TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-361 Määruse kuupäev 13. märts 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja materj

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku

1. november 2024 kuni
2. märts
3. a kohta.
4. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide (registreeritud vanglas
2. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/3-25/40-1), mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
3. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
4. veebruari
5. a käskkirja nr 3-25/1-3/52 kehtivuse peatamist. Mainitud käskkirjaga tunnistati taotleja süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõuete rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Taotleja põhjendas, et kui taotlejal on kehtiv distsiplinaarkaristus, siis järgmisel korral määrab vangla talle karmima karistuse. Kuna taotlejal on tervisega probleemid, on kartseriga karistamine tema tervisele kahjulik.
6. Et noomitus kui kehtiv distsiplinaarkaristus võib omada taotleja õigustele negatiivset mõju kuni karistuse kustumiseni ehk ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist (vangistusseaduse § 65 lg 5), esineb kohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. 14.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus on seisukohal, et taotleja põhjendustele tuginedes ei saa vaiet pidada antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Asjaolud, kas taotleja poolt toodud väidetel on alust ja kas vangla määras distsiplinaarkaristuse õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle peetava vaidluse tulemusena.
2. Samas leiab kohus, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukam noomituse määramisest tulenevast kaebaja võimalikust riivest. Antud juhul kõneleb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla peab 2 saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. On avalikes huvides, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht.
3. Ka õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist asjaolu, et noomituse puhul on tegemist kergeima distsiplinaarkaristuse liigiga ning noomituse määramine ei tähenda ilmtingimata seda, et järgmise distsiplinaarkaristusena määratakse kaebajale kartserikaristus. Juhul, kui taotlejat karistatakse siiski distsiplinaarkorras kartseriga ning taotleja hinnangul ei tohiks vangla teda tervislike probleemide tõttu kartersisse paigutada, saab kaebaja kartserikaristuse vaidlustamise raames pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse.
4. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3