← Eesti

1-23-5790/29

Obsah (9)§ 310§ 180§ 182§ 306§ 175§ 179§ 1601§ 126§ 381

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-5790 Kriminaalasi Rein Rüütel süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §

§ 310

lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Välja mõista Rein Rüütlilt kannatanu K.N. kasuks tekitatud varalise kahju katteks 621,71 eurot ja mittevaralise kahju katteks 700 eurot. Nimetatud summad kanda kannatanu K.N. poolt esitatud arveldusarvele xxx Coop Pank AS, märkides selgituseks „Kriminaalasjas nr 1-23-5790, tsiviilhagi“. 3.

§ 180

lg 1 ning

§ 182lg 2 alusel välja mõista Rein Rüütlilt K.N.

kasuks kannatanu lepingulise esindaja kulud 1427,40 eurot, mis kanda K.N. arvedusarvele nr xxx Coop Pank. Ülejäänud ulatuses jätta kannatanu esindaja kulud kannatanu kanda. Rein Rüütel peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1427,40 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.

§ 180lg 1 alusel jätta Rein Rüütli kanda valitud kaitsjale makstud tasu.

1 5.

§ 180

lg 1 alusel Rein Rüütlilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1230 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

  1. Tagastada riigilõiv summas 1050 eurot K.N. arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
  2. juulist
  3. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
  2. juulist 2024 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule. PÕHIOSA Menetluse käik
  3. Rein Rüütlit (Rüütel) süüdistatakse selles, et tema 14.07.2022 kella 11:00 paiku xxx talu lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. (N.) telliskiviga vastu kätt, kahel korral jalaga kubeme piirkonda ja viskas telliskiviga, mis tabas kannatanu kätt. Selle tegevusega tekitas Rein Rüütel kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega pani Rein Rüütel süüdistusakti kohaselt toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.
  4. Tartu Maakohtu
  5. novembri 2023 määrusega anti Rein Rüütel kohtu alla.
  6. Prokurör asus seisukohale, et Rein Rüütli tegu on tõendamist leidnud ja palus Rein Rüütli süüdi mõista KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 3150 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10,50 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Rein Rüütel ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista VÕS § 1043 alusel 621,71 eurot varalise kahju osas ja mittevaralise kahju osas 1000 eurot.
  7. Kaitsja leidis, et Rein Rüütel tegutses hädakaitses ja ta tuleks õigeks mõista. Kui kohus peaks siiski leidma, et tegemist on hädakaitse piiride ületamisega siis palus kaitsja kergendava asjaoluna arvestada, et Rein Rüütel tegutses hingelise erutuse seisundis. XXX vilja hävitamine ei olnud õiguspärane tegevus ja R. Rüütel sattus hingelise erutuse seisundisse. Maa kasutamisõiguse üle käis vaidlus, kuid vara hävitamise organiseerimine kannatanu K.N. poolt ei olnud millegagi õigustatud tegevus. Kaitsja toob kehavigastuste osas välja, et sündmuskohal jäädvustatud videos ei esine andmeid selle kohta, et K.N. oleks läbielanud tugevaid valuaistinguid. Hematoomide suurus ja esinemine sõltub tihti organismi eripärast. Kannatanul esines varem südamehaigus ja ta tarvitab vere vedeldajat, mis samuti võib mõjutada hematoomide suurust ja esinemise sagedust.
  8. Süüdistatav Rein Rüütel on avaldanud, et tunnistab, et tegi seda, mida ette heidetakse, kuid tema ainus eesmärk oli peatada see tegevus, mis seal toimub. Tema tegevus peatas selle ja ülejäänud vili jäi kasvama. 2 KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
  10. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I), mõistab seejärel Rein Rüütlile karistuse (II) ja võtab seisukohad tsiviilhagi (III), menetluskulude (IV) ning muude otsustuste kohta (V). (I) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang
  11. Rein Rüütlit süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 14.07.2022 kella 11:00 paiku xxx talu lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. telliskiviga vastu kätt, kahel korral jalaga kubeme piirkonda ja viskas telliskiviga, mis tabas kannatanu kätt. Selle tegevusega tekitas Rein Rüütel kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
  12. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu K.N.. Kokkuvõtlikult selgitas kannatanu järgmist. Intsident toimus juulikuus
  13. aastal. Tema oli koos agronoomi T.V. oma töökohas, xxx maakonnas põllul jälgimas tööd ja arutamas edasisi tegevusi. Intsidendi ajal andis korralduse T.V. situatsiooni filmida. Juhtus see, et nende traktori juurde, tee äärde, sõitis džiip, millest väljus süüalune telliskivi käes ja tormas nende poole. Traktor seisis ja süüalune virutas telliskiviga kõigile ootamatult läbi traktori klaasi. Siis tuli Rein Rüütel nende suunas ja hakkas neid sõimama, ähvardama ja füüsilist vägivalda tarvitama. Tema korraldus oli, et noor mees ei sekkuks ja filmiks, kuna eeldas, et kui filmitakse siis inimene taltub ja ei toimeta edasi. Süüdistatav tegi kaks lööki kubeme piirkonda kannatanule jalaga. Valu oli tuntav, aga pidi selle ära kannatama, on xxx vana, 7 kuud tagasi oli infarkt, ei olnud muud varianti, ei jõuaks ära joosta. Oli püstijalu ja proovis ennast kaitsta, teda püüti rusikatega seal nii ja naamoodi. Telliskiviga ründas peale kubemesse löömist ja see nägi välja nii, et võttis hoogu ja virutas kannatanu suunas, mis on video pealt kenasti näha. Suutis reageerida nii, et pani käe ette. Käeluu jäi õnneks terveks, kuid lihaskude purunes kõik. Tundis meeletut valu. Perearst suunas EMO-sse, kus fikseeriti vigastused, löögid kubemesse ja löök käe pihta. T.V. oli kogu sündmuse juures. Kannatanu suhtles rahulikult ja eeldas, et asi võiks ära lõppeda. Pärast seda sündmust oli tervislik seisund halb: hematoomid, verevalumid, magada sai ainult nii, et käsi toetus püsti. Kui käe langetas maha siis veri langes ja meeletud valud olid. Haiguslehel oli kannatanu poolteist kuud, juhatuse liikme kohustusi sai viimases hädas täita, sai telefoniga suhelda, aga see oli raske tegevus. On vasakukäeline, kõik kodutööd jäid tegemata. Kannatanu selgitas, et saatis traktoristi põllule vastaspoole omavolilist tegevust likvideerima. Talle oli antud maaomaniku poolt valdus, pidi