Obsah (4)

§ 66§ 69§ 70§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

4¹ lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, s.h täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (RKHK 25.09.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Julgeolek

§ 66

lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, s.h kinnipeetavate julgeolekut.

§ 69

lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub

-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine ja valida sobiv meede lg-s 2 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nende seas on ka ohjeldusmeetmed (lg 2 p 5). Ohjeldusmeetmetena on kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi (

§ 701 lg 1 p 1).

Seega toimub nii ohjeldusmeetme kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel.

1. Kohtupraktikas on sedastatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ja seal viidatud kohtulahend). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (RKHK 06.05.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (RKHKo 13.11.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16).
4. Ohjeldusmeetme kestev rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu süstemaatilist kontrollimist ja kaalumist, kas meetme rakendamist jätkata või mitte. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus. Vaidluse korral peab vangla tõendama, et meetme kohaldamine oli vajalik või et selle jätkuv kohaldamine oli vajalik ning leebema meetme kohaldamine ei oleks väidetavat ohtu vangla julgeolekule või isikutele kõrvaldanud (RKHK 14.03.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 16).

§ 69

lg 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja 5 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (RKHK 19.05.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).
2. Tartu Vangla 21.03.
3. a käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks 21.03.2020 toimunud intsident, kus kaebaja ärritus sedavõrd, et hakkas oma pead intensiivselt vastu kambri ust peksma, ründas kambrisse sisenenud valvurit laualt haaratud pliiatsiga ega allunud korraldustele pikali visata ja pliiatsist loobuda. Käskkirjas leiti, et intsident näitab, et kinnipeetav võib muutuda agressiivseks ükskõik mis ajahetkel (näiteks siis, kui ametnik täidab teenistuskohustusi ja siseneb järgmiseks loenduseks kambrisse, rääkimata ametnike teistest kohustustest – teostada kinnipeetava vanglasisest saatmist, anda kinnipeetavale seaduslikke korraldusi jne). Vangla asus seisukohale, et kinnipeetav võib olla impulsiivne ja käituda ametnike suhtes agressiivselt, kasutades selleks valimata meetmeid ja ohustada seeläbi vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõusid kohaldati raske õigusrikkumise ennetamiseks ja ametnike julgeoleku tagamiseks. Ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist põhjendas vangla sellega, et see on vajalik meede, et piirata kinni peetava isiku võimalust kasutada ründeesemena käsi. Käte fikseerimisel käeraudadega igakordselt, mil kinni peetav isik viibib väljaspool kambrit (va

§ 55

lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus), viib madalamale tõenäosuse, et kinni peetav isik asub ametnikke käsi kasutades ründama (tl 13p).

1. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHK 19.05.
2. a otsus asjas nr 3-3-110-17, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid). Seega ei saa kohus kontrollida ohjeldusmeetme pikendamise otstarbekust, vaid üksnes võimaliku kaalutlusvea esinemist ohjeldusmeetme jätkuva rakendamise otsustamisel.
3. Tartu Vangla 13.05.
4. a protokollis (tl 18) põhjendatakse kaebaja suhtes julgeolekuabinõude jätkuvat kohaldamist 21.03.2020 toime pandud rikkumise raskusega, millest nähtub, et kaebaja võib käituda impulsiivselt ja ametnike suhtes agressiivselt, kaebaja väga kõrge ohtlikkusega, millisel juhul tuleks tagada, et kaebaja ei saaks toime panna fataalsete tagajärgedega rikkumisi kui ka asjaoluga, et meetme lõpetamiseks peab vanglal olema veendumus, et meetme kohaldamisest tingitud oht on möödunud. Protokollis leitakse, et kaebajast lähtuv oht kaaskinnipeetavate ja vanglateenistuse ametnikele ei ole ära langenud. Protokollist nähtub, et julgeolekuabinõude lõpetamist ei toetanud inspektor-kontaktisik ega teabe ja uurimisosakonna spetsialist ning nende seisukohaga on nõustunud ka üksuse juht.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et protokollis toodud inspektor-kontaktisiku ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti seisukohad meetmete kohaldamise jätkamise osas on jälgitavad ja asjakohased. Vanglal on kohustus tagada üldine julgeolek vanglas. See ei hõlma ainult kinni peetavate isikute, vaid ka vangla ametnike julgeolekut. Ringkonnakohus peab 21.03.2020 toimunud intsidenti arvesse võttes veenvaks, et kaebajast lähtuv oht vangla ametnikele ei olnud julgeolekuabinõude ülevaatamisel 11.05.2020 veel taandunud. Kaebaja ohtlikkust ametnikele ning kõrgohtlikkust avalikkusele kinnitab ka kaebaja suhtes 12.02.2020 kinnitatud individuaalne täitmiskava (tl 84-85p). Seega oli ohjeldusmeetme jätkuv kohaldamine vajalik.
6. Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et ohjeldusmeetme jätkuv rakendamine olnuks ebaproportsionaalne. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi, vaid üksnes kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel 6 kambrisse. Vastustaja 18.02.
7. a seletuse kohaselt halduskohtule (tl 75-76) ning 12.07.
8. a seletuse kohaselt ringkonnakohtule kasutati alates 29.04.2020 kaebaja puhul käeraudu üksnes ametnike sisenemisel kambrisse (nt hommikused ja õhtused loendused), samuti kaebaja jalutusboksi ja sealt tagasi saatmisel. Jalutusboksis viibis kaebaja ilma käeraudadeta. Vastustaja selgitusel ei saanud ka muid liikumisi või saatmisi olla sedavõrd palju, mis oleksid muutnud käeraudade kasutamise kaebaja puhul oluliselt intensiivsemaks. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja ebamugavus käeraudade kasutamisel lühikestel ajaperioodidel kaebaja saatmisel ja ametnike kambrisse sisenemisel ei kaalunud üles kaebajast tulenevat jätkuvat ohtu vangla ametnikele.
9. Kaebaja väitel ei esinenud tal pärast 21.03.2020 ühtegi uut intsidenti, mis andnuks aluse käeraudade jätkuvaks kohaldamiseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei pea täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks vanglal olema tõsikindlaid tõendeid kaitstava õigushüve kahjustamises. Julgeolekuabinõude kohaldamine on õiguspärane, kui vangla ametnike hinnangul on ohu esinemise võimalus piisavalt tõenäoline. Kuna julgeolekuabinõude kohaldamine otsustatakse ennetava meetmena, ei oma julgeolekuabinõude pikendamise otsustamisel määravat tähtsust asjaolu, et perioodil 22.03.25.06.2020 ei fikseeritud vanglas kaebajaga seonduvalt ühtegi uut intsidenti.
10. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et kaebaja arvates pidanuks vastustaja ohjeldusmeetme jätkuval rakendamisel arvestama ka kaebaja terviseseisundit ning asjaolu, et kaebaja on raske vaimse puudega. Ringkonnakohus leiab, et raske puude olemasolu iseenesest ei välista ohjeldusmeetme rakendamist, küll aga võivad seda välistada terviseprobleemid. Haldusasja materjalidest samas ei ilmne, et kaebaja oleks oma tervisele viidates taotlenud ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise lõpetamist. Seega ei olnud kaebaja tervise näol tegemist asjaoluga, mida vastustaja pidanuks ohjeldusmeetme rakendamise jätkamisel põhjalikumalt kaaluma. Ka julgeolekumeetmeta kohaldamise käskkirja peale esitatud vaides vanglale väidab kaebaja terviseprobleemide tekkimist seoses üksikvangistusega, mitte aga seoses käeraudadega (tl 25-27).
11. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja suhtes lõpetati kõigi julgeolekuabinõude kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade rakendamine 25.06.
12. a käskkirjaga (tl 89). Samas esitas kaebaja kohtumenetluses halduskohtule 11.06.2020 dateeritud protokolli pealkirjaga „Kinnipeetav X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline lõpetamine“ (tl 98). Protokollist nähtub otsus, lõpetada käeraudade kasutamine ning raseerimisvahendite keeld, kuid jätkata lukustamist. Ühtlasi nähtub protokollist, et X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise vajalikkuse otsustamine toimus 09.05.
