← Eesti

2-25-1967/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1967 Tsiviilasi T.I hagi I.F-i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: T.I (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post xxx) Kostja: I.F (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; e-post xxx) Menetlustoiming Kohtuistung 17.03.2025 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi.
  2. Lahutada T.I ja I.F-i abielu, mis on sõlmitud 05.09.2023 Moskva oblasti vastavas ametiasutuses.
  3. Jätta rahuldamata hageja taotlu T.I lahutamist. perekonnanime muutmiseks pärast abielu
  4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.
  5. Tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 50 eurot ja kanda T.I arveldusarvele nr xxx selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine ts.asjas 2-25-1967“.
  6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on T.I hagi I.F-i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna abielu abielulised suhted on lõppenud 2024.aasta augustis. Hageja on taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime G. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid kostja hagile ei vastanud. 17.03.2025 istungil jäi hageja oma hagi juurde ja palus abielu lahutada. Hageja ei pidanud abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostja teatas istungil, et ta on nõus abielu lahutamisega ega pea samuti võimalikuks abieluliste suhete taastamist. Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest ja hageja taotles poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja abielu lahutada. Poolte abielu sõlmiti 05.09.2023 Moskva oblasti vastavas ametiasutuses. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud alates 2024.aasta augustis. Hageja ei pea abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostja nõustus 17.03.2025 istungil abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ning hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada. Kostja on kinnitanud abieluliste suhete lõppemist ja on avaldanud samuti soovi abielu lahutamiseks. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 14.10.2024 istungil esitasid poolt avalduse edasikaebeõigusest loobumise kohta. Hageja esitas ühtlasi taotluse TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, rahuldab kohus hageja taotluse ja tagastab hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Hageja on taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime G. Rahvastikuregistri andmetel oli hageja nimi ka enne abiellumist T.I. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna G ei ole perekonnanimi, mida hageja oleks kandnud viimati lahutatava abielu eel või esimese abielu eel, jätab kohus hageja vastava taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.