maaga edasi tegelema ja süüdistatav oli sinna külvanud talinisu. Temaga ei olnud võimalik kontakteeruda sel teemal. Kui aasta varem Sakalaga käisid seal, oli kolm koera vastas värava peal, SMS-idele ei vastanud. Eelnevalt, ega samal päeva päeval kui nad läksid vilja maha võtma, ta süüdistatavale ei saatnud sõnumit, ega teavitanud niitmisest, leides, et oma maa peal võib teha mis tema tahab. Kannatanu ei eeldanud, et võib konflikt tulla kui andis traktoristile korralduse talinisu maha niita, kuna tal oli maaomanikuga kehtiv rendileping. See oli nende omavoli ja tema pidi selle maa peale külvama uuesti sellise kultuuri, mis oleks külvikorrale vastav. Kaks kuud peale külvamist, talvel, sai teada, et sinna on külvatud kellegi teise poolt, kuid lumega ei olnud midagi teha. Külvikorra rikkumisest sai teada kevadel. Kõnealuse maatüki omanik on koos abikaasaga E.P.. Tema oli sõlminud kahe erineva ettevõttega rendilepingud sama maatüki kasutamiseks. Kuskil aasta varem 2021 aastal PRIA teatest järgmisel päeval sai teada, et on selline probleem. Proovis ühendust saada süüdistatavaga, telefonile ei vastanud, kolm korda käis 3 ukse taga. Sel kuupäeval läks sinna seda kasvavat vilja maha võtma. Kui süüdistatav oli kaks korda kubeme piirkonda ära löönud siis kannatanu tõrjus teda kaugemale enesekaitseks, selle peale virutati telliskiviga, mis kukkus kõrvaoleva rapsivilja sisse, kuhu süüdistatav seda otsima läks ning kannatanu jäi ootama. Poliseisse helistas T.V. samal ajal kui filmis. Tsiviilvaidlus oli 2023 aastal ja lõppes kompromissiga (tl 64-70).
  14. Süüdistatav Rein Rüütel selgitas, et tema on XXX osanik ning tema teada oli ettevõttel sõlmitud rendileping E.P., mille allkirjastas elukaaslane K. 2020 aasta lõpus kui eelmine leping lõppes. Lepingu tegemise juures ta ei olnud. Maad hakkas kasutama kevadel
  15. Alguses oli seal lambaaed, sai lambad peale pandud koos hobustega, kevadel nii kui lumi sulas või maa kannatas. Pärast hiljem sai ettevalmistusi tehtud, et sügisel vilja külvata talveks. Kevadel selleks keegi takistusi ei teinud ja midagi ütlema ei tulnud, et maa oleks võõras. Sai teada, et maaga on mingi jama kui ajaleht käis, 2021 suvel või kui hakkas sügis ja ettevalmistus külvamiseks. Siis tulid YYY omad, et nemad tulevad ka sinna külvama. Vaidlus jäi sinnapaika, YYY läks minema. Seda maad on kokku 6 ha seal. 2022 suvel juhtus see, et toimetas kodus ja kuulis mingisugust undamist. Siis kogemata nägi kahe maja vahelt, et traktor sõidab põllu peal ja niidab maha vilja. K. helistas häirekeskusesse ja läks rendilepingut võtma ning süüdistatav istus autosse ja sõitis põllu äärde kohale, et pärida aru, mis toimub. Süüdistatava elukoht on põllust linnulennult paarsada meetrit. Kivi, mis kaasas oli, oli üks mitmest, mis olid ostetud terrassi remontimiseks ja jäänud autosse vedelema, kuna ei olnud aega nendega tegeleda. Kaasa võttis sealt, kuna ei näinud muud võimalust traktori peatamiseks. Sinna jõudes küsis korduvalt, mis toimub, vastust ei saanud. Selle aja peale jõudis traktor ringiga algusesse ja traktori seiskamiseks ei olnud mingisugust muud võimalust, kui viskas selle kivi vastu akent, aken läks katki. Siis jäi traktor seisma. Edasi tahtis ikka vastust sellele, et mis toimub. Oli väga endast väljas, see oli üle mõistuse. Iga viimane kui tera on tema jaoks oluline. Temal oli ikka üks ja ainuke küsimus, et asi jääks seisma hästi ruttu ja kohe, et ei toimuks seda niitmist enam edasi, sest oluline on see, kui palju kasvama jääb. See, mis juba maas oli, seda enam püsti ei pane. Süüdistatav selgitas, et toimus löömine, aga kellegi löömine ei olnud eesmärk, ei läinud sinna kellelegi viga tegema. Oli endast väljas. Kuulis peas ainult seda, kui korrutatakse viska-viska, löö ja sellel hetkel ei andnud aru. Provotseeriti ja sisuliselt nõuti, siis jah viskas. Seda ei olnud, et kannatanu kavatseks lõpetada vilja hävitamise, käsk oli edasi lasta. Sel hetkel ei näinud muud võimalust vilja hävitamine lõpetada. Kui kohale jõudis oli põllust pool juba maha niidetud. See, mis kasvama jäi, selle said ära koristada. Teist tükki ei puutunud keegi. Süüdistatav tunnistab, et poleks pidanud niimoodi tegema. Aga vähemalt ülejäänu jäi kasvama, mis on sissetuleku mõttes väga oluline. Sissetulek on miinimumpalk, kui sedagi. Peres on kaks alaealist last. Filmimise kohta selgitas süüdistatav, et see oli spetsiaalselt lavastatud ja taotluslik. Oli rumal, läks õnge. Süüdistatav tunnistab, et viskas kiviga kannatanu poole, kuid ei sihtinud kuhugi konkreetselt. Peale kiviga viskamist ja neid lööke ei saanud aru, et kannatanu oleks vigastatud olekus. Jalaga lõi ühel korral kindlasti, täpselt ei mäleta. Ühelt poolt toimus kõik nii kiiresti, teistpidi venis. Kivi läks vilja sisse otsima, sest teab, mis rist ja vaev on põllu pealt kive ära saada. Ei olnud eesmärgiks uuesti rünnata. Süüdistatav tunnistab, et ei olnud õige niimoodi asju ajada. Ei olnud rahul sellega, mis põllul toimus. Ta ei ole ühtegi teadet saanud ja temaga ei ole kontakti otsitud kannatanu poolt. Ta ei näinud kuskilt otsast, et kellelgi oleks olnud huvi midagi läbi rääkida või kokku leppida. Süüdistatav selgitas, et mingil hetkel ka kannatanu ründas teda. Tabas rusikaga näkku. Valus ikka oli, vähe siniseks läks, sest pihta tuli. Käesolevaks ajaks on vaidlus maa kasutamise osas lahenduse saanud (tl 75 pöördel-81 pöördel).
