1-24-7566/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. märts 2025, Tallinn Kohtukoosseis 1-24-7566 Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi Maksim Pronini süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Maksim Pronin (ik: 38708300315); elukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa), XXX; kinnipeetud 4.-
2. novembril 2024, tõkendina vahistatud alates
3. novembrist 2024; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Süüdistatav Prokurör Kaitsja
4. jaanuari
5. a otsus, Abiprokurör Ruta Rammo Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Maksim Pronini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
6. Maksim Proninile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi selles, et varem varguste ja omastamise eest karistatud isikuna võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil
7. oktoobril 2024 Tallinnas XXX asuvast, F.J.N-ile kuuluvast juveelitoodete kauplusest omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära kullast kaelaketi maksumusega 1001 eurot. Samuti võttis ta
8. oktoobril 2024 samast kauplusest omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära kolmteist kullast käeketti koguväärtusega 7172,75 eurot ja põgenes nendega kauplusest.
9. Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a lühimenetluses tehtud otsusega mõisteti M. Pronin KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes M. Proninile ärakandmisele kuuluvakas karistuseks ühe aasta vangistust. … Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja algust M. Pronini kinnipidamisest
12. novembril
13. M. Proninilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 1127,28 eurot. Maakohus rahuldas F.J.N tsiviilhagi M. Pronini vastu 2333,5 euro nõudes, F.J.N tsiviilhagi M.Q.L vastu varastatud esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja omandiõiguse tunnustamises ning F.J.N tsiviilhagi U.U.T vastu varastatud esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja omandiõiguse tunnustamises. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
14. Maakohus leidis, et M. Proninile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine on tõendatud tema ütluste, tunnistajate ütlustega, samuti kannatanu esindajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Tõendid riimuvad omavahel. Kuivõrd M. Pronin tunnistas, et ta võttis
15. oktoobril 2024 ära umbes 10 ketti, kuid täpselt asjaolusid ei mäletanud, siis pidas maakohus usaldusväärseks kannatanu esindaja ütlusi, mille kohaselt võttis M. Pronin
16. oktoobril 2024 ära 13 käeketti. Kohus osutas seejuures veel alljärgnevale. Kettide viimine mitmesse pandimajja ja ka sõbra kaasamine viitab pigem soovile enda jälgi segada ning raskendada kettide asukoha hilisemat tuvastamist. Samuti ei saa välistada võimalust, et varguse järgselt lahtise kettide alusega kaubanduskeskusest ära joostes võis mõni kett maha kukkuda. Sellele võib viidata ka M.Q.L vastusest nähtuv, mille kohaselt 19.10.2024 panditud ühel ketil oli lukk katki ning ühel kriimustused. Maakohtu hinnangul pani M. Pronin kuriteod toime kavatsetusega. M. Pronini teod on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
17. Süüdistatavale karistust mõistes kohus märkis, et M. Pronin on varem korduvalt varavastaste süütegude eest nii väärteo- kui kriminaalkorras karistatud isik. Õigusvastasel teel tulu saamine on välja kujunenud süüdistatava elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et tal on rahalised raskused. Kohtu hinnangul ei oleks rahalise karistuse mõistmine kooskõlas ka süü suuruse ja karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Seetõttu tuleb M. Proninit karistada vangistusega.M. Pronini süüd suurendab see, et tema käitumises esineb üks ja korduv kvalifitseeriv tunnus. Ta pani vargused toime eesmärgipäraselt. Arvestades seda, et osa varastatust on kannatanu küll tagasi saanud, aga tekkinud kahju siiski 2 küllalt suur, pidas kohus M. Pronini süüd keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna hindas maakohus ka M. Pronini puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi ei pea seda kahetsust kuigi siiraks, sest süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist pärast samalaadsete kuritegude eest karistuse ära kandmist ehk 3,5 kuud pärast katseaja lõppu. Kaitsja tõi välja, et Maksim Proninil oli valmisolek oma kahju heastada ning seda on ka süüdistatav antud ütlustes avaldanud. Kuid kohus peab äärmisel ebatõenäoliseks, et isik, kes leidis, et on rahaliselt väljapääsmatus olukorras, mistõttu ei näinud muud väljapääsu kui minna ehteid varastama, hiljem leiaks rahalised vahendid, et ehted pandimajast välja osta ja kauplusele tagastada. Küll aga saab kohus arvestada kergendava asjaoluna kaasaaitamist enamiku panditud kettide kättesaamisele. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Raskendavat asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud. Eelneva kokkuvõttes pidas maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, karistades M. Proninit ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas ühe kolmandiku võrra.
18. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes märgib, et ta varastas
19. oktoobril üksnes 9 kuldketti, mitte aga
20. Samuti palub ta mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätta või asendada see üldkasuliku tööga, et tal oleks võimalik ühiskonnale rohkem kasu tuua ja asuda kandma enda rahalisi kohustusi. Süüdistatav märgib, et tegi uurimisega koostööd, tunnistas oma teod üles ja avaldas kahetsust.
21. Prokurör esitas apellatsiooni peale vastuse, milles taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Prokurör märgib, et M. Pronin kordab varastatud kuldkettide arvu osas maakohtu menetluses juba kõlanud argumente ning taotleb asenduskaristuse või nn tingimisi karistuse mõistmist, millele tema kaitsja maakohtus kohtuvaidlustes suuresti rõhus. Samas on maakohus küllaldase põhjalikkusega välja toonud, miks tuleb pidada usaldusväärseks kannatanu väidet, et varastati just 13 ketti. Samuti on maakohus arvestanud reaalse vangistuse mõistmisel kõigi KarS §-s 56 märgitud alustega, pidades kooskõlas kohtupraktikaga silmas ka põhimõtet, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
22. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
23. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei 3 ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
24. Kriminaalkolleegium leiab, et M. Pronini apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
25. Süüdistatava taotlus käsitada teda
26. oktoobril 2024 toime pandud varguse puhul süüdiolevana üksnes 9 kuldketi varguses on ainetu. Maakohus on asjakohaselt seda süüdistuse episoodi käsitlenud, analüüsides põhjalikult tõendeid, sh väiksemaid ebakõlasid erinevate tõendite vahel ja jõudnud järeldusele, et tegu on toime pandud süüdistuses kirjeldatud mahus. Süüdistatava apellatsioonist ei nähtu asjakohaseid põhjendusi, mis sunniksid maakohtu järeldusi kummutama.
27. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. M. Proninile varguste eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. M. Proninit on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka varem karistatud. Maakohus on hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka tegude eesmärgipärasuse ja suhteliselt suure väärtusega vara vastu suunatuse. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et M. Pronini süüd kergendab mõnevõrra tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
28. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4