2-24-132245/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-132245 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 125 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK (registrikood 10811490) ESTONIA Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja R.K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Mõista R.K.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 125 eurot.
4. Mõista R.K.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 220 eurot.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kümne päeva jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Otsuse arusaadavuse huvides toob kohus välja vaidlusalused asjaolud ja lühidalt kohtu põhjendused.
7. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas kohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvide võlgnevuse 110 eurot ja 15 eurot sissenõudekulud. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis sõiduki numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimise eest tasumata. Kosta parkis sõiduki 04.09.2023 Tartus Avaturu parklasse (varasem Sadamateatri parkla ja Soola 5 parkla) ja 16.04.2024 Tallinnas aadressil Paldiski mnt
8. Kummagi parkimise leppetrahv on 55 eurot. Avaturul asuv ala oli piisavalt selgelt märgistatud.
9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli ta 04.09.2023 kindel, et Tartus Soola 5 hoone esine on suletud plats ning Merekooli parkimisala. Sõidukil polnud leppetrahvi kviitungit ning kostja sai esimese kirja hagejalt 27.08.
10. Kostja oli nõus leppetrahvi tasumisega, hageja pakkumisele ei vastanud. 16.04.2024 parkis kostja auto Tallinnas Paldiski mnt 1 hotelli õue. Hotelli administraator lubas parkimise registreerida, aga tal läks aega ja kostja lahkus hotellist. Kostja palub vähendada leppetrahv nullini.
11. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. 5.1 Kohus leiab, et Tartus Soola 5 asuv parkimisala on piisavalt selgelt tähistatud (dtl 94). 2/4 5.2 Hageja kohtule esitatud fotolt on näha, et kostja auto esiklaasi kojamehe vahele on 4.09.2023 pandud leppetrahvi kviitung (dtl 36). Hageja toimetas kostjale leppetrahvi nõude kätte mõistlikul viisil. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe vahele on sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis teada saada, et tema vastu on nõue. Kui parka operaator peaks hakkama tegema päringuid iga valesti parkinud sõiduki omaniku kohta, tekitab see kulusid ning kostjal tuleks need kulud kinni maksta. See ei ole mõistlik. Hagejal on õigus tugineda meeldetuletuskirjade saatmisel rahvastikuregistrist saadud andmetele, m.h meiliaadressidele. Hageja ei vastuta selle eest, et kostja oleks kandnud rahvastikuregistrisse õige meiliaadressi.
12. 16.04.2024 parkimise kohta ei ole kostja tõendanud, et hotelli administraator oleks parkimise registreerinud. Kostja vastusest ei nähtu, et administraatoril oleks olnud üldse võimalust parkimist registreerida, kuna kostja lahkus enne seda hotellist.
13. Kohus ei leia, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur ning seda tuleks VÕS (võlaõigusseaduse) § 162 alusel vähendada. Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2024 otsuses, et 57 eurot suurune leppetrahv parkimislepingu rikkumise eest pole ebamõistlikult suur (tsiviilasi nr 223-144271).
14. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 158 lg 1, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 110 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel tuleb kostjal hüvitada sissenõudmiskulu 15 eurot.
15. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on küll hagejale
16. aastal teatanud, et on nõus tasuma leppetrahvi 55 eurot, kuid ei ole seda teinud ning esitas nõudele vastuväite. Seega ei ole kostja asunud võlga tasuma. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 4 tunni eest, 110 eur/h. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot ning selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud on TsMS § 484² kohaselt 20 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos samade põhjendustega korduvalt, 3/4 peab kohus mõistlikuks õigusabikuluks mitte enam kui 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suurus 220 eurot ning kohus mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4