  16. Tunnistaja T.V. selgitab, et 2022 juuli kuus oli põllu ääres, tee peal koos K.N.. Põllul oli niitmas traktorist G.B.. Olukord eskaleerus päris ruttu. Rein Rüütel tuli autoga sinna põllu äärde ja ilma üldse rääkimata vist lõi K.jalaga ja seejärel pani kiire sammuga traktori poole ja viskas traktori akna sisse kiviga. Aken läks katki, kuna traktori küljeakna keskelt jookseb metalltoru, siis metalltoru pidas kivi kinni. Kivi põrkas välja tagasi sellest torust. Kivi korjas 4 Rein Rüütel üles ja hiljem viskas sellega K.N.. Tundus nagu pigem sihtis pead ja pihta sai vasak käsi vist. K. sai niipalju eemale tõmmatud, et vastu pead see kivi ei lennanud. Peale kivi üles korjamist hakkas neil sõnasõda seoses maavaidlusega. Tunnistaja selgitas, et kui Rein Rüütel autoga sinna kihutas, siis ta igaks juhuks hakkas telefoniga filmima, ei mäleta, kas talle öeldi, et filmi, aga K. vist ütles auto lähenedes ka kes see on. Esimene video oli hästi udune, see kõik toimus nii ruttu, et ei jõudnud fokuseerida. Siis ta pani korraks kaamera kinni, pani uuesti käima tagasi ja edasine video on parema kvaliteediga. Sõnasõda oli neil maa üle, et kelle oma see lõppude-lõpuks on või kellel selle maa kasutusõigus on. Tunnistaja hinnangul oli Rein Rüütel äärmiselt agressiivne. Algul, kui ta tuli, siis ei olnud mingit juttu, kohe läks K. kallale. K. jäi üsna rahulikuks. Mingi hetk ta vist lõi kuigipalju Reinu vastu, aga see oli selline enesekaitseline löök, ta vist lükkas teda eemale või midagi sellist. Tunnistaja helistas häirekeskusesse siis kui oli aken sisse löödud. Situatsioon lõppes sellega, et traktorist sõitis töökotta ära. Lõpuks tuli politsei kohale ja politsei juurest läksid kõik lihtsalt minema. Põld jäi niimoodi nagu ta oli. K. läks perearsti juurde, kus saadeti ta vist EMOsse. Pärast seda sündmust K.N. kurtis, et kubeme juurest valutas ja käsi oli tal haige. Täpselt ei mäleta, aga tunnistaja arvates peale kiviga viskamist traktor seisis mingi aja ja siis traktorist otsustas ise ära minna. Tunnistaja selgitas, et tema ülesanne vaidlusalusel põllul oli, et mõõtis, vaatas, kust see põllu piir jookseb, et võõra põllu peale ei läheks ja siis vaatasid seda silo tegemist, palju silomassi tuleb. K. oli talle varasemalt rääkinud, et mingi maavaidluse jama on kunagi olnud ja guugeldades leidis Sakala artikli. Mingi hetk ise hakkas ka mõtlema, et kas peaks ruttu vahele minema või filmib edasi, aga K.ütles, et filmi edasi. Kui kivi sinna rapsipõllu sisse ära kadus, siis asi läks natuke rahulikumaks. Filmimine toimus, et mingi tõend oleks (tl 71-73).
  17. Kohtule on esitatud ka 02.12.2022 videosalvestistega DVD-R plaadil (kt lk 36-41). vaatlusprotokoll koos telefonikaamera Videosalvestiselt nimega „VID_20220714_115542“, kogupikkusega 27 sekundit, on arusaadav 00.20, kuidas ärritunud süüdistatav tuleb kiirel sammul kannatanu ning filmija suunas ja küsib: „mis siin toimub“. Kannatanu hakkab vastama „siin toimub“ ning 00.22 on arusaadav, kuidas süüdistatav teeb käega löögi kannatanu ülakeha ja vasaku käe suunas. Peale lööki hakkab kannatanu suunduma süüdistatava poole, kes taganeb mõne sammu ning kannatanu ja süüdistatav jäävad seisma teineteisest teatava vahega 00.27 mil video lõppeb. Videosalvestiselt nimega „VID_20220714_115622“, kogupikkusega 19 minutit ja 52 sekundit, on näha, kuidas süüdistatav suundub teelt põllule seal sõitva traktori juurde öeldes „pane seisma“. 00.07, kui süüdistatav hakkab traktorile lähenema, see peatub ning 00:11 sekundil viskab süüdistatav telliskiviga traktori aknaklaasi alaosale, purustades akna tervikuna. 00.18 on kuulda, kuidas traktori mootorimüra vaibub täielikult ning süüdistatav ütleb muu hulgas „lõpeta ära“ ja „pane seisma, pane seisma, politsei on kohe kohal“ ning jätkub arutlus maa kasutusõiguse üle. 00.32 on näha, et süüdistatav on kivi taas kätte võtnud. 00.51 hakkavad süüdistatav ja kannatanu kõndima teineteisest mõningase vahega tee poole tagasi. 01.02 minutil on näha, kuidas süüdistatav teeb jalalöögi kannatanu suunas tabades kubemepiirkonda. Kannatanu hakkab süüdistatava poole kõndima, kes liigub taganeval sammul. 01.06 minutist alates on kuulda filmija kõne algust, milles soovib politseid. Jätkub ka süüdistatava ja kannatanu vaidlus maa kasutamise üle, kus ärritatud süüdistatav väljendab frustratsiooni kannatanu suhtes vilja maha niitmise tõttu. Kannatanu ja süüdistatav liiguvad põllult ära teele ning sellel mõned meetrid selliselt, et süüdistatav ees ja kannatanu järgneb. Filmija telefonikõne taustal kostub vilja niitmisest tingitud vaidluse jätkumine. 02.31 ütleb kannatanu: „lase käia“, millele süüdistatav vastab: „mida sa provotseerid“ ning hakkab kannatanust eemalduma, kõndides filmija suunas. 02.45 ütleb süüdistatav kannatanule, et viimane ei käiks tal järel ning kannatanu küsib, kas ta ei või käia. Seejärel jäädakse viivuks taas seisma ning jätkub vaidlus kellel on maad õigus kasutada. Seejärel on näha 03.07 ja 03.26, kuidas süüdistatav hakkab eemalduma filmijast ning kannatanu suundub talle järele, 5 vahepeal ütleb süüdistatav kannatanule, et viimane minema läheks sealt. 03.27 tõstab süüdistatav kiviga käe ja kannatanu ütleb: „pane, pane, pane“. 03.34 hakkab süüdistatav taas kõndima filmija poole ning käib arutlus kiviga viskamise ja selle üle, kas see on lindil. Samal ajal liigub mõne peatusega kannatanu süüdistatavaga paralleelselt filmija poole umbes ühe meetrise vahega. Üks hetk algab taaskord vaidlus maa kasutamise üle ning kannatanu ütleb, et süüdistatav on vale maa peal. 04:40 minutil on näha teine jalalöök süüdistatava poolt kannatanu kubemepiirkonda, misjärel süüdistatav hakkab taganema ning kannatanu tema poole liikuma. Hetkeks seisatatakse ning 04:45 teeb kannatanu sammu süüdistatava poole ning rusikalöögi süüdistatava näo suunas tabades süüdistatava põsepiirkonda. Koheselt peale seda viskab süüdistatav enda käes olnud telliskiviga kannatanu suunas. 04.47 on näha, kuidas kivi tabab riivamisi kergelt kummardava kannatanu turja ja põrkab sealt põllu peale. 05.14 kõnnib süüdistatav kõrvalolevale põllule vilja sisse, kuhu kivi kukkus. Kannatanu jääb põllu kõrvale tee äärele seisma. 05.24 tuleb süüdistatav vilja seest välja tee peale ning kell 05.39 hakkab eemalduma filmijast, kannatanu järgneb talle ning mõne aja pärast hakkab ka filmija liikuma nendega samas suunas. Samal ajal jätkub vaidlus maa kasutamisõiguse üle ning süüdistatav väljendab nördimust, et tema vili niideti lihtsalt maha. Üks hetk jäävad osalised seisma, liigutakse vähesel määral teel edasi tagasi ning jätkub eelnev sõnaline vaidlus. 08.03 hakkab seni põllul samal kohal seisnud traktor liikuma. 08.06 ütleb kannatanu: „lase edasi“ ning süüdistatav vastab: „mitte midagi ei lase edasi, läheb järgmine kivi ja läheb järgmine aken“. Liikuma asunud traktor sõidab põllult maha teele ning eemaldub. Seejärel lähenevad nii kannatanu kui süüdistatav filmijale ja arutletakse süüdistatava rendilepingu üle, mis on aasta varem tehtud, kannatanu selgitab, et advokaat on selgeks teinud ja teada andnud, mis vaja oli ning jätkub vaidlus rendilepingu üle kuni video lõppeb 19.