13. Vastuseks kohtunõudele selgitas vangla 09.03.2022 vastuses, et tal ei ole ringkonnakohtule esitada 11.06.
14. a protokolli, kuna sellist protokolli vanglas koostatud, allkirjastatud ja välja antud ei ole ja kaebaja poolt esitatud dokumendi näol oli tegemist üksnes võimaliku tööversiooniga. Ühtlasi selgitas vangla, et kuna 25.06.
15. a käskkirjaga lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses, siis olid selleks ajaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ära langenud, mistõttu ei ole
16. a juunikuus täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajalikkuse hindamise kohta eraldiseisvat protokolli koostatud ega dokumenteeritud seda muul viisil. Kaebaja poolt esitatud protokolli osas selgitas vangla, et kuna see ei olnud paberkandjal ega digitaalselt allkirjastatud, puudus sellel igasugune õigusjõud. Seda kinnitab vangla arvates ka asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaliku otsustamise kohta on märgitud, et otsustamine toimus 09.05.2020, mis tähendaks enam kui kuuajalist vahet arutelu toimumise ja dokumendi koostamise vahel, mis ei ole kooskõlas vangla tavapärase praktikaga. 7
17. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla selgitused 11.06.
18. a protokolli osas vastuolulised ja ebaveenvad. Ühelt poolt märgib vangla, et protokolli ei koostatud, teiselt poolt selgitab, et tegemist oli tööversiooniga. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetaval ei ole võimalik sarnase sisuga dokumenti ise tekitada, seega pidi mõni vangla ametnik protokolli koostama ja vaid vangla ametnike kaudu sai protokoll jõuda kaebajani. Vastustaja väide, et tegemist on protokolli tööversiooniga, kinnitab ringkonnakohtu seisukohta. Sellest omakorda järeldub, et vanglas arutati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvat kohaldamist. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et see toimus paar päeva enne protokolli vormistamist ning protokollis märgitud kuupäevas, 09.05.2020, on viga, ja tegelik otsustamine toimus 09.06.
19. See oleks kooskõlas ka vangla poolt kaebajale 30.06.2020 antud selgitusega, mille kohaselt arutatakse julgeolekuabinõude pikendamist kord kuus, samuti asjaoluga, et maikuus arutati julgeolekuabinõude pikendamist samuti kuu esimeses pooles (nõupidamine toimus 11.05.2020 ja protokoll vormistati 13.05.2020). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et arutelu kaebaja julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise üle toimus hiljemalt 13.05.2020, kuid vanglal jäi selle kohta protokoll vormistamata. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik ohjeldusmeetme jätkuva rakendamisega seotud kaalutlusi kontrollida. Menetluslikud puudused ohjeldusmeetme rakendamisel on viinud olukorrani, kus kohtul pole võimalik veenduda, et vangla on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine, aga ka kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on vead, mis tingivad rakendatava meetme õigusvastasuse (RKHK 14.03.
20. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 20).
21. Olukorras, kus ohjeldusmeetme kasutamine oli õiguspärane, kuid selle meetme pikaajaline põhjendamata kohaldamine õigusvastane, puuduvad kaebajal kahju ärahoidmiseks kohased õiguskaitsevahendid (RKHK 03.10.
22. a otsus asjas nr 3-3-1-47-13, p 20). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64). Kolleegium on varem selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt RKHK
23. märtsi
24. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Õigusvastane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (RKHK 19.06.
25. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Vastustaja seisukohad kohtumenetluses ei veena, et käeraudade jätkuv rakendamine ka pärast 13.06.2020 oli kaebaja kinnipidamise režiimi järgimiseks otseselt vajalik. Seega loeb ringkonnakohus käeraudade jätkuva rakendamise alates 13.06.2020 kaebaja inimväärikust alandavaks ning kaebajale mittevaralise kahju RVastS § 9 lg 1 alusel tekkinuks.
26. Tartu Vangla 25.06.
27. a käskkirja kohaselt lõpetati kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine 25.06.
28. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kaebaja väide, et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 26.06.2020 (otsuse p 38). Seega loeb ringkonnakohus kaebaja puhul inimväärikust alandava kohtlemise kestuseks 13 päeva (13.06.2020-25.06.2020) ehk ligi kaks nädalat, ning kohaseks hüvitiseks selle eest, arvestades rikkumise kestvust ja raskust, 100 (sada) eurot. 8
29. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 10.06.
30. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja mittevaralise kahju summas 100 (sada) eurot.
31. Kaebaja oli halduskohtus riigilõivu, summas 126 eurot, tasumisest vabastatud. Ringkonnakohus jätkas halduskohtu poolt kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisel. Lähtudes HKMS § 118 lõigetest 2 ja 3 puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude (riigilõiv) jaotamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 9