lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
alusel A.X on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma Transpordiametile. juhiloa Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitajale ning tema kaitsjale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. MENETLUSE KÄIK 17.03.2021 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik M. L. väärteoprotokolli A.X suhtes selle fakti kohta, et tema 17.03.2021 kell 02.58 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 6 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas 79+- 3 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Nimetatud teoga rikkus A.X LS § 15 lg 1 p
lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 3
järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.
objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulasisese teega. Seadme lugem näitas 79 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 26 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et A.X juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 6 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p 2 ja kvalifitseeritud
A.X tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada kuni 1 kuuni. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et A.X täitis objektiivse koosseisu
S § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A.X sõiduki autojuhina sõites asulasisesel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt ei pannud ta tähele kiiruse piirangu märki ning ületas kiirust, sellega eiras ta
Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et A.X pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 16.04.2021tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega A.X tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja palus mõista talle kergem karistus, kuna ta võib juhilubade puudumisel kaotada töö ja sissetuleku. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. 4 Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses on isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 alusel. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on keskmisest määrast suuremas määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) A.X pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud ettevaatamatusega. A.X-il on 23 kehtivat väärteokaristust, millest 3 on samuti seotud kiiruse ületamisega. Viimati karistati teda LS § 227 järgi 4 aastat tagasi. Enamus mõistetud rahatrahvidest on tasumata, kuid kaks LS § 227 määratud rahatrahvi on asendatud ÜKTga. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Kuna tegu on juba neljanda kiiruse ületamisega, ning eelnevad rahatrahvid on suuremalt jaolt tasumata, pole rahatrahvid ning ÜKTd A.X-i suhtes ilmselgelt mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus peab piisavaks võtta juhtimisõigus ära 2 kuuks. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja muuta karistuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.