  19. Kannatanu, süüdistatava ning tunnistaja ütlused langevad omavahel üldjoontes kokku vaidluse asjaolude ning toimunud vägivallaaktide osas. Telefonikaamera salvestiselt on samuti kogu sündmuste käik ja toimunud vaidlus ning vägivallaaktid nähtavad. Isikute ütlusi ja telefonikaamera salvestist kõrvutades on tuvastatav, et põllu äärde jõudes suundub ärritunud süüdistatav kannatanu poole, pärides aru, mis toimub ning sooritab parema käega löögi kannatanu vasaku käe pihta. Süüdistatav on avaldanud, et võttis autost kivi kaasa ning videolt nähtuvalt ei ole löögi ajal süüdistatava vasakus käes hallikat värvi eset. Mõni sekund peale löögi sooritamist on näha, et paremas käes hoiab süüdistatav ka kivi. Et kivi oleks vahepeal teise kätte võetud, videolt ei nähtu. Peale seda suundub süüdistatav põllule traktori juurde, mille akna viskab sisse. Seejärel traktor edasi ei liigu, ega niida. Jätkub vaidlus maa kasutamisõiguse kohta ning pisut vähem kui 4 minutilise vahega teeb süüdistatav 2 jalalööki, tabades kannatanu kubemepiirkonda. Viis sekundit peale viimast jalalööki teeb kannatanu sammu süüdistatava poole ning lööb teda rusikaga näkku, mille järel viskab süüdistatav kannatanut kiviga selliselt, et kannatanu kummardab ning kivi tabab riivamisi kannatanu turjapiirkonda. Kivi kukub kõrvaolevale põllule, kuhu süüdistatav läheb seda otsima, kuid tulemusteta. Umbes 8 minutit peale konflikti algust sõidab põllult maha teele seni paigal seisnud traktor.
  20. Kannatanul esinevad vigastused on tõendatud Viljandi Haigla epikriisiga nr. VH-EP2239734, millest nähtub, et 14.07.2022 on patsiendil K.N. diagnoositud xxx
  21. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et Rein Rüütel 14.07.2022 kella 11:00 paiku xxx talu lähistel oleval põllumaal lõi kannatanut K.N. telliskiviga vastu kätt, kahel korral jalaga kubemepiirkonda ja viskas telliskiviga, tabades turjapiirkonda, millise käitumisega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
  22. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.
  23. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on 6 valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.
  24. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on selle koosseisualternatiivi täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Süüdlase vastutusele võtmine KarS § 121 järgi ei eelda vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist. Kannatanu andis kohtus ütlusi, kus selgitas, et tundis rünnete tagajärjel valu. Samuti on tuvastatud kannatanul hematoomid, s.o tervisekahjustused. Arvestades tervisekahjustuste paiknemist kannatanu kehal ning nende suurust – kannatanu vasaku käe küünarvars oli üleni sinine ning hematoomid olid ka kubemepiirkonnas ning reiel, on kohtu hinnangul ka valu tundmine selliseid tervisekahjustusi põhjustava vägivalla puhul tüüpiliselt tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused mõlema alternatiivi osas.
  25. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Rein Rüütel temale süüksarvatavad teod toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut telliskiviga vastu kätt ning jalaga kubemepiirkonda pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  26. Kaitsja hinnangul tegutses Rein Rüütel hädakaitseseisundis. Rein Rüütel kaitses end esmalt kannatanu korraldatud vilja hävitamist teostava mehhanismi vastu, purustades ukse. Järgmise ründe ja meelepaha suunas ta vilja hävitamise korraldaja vastu. Kaitsja hinnangul ei ole ületatud hädakaitse piire. Süüdistatav rakendas vägivalda, aga kaitsja leiab, et kerge terviserike vara hävitamise seiskamiseks on enam-vähem proportsionaalne. Traktori võib ju seisma panna, aga kui inimene näitab jätkuvalt, et lase edasi, korraldab mehhanismi tööd, siis kaitsja arvates oli tema löömine õigustatud. Seda, et see oli õigustatud, tõendab see, et siis lõppes lõplikult traktori kasutamine ja traktor ka lahkus sündmuskohalt. Edasi toimus ka kiviga viskamine, aga selleks, et teha lõplikult selgeks kannatanule, et ta ei korraldaks jätkuvalt enam vilja hävitamist. Hädakaitse on võimalik ka eelseisva ohu vastu. Lõppkokkuvõttes see eesmärk täideti sellega, et pool viljast jäi alles ja päästeti.
  27. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohtu hinnangul kannatanu löömine ei olnud vahetus seoses õigusvastase käitumise peatamisega. Kannatanu ei olnud traktori roolis ega isiklikult niitnud vilja maha ning vilja niitmist ei peatanud kannatanu esmane löömine. Vilja niitmise peatas see, kui süüdistatav viskas kiviga sisse traktori akna. Videolt nähtuvalt traktor seejärel edasi ei niitnud, seega oli rünne lõppenud. Peale seda suundus süüdistatav uuesti kannatanu juurde ning lõi teda kaks korda jalaga kubemesse ning viskas kiviga. Eelkirjeldatud vägivallaaktide ajal traktor seisis ning videolt nähtuvalt ei olnud ka kannatanu andmas traktoristile sel ajal korraldusi edasi niitmiseks. Esimene sarnane ühekordne korraldus oli 8ndal minutil ja alles peale eelpool 7 tuvastatud vägivallaaktide sooritamist. Kohtu hinnangul kannatanu vägivallaaktide hetkel ei kujutanud ohtu süüdistatava viljale ja ka traktor juba seisis selleks ajaks ning peatselt oli sündmuskohale saabumas politsei. Kannatanu löömine vilja päästmiseks ei olnud vajalik. Seega kohtu hinnangul kannatanut lüües ei teostanud süüdistatav hädakaitset.
  28. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Rein Rüütel süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
  29. Seega on Rein Rüütel kehaliselt väärkoheldes kannatanut K.N. realiseerinud KarS § 121 lg 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Rüütel tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. (II) Karistus
  30. KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
  31. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
  32. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
  33. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-176-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
