurust, tuleb arvestada, et lisaks joobes juhtimisele rikkus T. Ruusmaa süüdistuses nimetatud ajal sõidukit juhtides mitmeid teisi liiklusseaduse sätteid ning seadis politsei eest põgenemisega ohtu nii enda kui ka politseitöötajad, lisaks võimalikud kõrvalised isikud. Uue joobes juhtimise pani T. Ruusmaa toime 11 päeva peale eelmises asjas (samuti joobes juhtimine)otsuse kuulutamist. Siinjuures on oluline, et eelmise kuriteo pani ta samuti 6 toime katseajal ning 23.07.2024 kohtuotsusega anti talle vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega viimane võimalus karistust vabaduses kanda. Paraku T. Ruusmaa seda hinnata ei osanud ja jätkas väljakujunenud elustiiliga. 17. Karistust raskendavaid asjaolusid pole, vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtul ei ole põhjust kahelda kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus seda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

18. Lähtudes eelnevast, mõistab kohus T. Ruusmaale

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses vähendab kohus Kr

MS § 238 lg-le 2 tuginedes nimetatud karistust 1/ 3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Arvestades karistusaja hulka 2 päeva, mil süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud, jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Nimetatud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõistes T. Ruusmaa kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata T. Ruusmaa vahistamisest 8.08.

1. Lisakaristusena Võtab kohus T. Ruusmaalt üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse.
2. Kohus ei nõustu kaitsja argumentidega väiksema karistuse mõistmiseks ning leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus vastab T. Ruusmaa isikule ja süü suurusele. Kohtu arvestas karistuse mõistmisel kergendava asjaoluga, samuti süü suuruse ja T. Ruusmaa isikuga. Arvestades, et T. Ruusmaal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh samaliigilise kuriteo eest, ei ole võimalik talle leebemat karistust mõista. Samuti ei nõutu kohus kaitsja seisukohaga politsei tegevuse osas T. Ruusmaa jälitamisel ja kinnipidamisel. Kindlasti ei olnud tegemist tagaajamisega, mis oli põhjustatud pelgalt politseisõiduki riivamisest. Tõendid kogumis kinnitavad, et politsei sai info võimalikust joobes juhist ning tuvastades juhina eelnevalt karistatud T. Ruusmaa, pidas põhjendatult vajalikuks juht tabada ja liiklusest kõrvaldada. Kaitsja väide selle kohta, et T. Ruusmaa oli teel koju, ei tugine ühelegi kogutud tõendile ning on lihtsalt oletus. Ka ei haaku selline oletus tunnistaja H.M.-i ütlustega selle kohta, et T. Ruusmaa oli läinud alkoholi juurde tooma. Seega oli T. Ruusmaa näol tegemist ohtliku juhiga, kes tõenäoliselt oleks sel päeval jätkanud alkoholi tarbimist ja sõiduki juhtimist joobeseisundis, luues sellise käitumisega liikluses äärmiselt ohtliku olukorra. T. Ruusmaa tunnistab enda alkoholiprobleemi, kuid süüdistab selles pigem halbu sõpru kui ennast. Süüdistataval oli juba ammu võimalus enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid paraku ei jõudnud ta selleni ka peale eelmist kohtuotsust. Kriminaalmenetluse kulud
3. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on muuhulgas menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milline II astme kuriteo puhul on 1, 5 kordne kuupalga alammäär, so 1230 eurot. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Asitõendid
4. DVD-R-plaat patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ja DVD+R plaat sündmuskoha fotodega jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 7