← Eesti

2-24-147677/4

Obsah (6)§ 430§ 661§ 486§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus V.B Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2025, V.B Tsiviilasja number 2-24-147677 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-147677 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
  2. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt

§ 430lg-le 2 kinnitamiseks.

6. Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada.

  1. Pooled annavad tahteavalduse sõlmida kohtulik kompromiss toodud tingimustel ilma nõude aluseks olevate asjaolude täiendavat kontrollimist kohtu poolt. 2Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-
  2. 3Kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kompromissi kinnitav määrus ei ole edasikaevatav, kuna pooled on määrusele määruskaebuse esitamise võimaluse välistanud. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 31.12.2024 V.B Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 183,05 euro saamiseks. Kohus tegi 03.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.03.2025 aadressil yyyyyyyyy, V.B linn, V.B linn, V.B maakond,
  4. Pooled esitasid kohtule 31.03.2025 kirjaliku kompromisslepingu. V.B Maakohtu Maksekäsuosakond 01.04.2025 lõpetas Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetlus V.B vastu 183,05 euro nõudes ning edastas ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse V.B Maakohtule.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 486

lg 1 p 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 ütleb, et kohus menetleb kompromisslepingut

§ 430ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

3.

§ 430

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad 2 kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lõike 3 järgi kinnitamata.

Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. 4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 5.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 6. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise võimaluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.