  34. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Konflikti tingis, et kannatanu saatis traktoristi süüdistatava poolt külvatud talinisu maha niitma. Kannatanu avaldatu kohaselt sai tema juba aasta varem PRIA kaudu teada, et kasutusõigusega on probleem. Süüdistatava selgitusel oli küll olnud eelnevalt olukord, kus YYY esindajad tulid tema kasutatavale põllule teatades, et kavatsevad sinna külvata, kuid arutelu jäi sinna paika ning sellest, et kasutusõiguse üle on vaidlus sai süüdistatav teada alles põllul (tl 79). Eelnevat kinnitavad ka süüdistatava videosalvestiselt nähtuvad avaldused seoses tema vilja niitmise etteheidetega, kus Rein Rüütel rõhutab, et tal on leping ning vaidluse korral tulnuks kohtusse pöörduda. Kohtusse sündmuse ajaks kumbki pooltest pöördunud ei olnud ning sündmus hakkas arenema just süüdistatava vilja niitmisest kannatanu korraldusel. Nähes, et tema vilja niidetakse maha kihutas ärritunud süüdistatav kohale ning lõi kannatanut. Süüdistatav selgitas, et tema eesmärk ei olnud kellelegi kehavigastusi tekitada, soovis peatada vilja maha niitmise ja oli endast väljas. Tagantjärgi leidis ka ise, et poleks pidanud niimoodi käituma. Teisest küljest, nagu nähtub videolt, tormab süüdistatav kohale ja kohe lööb telliskiviga kannatanut käe pihta, püüdmata olukorda lahendada sõnadega. Kannatanu oli temast oluliselt vanem, sündmuse ajal xxx meesterahvas. Kokkuvõttes lõi süüdistatav kannatanut 3 korda. Ühel korral kasutas süüdistatav käega löömisel vahendit – telliskivi. Kaks korda lõi ta 8 kannatanut jalaga kubemepiirkonda. Lisaks viskas ta ühe korra kannatanut ka kiviga, kuid kivi ei läinud otse pihta vaid tabas riivamisi turja piirkonda. Kuigi tekitatud verevalumid oli siiski ulatuslikud, arvestab kohus, et ründe tagajärjel ei tekitatud kannatanule üliraskeid vigastusi ning tuvastatud vigastused olid paraneva iseloomuga. Samuti ei olnud tegemist valimatu intensiivse ja järjepideva peksmisega sh nt peapiirkonda, vaid ajaliselt lahutatud erinevate löökidega kehapiirkonda ning kiviga viskamisega vahetult peale kannatanu tehtud rusikalööki. Kuigi kannatanu on viidanud, et vahepeal prooviti „rusikatega seal nii ja naa“ (tl 69), ei nähtu esitatud videosalvestiselt, et süüdistatav tegelikult oleks proovinud sooritada ebaõnnestunud rusikalööke või järgnenud pidevalt kannatanule välistamaks tal ohutusse kaugusesse hoidmise. Süüdistatav on ka ise aru saanud, et käitus valesti ja tunnistab oma süüd. Rein Rüütel ei ole varem toime pannud isikuvastaseid süütegusid ning tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tl 42). Sündmusest on peagi möödas juba 2 aastat ning selle aja jooksul on Rein Rüütel end õiguskuulekalt ülal pidanud. Toimunu näol oli tegemist isikute omavahelise tsiviilõigusliku probleemi tagajärjel aset leidnud ühekordse sündmusega. Kokkuvõtlikult peab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks.
  35. Kaitsja hinnangul on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 6 sätestatud süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest selgus, et mõlemad arvasid, et neil on kehtiv maa rendileping. Vaidlus sellega seoses oli õhus olnud juba eelnevalt ja oli poolte endi vahel lahendamata. Tsiviilvaidlus, selle üle, kellel on õigus maad kasutada jõudis peale kõnealust sündmust kohtusse ning lahendati poolte vahel kompromissiga (tl 66, 70). Kõnealune sündmus toimus enne, kui asi kohtus lahenduse leidis. Seega sel hetkel kui süüdistatav märkas, et tema vilja niidetakse maha, oli ta veendunud, et maa kasutusõigus on temal ning vili, mida maha niitma hakati oli tema poolt külvatud talinisu. Et vili ei kuulunud talle teadis ka kannatanu ise (tl 65 pöördel, 66, 68 pöördel). Süüdistatav selgitas, et ta läks väga endast välja kui nägi, et tema külvatud talinisu hakatakse maha niitma, kuna tema kui väiketaluniku jaoks on iga tera olulise tähtsusega. Ka telefonikaamera salvestusest on näha, et süüdistatav on väga endast väljas ning nõuab selgitust, mis toimub ja avaldab hämmingut ning frustratsiooni selle üle, et tema vilja on lihtsalt maha niitma asutud. Samuti tingis süüdistatava põllule tuleku just asjaolu, et ta nägi, et tema vilja niidetakse. Kui kannatanu ei oleks asunud talle võõrast vilja maha niitma, ei oleks kõnealune sündmus tuvastatud asjaoludel ka aset leidnud. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et just süüdistatava vilja maha niitmine oli see, mis kutsus esile süüdistatavas hingelise erutuse, millises seisundis ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda.
  36. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 alusel kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese vastu. Kannatanu K.N. oli kuriteo toimepanemise ajal xxx. Riigikohtu praktika kohaselt võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-193-12, p. 9.2).
  37. Vangistust saab tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvestades süü suurust ning toimepanija isikut, leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud karistada rahalise karistusega, kuivõrd ka see karistusliik võimaldab saavutada karistuse eesmärke ning suunata süüdistatavat edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma.
  38. KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud 9 päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt on andmed leitud aastast
  39. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus oli xxx eurot (tl 44). Arvestades isiku süü suurust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kriminaalkorras kehtivate karistuste puudumist ning isiku suhtumist toimepandusse, kus isik mõistab oma käitumise ekslikkust, samuti isiku seadusekuulekat käitumist vahepeal möödunud aja jooksul, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega, mille määr jääb tuntavalt alla KarS § 44 lg-st 1 tuleneva keskmise, so 100 päevamäära ulatuses, millele vastab 1052 eurot. Prokurör on taotlenud lõppsõnas isikule suuremas karistusmääras rahalise karistuse määramist tingimisi. Kohtu hinnangul ei vastaks suurem karistusmäär isiku süü suurusele ega etteheidetava kuriteo raskusele. Samuti ei ole põhjendatud antud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kuivõrd see ei tagaks karistuse mõjususe eesmärki, ega vastaks kuriteo raskusele. Kohtu hinnangul vastab nimetatud reaalne rahaline karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. (III) Tsiviilhagi 33.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

