4-25-822 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liina Pohlak Määruse tegemise aeg ja koht 14.märtsil 2025.a. Tallinn Väärteoasja number 4-25-822 Väärteoasi A K kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusgrupi kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirss 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,009378 Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 Jätta A K kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,009378 läbi vaatamata ja tagastada kaebus kaebuse esitajale Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 03.03.2025.a laekus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja A K kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusgrupi kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirss 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,009378. Kaebuse esitaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Pärnu Maakohus koostas 05. märtsil 2025 kohtumääruse, millega saatis A K kaebuse väärteoasjas nr 4-25-822
(231724009378)menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Harju Maakohtule. Harju Maakohust registreeriti posti teel laekunud kaebus
- märtsil
- Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus tutvus kaebuse ja sellele lisatud materjalidega ning väärteoasja 4-25-822 raames väljanõutud väärteotoimikuga tuvastas, et A K suhtes väärteoasjas nr 2317,24,009378 31.10.2024 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et protokolli on isikule tutvustatud 31.10.2024 ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 02.12.
- Menetlusalusele isikule on väärteoprotokolli tutvustatud 31.10.2024, mille kohta ta on andnud allkirja ja palunud saata otsuse e-postiga (protokollis antud e-posti aadress xxx). Seega oli kaebuse esitanud isikule tehtud teatavaks, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 02.12.2024 kättesaadav. Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas 22.11.2024, mistõttu oli otsus menetleja juures 02.12.2024 reaalselt olemas ja kättesaadav. Otsuses on märgitud, et otsuse peale on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebuse esitamiseks seaduses kehtestatud
- päevane tähtaeg kulgema 02.12.2024 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 17.12.2024, ms on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist toimetati A Kle üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 231724009378 kätte avaliku e-toimiku süsteemi kaudu 28.11.2024 kell 17.
- Seega oli A Kl võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega juba
- novembrist 2024 ning aega otsuse vaidlustamiseks oli 19 päeva. A K esitatud kaebuse laekus maakohtule aga 05.märtsil 2025 ehk rohkem kui 3 kuud pärast otsuse kättesaamist, ületades VTMS § 114 lg-s 4 märgitud tähtaega oluliselt.. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on A.K suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine alates 21.11.
- Kuivõrd A.K on kohtuvälise menetleja otsuse vastu võtnud 28.11.2024, ei ole vahistamise tõttu rikutud A.K õigust saada kätte tema suhtes väärteomenetluses tehtud otsus. Seonduvalt A K väitega, et ta viibis alates
- novembrist 2024 vahi all ja temalt võeti asitõendina ära mobiiltelefon, peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari 2007 määrus nr 31-1-5-07, p 6). Kinnipeetule on Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses tagatud võimalus tutvuda enda suhtes tehtud otsustega nii väärteo- kui kriminaalmenetluses, sh tagatud võimalus esitada otsuste peale kaebusi ja apellatsioone. Lisaks on kinnipeetutele tagatud võimalus kirjavahetusele ja telefonikõnedele (vangistusseadus § 28). Justiitsministri
- novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 kohaselt saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad vangla kulul. Samuti sätestab eeskirja § 522 võimaluse kinnipeetaval kasutada e-toimiku süsteemi. Seega on kinnipeetavale tagatud suhtlus nii uurijate kui ka kohtuga. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on A K e-toimiku vahendusel esitanud
- detsembril 2024 ja
- detsembril 2024 kohtule kaebused kohtuvälise menetleja otsuste peale väärteoasjades nr 257024001641 ja nr
- Samuti on ta esitatud 19.12.2024 määruskaebuse enda vahistamise määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule. Seega oli A Kl ligipääs e-toimikule, millest saab järeldada, et tal oli võimalus ka väärteoasjas nr 231724009378 tehtud otsusega tutvumine selle kättetoimetamisest alates. Kohtu hinnangul ei ole A K kaebuses välja toodud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks kohtul alust arvata, et kaebuse esitajal olid mõjuvad põhjused kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks. Ka 03.03.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse esitamine käesolevas ajas kinnitab, et isikul on võimalik vahi all viibides suhelda kohtuga ja edastada kaebusi. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik viibib vahi all, ei mõjuta VTMS § 114 lg 4 sätestatud edasikaebamise tähtaega, milleks on 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus oli alates 02.12.2024 menetleja juures kättesaadav ja nagu nähtub kohtuinfosüsteemist on isik otsuse kätte saanud juba 28.11.2024 s.o veel enne kui hakkas kulgema kaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg. Kaebus on laekunud Pärnu Maakohtule 03.03.2025 ja A.K esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks kaebust kohtusse edastamiseks andnud Tallinna Vanglale üle varem kui 19.02.2025 s.o 2 kuud peale otsuse jõustumist. Seega on A K kaebus esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Kaebuses ei ole otseselt taotletud kaebetähtaja ennistamist, kuid on selge, et sellise taotluse esitamisel ei kuuluks see tähtaeg kaebuses toodud asjaoludel ennistamisele. Kohus juhib veelkord kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt on kaebuse esitamiseks 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 6 sätestab üheselt, et kaebetähtaeg hakkab kulgema lahendi kohtuvälise menetleja juures isikule tutvumiseks kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Asjaolu, et isik viibib vahi all ei muuda kaebetähtaja kulgemist kui isik on õigeaegselt kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitanud isikule. Liina Pohlak Kohtunik