Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2318 Tsiviilasi Q.C hagi E.J va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.02.2024 esitatud ja 15.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohus 21.05.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus. Elatis mõisteti kohtu poolt välja muutumatus suuruses. Kostja ei kohtu hagejaga ega maksa hagejale elatist. Hageja emale on laekunud täitemenetluse teel väga harva raha elatisena. Enamasti laekub vaid täitemenetlusaegne elatisabi. Alla miinimumsumma elatis ei rahulda hageja igapäevaseid vajadusi juba aastaid ning muutunud on

1. a kohtulahendi aluseks olevad asjaolud.
2. a, kui hagejale elatis välja mõisteti, lähtus kohus elatise summa määramisel summast, mis oli kostjale tema sõnul jõukohane maksta. Kostja ei asunud elatist tasuma. Hageja vältimatud kulud on ajas aga märgatavalt tõusnud, hageja soovib käia trennis, millega kaasnevad kulud, mistõttu välja mõistetud elatis ei taga hageja kulutuste katmist 1/2, kui 2 arvestada ka riiklikke peretoetuseid. Lisaks hagejale kasvab peres veel kaks alaealist last, mistõttu hageja emale makstakse lisaks hageja lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust. Hageja vajadused on võrreldes 2018 suurenenud. Varasema lahendi ajal käis hageja lasteaias, tal puudus transpordikulu, trennikulu ning isiklik side- ja taskuraha kulu. Valdav osa hageja kuludest (toidukulu, riided, hügieen- ja tervisekulu, vaba aeg, sünnipäevakulu, majapidamiskulu) on tõusnud seoses üldise elukalliduse tõusuga. Hageja igakuised vajadused eelmise lahendi tegemise ajal olid 510 eurot kuus: eluasemekulud olid 250 eurot (üür) +150 eurot kommunaalkulud, peres elas 3 inimest, millest hageja kulu oli 133,3 eurot; toidukulu 100 eurot; lasteaiakulu 50 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; hügieenikulu 50 eurot; tervisekulu (sisaldab psühholoogikulu 50 eurot kuus) 60 eurot; majapidamiskulu 10 eurot; ujumine 30 eurot; vaba aeg 20 eurot; hageja sünnipäevapidu 150 eurot aastas, seega 12,5 eurot kuus; sõprade sünnipäevakulu aastas: 5x10 eurot sõbra kohta, 4,2 eurot kuus. Hageja igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku 634,90 eurot, sh eluasemekulud summas 57,40 eurot, kulutused toidule 170 eurot, kulutused transpordile 35 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused, s.o majapidamiskulu 15 eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66 eurot, taskuraja 80 eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist kehtiva miinimumsuuruseni. Kostja vastus Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, kuid ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kuna nõude summa on liiga suur kostja jaoks. Kostjal ei ole sissetulekut, kuna kostja viibib vanglas kuni 11.11.
3. Lapse vajaduste nimekirjas on mõned kulud, millised pole nii olulised, sh kulutused transpordile, sidekulud, sünnipäeva kulud, taskuraha ja vaba aeg. Kostjal on suur elatisvõlg, millega tegeleb kohtutäitur Priit Petter. Kostja pangakonto on arestitud. Samuti toimub kostjal kohustustest vabastamine pankrotimenetluses ning kostja on maksejõuetu. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks M.C ja kostja (dtl 30). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-10468 on 21.05.2018 kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud hageja kasuks igakuine elatis summas 100 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 9-12). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimumsuuruseni. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja iseenesest õigustatud nõudma elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised 4 kulud on võrreldes 2018 aastaga suurenenud. Kui aastal 2018 moodustasid hageja igakuised kulud kokku 510 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks ca 635 eurot. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat tagasi, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Teadaolevalt on 6 aastaga kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.
2. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 634,90 eurot, sh eluasemekulud summas 57,40 eurot, kulutused toidule 170 eurot, kulutused transpordile 35 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused, s.o majapidamiskulu 15 eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66 eurot, taskuraha 80 eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning ka taskuraha andmist ja meelelahutuse osas kulude tegemist (s.h sünnipäevad) ei saa pidada ebavajalikuks. Eluliselt on ka usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Samuti on igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine lastele arendav ja kasulik. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohtul tuleb aga elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et hageja emale laekub nii lastetoetus, kui ka lasterikka pere toetus, mille arvelt saab hageja kulusid katta (PKS § 101 lg 5). 5
3. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikule olukorrale tulenevalt asjaolust, et kostja viibib vanglas. Kohus selgitab, et vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Kostja on ka ise kinnitanud, et töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot. Samas ka väike sissetulek või maksejõuetus ei ole elatise vähendamise aluseks. Kuigi käesoleval ajal kostja kontodel vabad vahendid puuduvad (dtl 84), siis ei saa antud juhul pidada kostjat ka täielikult varatuks. Kostja omab Mopeedi QINGQI (dtl 93). Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 09.02.2024 igakuiselt seaduses sätestatud miinimumsuuruses, s.o: - alates 09.02.2024 kuni 31.03.2024 igakuiselt 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja 6 - millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot). alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) igakuiselt 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025. a otsusega nr 2-242318. 7