  1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
  2. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
  3. Kannatanu K.N. esitas selles kriminaalasjas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot ning varalise kahju hüvitamiseks summas 1721,71 eurot. Kohtuistungil täpsustas kannatanu esindaja nõuet ning selgitas, et varalise kahju suuruse arvutamisel on tekkinud viga, varalise kahju nõude suuruseks on 621,71 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise osas palus kannatanu esindaja kohtu äranägemisel määrata see summa. Viimatimärgitud nõuetest lähtub kohus ka tsiviilhagi lahendamisel. Varaline kahju
  4. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju saamata jäänud tulust töövõimetuslehel viibitud aja eest. Enne vigastuste saamist oli kannatanu keskmine netokuupalk YYY 1100 eurot. Töövõimetushüvitist sai kannatanu kahe kuu eest 911 eurot ning töötasu sai K.N. YYY augusti ja septembri kuus (523,81+143,81) 667,28 eurot, kuid tema palk selle kahe kuu eest töötamisel oleks olnud 2200 eurot. Seega saamata jäänud tulu on (2200-911-667,28) 621,71 eurot.
  5. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Kaitsja leidis, et kannatanu K.N. nõue mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele VÕS § 139 lg 1 10 alusel. Kui kahju osaliselt tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutas, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Nimetatud säte ei kehti ainult vähendamise kohta, vaid nimetatud sätte alusel on võimalik jätta hüvitis täielikult välja maksmata. VÕS § 139 lg 1 on kohaldatav nii lepingulise kui ka lepinguvälise kahju korrigeerimisel. Kannatanu õigusvastase käitumiseta poleks talle kahju tekkinud.
  6. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
  7. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et 14.07.2022.a kella 11:00 paiku lõi süüdistatav kannatanut, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused. Kannatanu viibis juhtumi järel töövõimetuslehel perioodil 15.07.2022-26.08.2022, so 43 päeva. Varaline kahju on antud juhul töövõimetuslehel olemise tõttu saamata jäänud tasu. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad varalise kahju hüvitamiseks summas 621,71 eurot.
  8. Tsiviilhagis osundatud saamata jäänud tulu kindlaks tegemisel töövõimetuslehel viibitud aja eest arvestab kohus Luminor panga konto väljavõtteid ajavahemikul 01.12.202231.12.2022 (tl 26-28), millistest nähtub töövõimetushüvitise tasumine kannatanule 09.12.2022 kogusummas 911€. Luminor panga väljavõttest nähtub, et K.N. sai 14.06.2022 töötasu YYY 1100 eurot (tl 60 pöördel). Esitatud on YYY koondpalgateatis (tl 19), millest nähtub samuti, et K.N. töötasu suuruseks on 1100 eurot kuus. Samuti nähtub koondpalgateatiselt, et perioodil 15.07.2022 kuni 01.08.2022 ja 02.08.2022 kuni 26.08.2022 oli K.N. töövõimetuslehel. Augustis ja septembris laekus K.N. YYY töötasu 523,81 eurot ja 143,48 eurot, kokku 667,29 eurot. Augusti ja septembri kuus laekus K.N. kontole kokku töötasu ja töövõimetushüvitist 1578,29 (667,29+911) eurot. Tema kahe kuu keskmine töötasu oleks olnud 2x1100 ehk 2200 eurot, seega saamata jäänud tulu on (2200-1578,29) 621,71 eurot.
  9. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule tervisekahjustuse tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kui Rein Rüütel ei oleks toime pannud talle etteheidetavat tegu, ei oleks kannatanul tekkinud temal tuvastatud ning haiguslehel viibimise tinginud vigastusi ning viimasest tingitud sissetuleku vähenemist. Seega kuulub saamata jäänud tulu, 621,71 eurot, süüdistatava poolt kannatanule hüvitamisele. Mittevaraline kahju
  10. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
  11. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama sätte
  12. lõike kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  13. Hagiavalduse kohaselt väljendub moraalne kahju selles, et hageja oli umbes kaks kuud käe- ja kubemevaludes. Käevart horisontaalasendis üldse hoida ei saanud kuna see põhjustas valusid. Öösiti pidi hageja magama toestades kätt vertikaalasendisse. Kubeme piirkonnas aegajalt annavad valud seniajani tunda. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde ja selgitas, et see kuritegu mõjutas tema elu väga suuresti, oli mure firma tegevuse pärast. Antud situatsioonis jäi tohutu tööjõudlusega suur traktor seisma, kõik tööd hilinesid, tööprotsess katkes, sest üks traktor seisis nädal aega tänu sellele, et aken oli puru ja järgmisel päeval pidi kohe hakkama otsima uut töölist. Kindlasti selle uue töötaja leidmine võttis aega, aga selle traktori seisuaeg, mida ei ole siin kohtuasjas võimalik kirja panna, kõik kahjud. Mure oli töö pärast ja ta ei olnud võimeline kuidagimoodi tööprotsessis osalema. Piltlikult öeldes, ta oleks 11 võinud olla ka haiguslehel 4 kuud, kuid tänu sügistöödele ja tänu sellele, et ta oli ikkagi firma juhataja, pidi olema elu ja firma tööga kursis, et see firma ei läheks pankrotti või midagi taolist, sellepärast pidi haiguslehe lõpetama enne, kui kõik vaevused ja valud edasi kestsid. Kahjud on tunduvalt suuremad kui see 20
  14. Füüsilised kannatused, ka praegused, veel siiani kannatused, see, et see käsi nii ei tööta, ei ole jõudu nii palju, tänu purustusele. See 20 000 on antud situatsioonis kuldne keskmine. Tegelik kahju on määratult suurem.
  15. Rein Rüütli kaitsja palus kohtul mittevaralise ja varalise kahju küsimuse lahendamisel juhinduda VÕS § 139 lg-st 1, kui kahju osaliselt tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutas, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, millest need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Nimetatud säte ei kehti ainult vähendamise kohta, vaid on võimalik jätta hüvitis üldse välja mõistmata. See norm kehtib nii lepinguvälise kahju kui lepingulise kahju puhul. Kannatanu õigusvastase käitumiseta ei oleks seda olukorda tekkinud ja ka kannatanule ei oleks kahju tekkinud.
  16. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 14.07.2022.a kella 11:00 paiku lõi süüdistatav kannatanut, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused. Kannatanu viibis seoses juhtumiga 14.07.2022.a erakorralise meditsiini osakonnas, kus tal tuvastati vigastused. Ilmselgelt pidi kannatanu tervisekahjustuste tõttu taluma valu ja ebamugavusi, mis kaasnesid vigastusete raviga. Samuti on sündmus põhjustanud kannatanule vaimseid läbielamisi. Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et K.N. on kandnud juhtumi tagajärjel moraalset kahju. Seega on antud juhul tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga.
  17. Kui Rein Rüütel ei oleks pannud toime kannatanu suhtes käesolevas otsuses tuvastatud kuritegu, ei oleks arutlusel ka nende tulemusel tekkinud mittevaraline kahju ja selle hüvitamine. Seetõttu on Rein Rüütli tegevus põhjuslikus seoses antud mittevaralise kahju tekkimisega VÕS § 127 lg 4 mõttes.
  18. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  19. Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus.
  20. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium asja nr 3-2-1-152-09 lahendi p-s 16 selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
  21. Riigikohus on 12.12.1996.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. 08.02.2001.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu 12 hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 31-1-116-12 p-s 18 leidnud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks, olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
  22. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määratlemisel Riigikohtu poolt koostatud analüüsides käsitletud välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste lahendeid, pidades silmas ka käesoleva kaasuse asjaolusid ning ühiskonna üldist heaolutaset.
  23. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (teo iseloom, millised vigastused isik sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Tegu on igakordselt üksikjuhtumile antava hinnanguga.
  25. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades oli keskmine hüvitis 588 eurot ning mediaan 500 eurot. Hüvitised on olnud vahemikus 100-2000 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-19-701, kus süüdistatav lõi kannatanut kahel korral ja ühel korral surus põlve ja istmikuga kannatanu roietesse, põhjustades kannatanule kinnise roidemurru ja kriimustuse sõrmel mõistis kohus välja hüvitise 300 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-1652, kus süüdistatav tiris kannatanut juustest, lõi lahtise käega näkku, lõi jalaga istmiku piirkonda, raputas teda ja väänas tema käsi, põhjustades punetuse peanahal, verevalumeid üle mõlema käsivarre ja õlavarte, kraapimisjälgi paremal õlavarrel ja käsivarrel, kriimustusi vasakul põlvel ning pahkluul, mõistis kohus välja hüvitise 500 eurot. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-3167, kus süüdistatav peksis kannatanut pea ja näo piirkonda, põhjustades kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, mõistis kohus välja hüvitise 800 eurot.
  26. 14.07.2022 juhtunu tagajärjel pöördus kannatanu erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati hematoomid vasakul küünarvarrel ja kubemepiirkonnas. Töövõimetuslehel viibis kannatanu 43 päeva alates 15.07.2022, kuid selgitas, et perioodi lõpuks ei olnud kõik vigastused täielikult paranenud. Arusaadavalt kaasnesid kannatanule vigastuste ja ründega valu, ebamugavused ning läbielamised. Samas on kohtu hinnangul kannatanu üleelamised laiemas võrdluses pigem mõõdukad. Tekkinud vigastused olid kergemat laadi, paraneva iseloomuga, luumurdu ei tuvastatud ning vigastused ei vajanud kirurgilist sekkumist. Vigastused ei ole toonud kaasa kestvat märkimisväärset elukvaliteedi langust ning kannatanu on saanud naasta endise elukorralduse juurde.
  27. Mittevaralise kahju hüvitamise suuruse otsustamisel arvestab kohus ka kannatanu enda käitumist ja osa kahju tekkimises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. detsembri
  29. a otsus nr 1-19-4422/107, p 21.3). Telefonikaamera salvestiselt on näha, et sündmuskohale ilmunud süüdistatav on väga ärritunud ning endast väljas. Kohale jõudes teeb ta telliskiviga löögi vastu kannatanu kätt. Edasi süüdistatav läheb traktori juurde ning viskab telliskiviga traktori akna katki. Peale seda süüdistatava ning kannatanu vahel jätkub sõnaline konflikt. 13 Süüdistatav on endast väljas ning pärast varasemat löömist, ähvardab veel lüüa, samal ajal kannatanu ütleb: „No, pane, pane“. Kohtu hinnangul, kannatanu nähes, et süüdistatav on ärritunud ning juba teda eelnevalt ka rünnanud, kutsudes süüdistatavat verbaalselt üles löömisele, panustas ka ise võimalikku suurema kahju tekkimisse. Samuti oli videolt nähtuvalt mitmel korral võimalik kannatanul süüdistatavale mitte järgneda võimalikust lisavägivallast hoidumiseks, seega kuigi kannatanu on viidanud, et ei saanud ära joosta (tl 64 pöördel), saanuks ta end süüdistatavast sellegipoolest distantseerida, kui süüdistatav oli teda juba ühe korra käega ning jalaga löönud.
  30. Asjaolusid kogumis arvestades hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks 700 eurot. Seega tuleb rahuldada K.N. mittevaralise kahju nõue ning välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Rein Rüütlilt K.N. kasuks 700 eurot, mis kanda K.N. arvedusarvele nr xxx Coop Pank. (IV) Menetluskulud 59.

§ 306

lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 182

lg 2 sätestab, et tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. 60.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Süüdistatava enda kantud kulud seoses lepingulise kaitsja menetluses osalemisega tuleb jätta tema enda kanda. 61.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks ka kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtumenetluses on kannatanu K.N. esindajaks olnud jurist Ingrid Vinnal, kes on esitanud maakohtule 08.04.2024 taotluse tasu hüvitamiseks summas 2398,83 eurot (tl 85) ning 21.05.2024 on kohtule esitatud kannatanu K.N. poolt allkirjastatuna taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 3204,03 eurot. 62. Menetluskulud esindaja tegevuste kaupa lähtuvalt viimasest taotlusest on järgmised:     3.08.2023- tsiviilhagi, tõendite hind. Jm, ajakulu 2h 50 min, kokku 481,25 eurot (km-

  1. ta)– sisaldub ka 08.04.2024 taotluses 2.04.24- ettevalmistus istungiks, toim.tutvum jm, ajakulu 3 h, kokku 495 eurot (km-
  2. ta)– sisaldub ka 08.04.2024 taotluses 3.04.24- istung, s.h kliendiga kohtu.väl.ajal suhtlus, ajakulu 6 h, kokku 990 eurot (km-
  3. ta)– sisaldub ka 08.04.2024 taotluses 20.05.24-kohtukõne jm toimingud, ajakulu 4 h, kokku 660 eurot (km-
  4. ta)63. Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus ei pea põhjendatuks kannatanu esindaja ühe töötunni hinda 165 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist ei olnud ülemäära mahuka ning pika menetlusega, mis käsitlenuks erakordselt keerulisi õiguslikke olukordi. Kahju aluseks oleva teoga kui etteheidetava kuriteoga seonduvate asjaolude kohta tõendid on kogunud ja esitanud prokuratuur. Kohus leiab, et vaidlus kannatanu esindaja jaoks ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et õigusabi tunnitasu taotletud ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode 14 ning mitteadvokaatidest esindajate osutatavate teenuste üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kannatanule õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot + käibemaks. 64. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks 03.08.2023 kuupäevaga tehtud toimingute eest taotletavat summat, kuna sel ajal ei olnud jurist Ingrid Vinnal kohtule teadaolevalt kriminaalasjas 1-23-5790 kannatanu K.N. esindaja. Kohtule on esitatud 02.04.2024 samal päeval allkirjastatud volikiri, kus K.N. volitab end käesolevas kohtuasjas esindama jurist Ingrid Vinnalit. Ka kohtule esitatud tsiviilhagi on allkirjastanud kannatanu K.N. ise, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks tsiviilhagi koostamisega seonduvat esindaja kulu. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 20.05.2024 kuupäevaga seotud „kohtukõne jm toimingute“ eest taotletavat summat. 21.05.2024 kohtuistungil kannatanu esindaja ei osalenud ning kohtule esitatud kannatanu kohtukõne on allkirjastanud ja esitanud kannatanu K.N. ise. Seetõttu tuleb need summad jätta välja mõistmata. Muus osas, so 02.04.2024 ja 03.04.2024, toimingute osas on kohtu hinnangul esindaja toimingute teostamiseks kulunud aeg kooskõlas toimingute sisu ja mahuga. 65. Kohus peab põhjendatuks 2.04.2024 ja 3.04.2024 kuupäevaga tehtud toiminguid, ajakuluga kokku 9 tundi. 66. Kannatanu esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud käesolevas menetluses on seega ajakulu 9 tundi ja tunnihinda 130 eurot arvestades kokku 1170 eurot. Mõlemad toimingud on tehtud ajal, mil kehtis 22%-line käibemaksu määr, mistõttu lisandub eelnimetatud summale käibemaks 257,40, kokku 1427,40 eurot. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja kannatanu K.N. kasuks valitud esindaja kulud 1427,40 eurot. 67. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kannatanu esindaja on vastava taotluse esitanud ning kohus rahuldab selle. 68. Seega tuleb kannatanu Rein Rüütlilt välja mõista menetluskulud summas 1427,40 eurot ning määrata, et Rein Rüütel peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1427,40 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 69. Menetluskulude hulka kuulub

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Lähtudes

§ 180

lg-st 3 arvestades konkureerivaid rahalisi kohustusi Rein Rüütlilt välja mõistetud tsiviilhagi ja kannatanu esindaja kulude ning rahalise karistuse näol, esinevad kohtu hinnangul küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval tasuda väljamõistetud sundraha kohtuotsuse jõustumisest alates osade kaupa 12 kuu jooksul. (V) Muud otsustused 70. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale talletavad CD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 ega

§ 126lg-s 5 nimetatud objektiga.

Seega puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks oleva DVD-R plaadiga. 15 71. Kannatanu esindaja taotleb tagastada K.N. poolt tasutud riigilõiv, kuna avaldus oli tegelikult riigilõivuvaba. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 30) nähtub, et K.N. on 07.08.2023 kandnud Rahandusministeeriumi kontole Swedbank AS-is EE062200221059223099 summa 1050 eurot selgitusega tsiviilhagi kriminaalasjas nr. 22284000200.

§ 381

lg 4 kohaselt on tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. K.N. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning nõuded tulenevad kehavigastuse tekitamisest, mistõttu antud tsiviilhagilt riigilõiv tasumisele ei kuulu. Eelkirjeldatust järelduvalt tuleb

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 150 lg 7 alusel tagastada tasutud riigilõiv summas 1050 eurot K.N. arveldusarvele nr xxx. /Kinnitan lahendi osalist jõustumist 24.09.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.