Obsah (10)

§ 235§ 32§ 121§ 2§ 15§ 16§ 203§ 187§ 210§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.01.2025 saabus Tartu Halduskohtusse D.D. , E.E. , A.A. ja B.B. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajate alasti läbiotsimistega ajavahemikul juuli 2021 kuni juuni 2024 kokku summas 13 000 eurot. Kaebuse esitas kaebajate esindajana E.E. . Kaebuse kohaselt alandas vangla kaebajate inimväärikust ning sekkus intensiivselt kaebajate era- ja perekonnaellu.
2. Tartu Halduskohus jättis 27.01.
3. a määrusega kaebajate I-IV kaebuse käiguta ning andis E.E.-le volikirja esitamiseks ja kaebaja III osas esindusõiguse tõendamiseks või õigustatud isiku heakskiidu esitamiseks, kaebuse tähtaegsuse ja kahju tekkimise asjaolude kohta täiendavate seisukohtade esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlus(t)e esitamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Määruse põhjendused: Rahvastikuregistri andmete järgi D.D. on E.E. abikaasa, E.E. on E.E. laps ja B.B. on E.E. ema, kuid registriandmed ei kajasta A.A.-d E.E. lapsena. Seega puudub E.E.-l õigus A.A.-d halduskohtumenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 32 lg 1 p-le 7 esindada. Kui E.E.-l puudub õigus A.A.-d esindada, siis ei saa kaebaja III tema kaudu halduskohtumenetluses osaleda ning E.E. ei saa tema nimel menetlustoiminguid teha. Isikute vaheline sugulus või abikaasaks olemine ei ole esindusõiguse saamiseks piisav.

1. E.E. teatas 04.02.2025 Tartu Halduskohtule, et on tasunud riigilõivu.
2. Tartu Halduskohus tagastas 25.02.
3. a määrusega kaebajate I-IV kaebuse (resolutsiooni p 1); tagastas E.E.-le kaebuselt tasutud riigilõivu summas 390 eurot (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Teiste isikute nimel halduskohtus toimingute tegemiseks peab isikul olema esindusõigus ning seda tuleb tõendada volikirjaga, v.a juhul, kui esindajaks on advokaat, kelle puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse (

§ 32lg 1 ja § 39 lg 1 p 5).

Kohus tuvastas 27.01.2025. a määruses rahvastikuregistri andmete järgi, et E.E.-l on vastavalt

§ 32lg 1 p-le 7 õigus esindada halduskohtus D.D.-d , E.E.-d ja B.B.

, kuid puudub õigus esindada A.A.-d . Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai E.E. eelnimetatud määruse kätte 28.01.

1. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 12.02.
2. Kuigi E.E. tasus kaebuselt tähtaegselt riigilõivu, ei ole ta tõendanud, et tal on õigus halduskohtumenetluses A.A.-d esindada ning kohtule ei ole laekunud ka A.A. osas õigustatud isiku heakskiitu E.E. esitatud kaebusele. Ka ei esitanud E.E. volikirja, mis tema esindusõigust kaebajatena nimetatud isikute osas kinnitaks. Samuti ei ole ta kaebusega seonduvaid asjaolusid täpsustanud. Esindusõiguse puudumine on asjaolu, mis takistab haldusasja menetlemist. Eeltoodust tulenevalt tagastas kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 04.03.2025 saabus Tartu Ringkonnakohtusse määruskaebus. Määruskaebuse esitas E.E. . Määruskaebuses palutakse tühistada määrus haldusasjas nr 3-25-171 ja teha uus määrus, millega saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt esitati volikirjad kohtueelses menetluses, seega hindas kohus tõendeid valikuliselt, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Määruskaebusele olid lisatud D.D., A.A. ja B.B. volikirjad ning X.X. volikiri tütre E.E. nimel.
2. Tartu Ringkonnakohus kohustas 05.03.
3. a kohtunõudes Viru Vanglat teatama, kas kaebajad on esitanud vanglale volikirjad ja nende olemasolul need kohtule esitama.
4. Viru Vangla edastas ringkonnakohtule 05.03.
5. a vastusega kaebajate poolt vanglale esitatud volikirjad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 8.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtusse saabunud määruskaebusel on kaebajana märgitud E.E. .

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalised pooled (kaebaja ja vastustaja).

§ 16järgi on kaebaja isik, kes on esitanud halduskohtule kaebuse.

Seega menetlusosalise staatuse omandab kaebaja kaebuse esitamise faktist tulenevalt.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Eeltoodut arvestades tõlgendab ringkonnakohus, et määruskaebust ei esitanud ringkonnakohtule kaebajana E.E. , vaid esitas kaebajate D.D., E.E., A.A. ja B.B. nimel E.E. . 9.

§ 2

lg 4 lausele 2 tuginedes ning määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajad taotlevad määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.02.

1. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse.
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja III määruskaebuse osas (I) ning seejärel kaebajate I, II ja IV määruskaebuse osas (II). I 11.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 4 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 4 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Määruskaebusele on lisatud kaebaja III poolt 28.02.2025 antud volikiri E.E.-le enda esindamiseks haldusasjas nr 3-25-
2. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla

§ 32lg-s 1 sätestatud isikud.

Nagu halduskohus juba 27.01.2025. a määruses märkis ei kajasta rahvastikuregistri andmed kaebajat III E.E. lapsena. Kuna kaebaja III ja E.E. vahel puudub sugulussuhe, siis puudub E.E.-l õigus kaebaja III esindamiseks vastavalt

§ 32lg 1 p-le 7.

Ka ei vasta E.E. ühelegi teisele esindusõiguse nõudele, mis on toodud

§ 32lg-s 1 ammendavas loetelus.

E.E. ei ole ka põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega on tõendamata, et E.E.-l oli kaebaja III nimel õigus esitada määruskaebust Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a määruse vaidlustamiseks. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik lubada E.E.-l osaleda (s.h esitada määruskaebust) kaebaja III volitatud esindajana määruskaebemenetluses. Kuna tegemist on puudusega, mida asjaoludest tulenevalt kõrvaldada ei saa, ei näe ringkonnakohus põhjust määruskaebuse käiguta jätmiseks eeltoodud osas. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebaja III määruskaebuse

§ 187

lg 3 p 4 alusel koostoimes

§ 187lg-ga 2 läbivaatamatult.

3 II

1. Määruskaebusele on lisatud kaebajate I ja IV volikirjad ning X.X. volikiri kaebaja II nimel E.E.-le nende esindamiseks haldusasjas nr 3-25-
2. Eeltoodut arvestades saab E.E. olla vastavalt

§ 32lg 1 p-le 7 kaebajate I, II ja IV esindajaks käesolevas määruskaebemenetluses.

14.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. 15. Halduskohus tagastas 25.02.2025. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebajate I, II ja IV kaebuse

§ 121

lg 1 p 5 alusel, mille järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Halduskohus sedastas, et E.E. ei esitanud kohtule volikirja, mis tema esindusõigust kinnitaks. Kuigi on õige halduskohtu sedastus, et E.E. ei esitanud halduskohtule kaebajate I, II ja IV esindamisõiguse kohta volikirju, siis Viru Vangla 05.03.2025. a vastuse pinnalt ilmnes, et eelnimetatud isikud on esitanud volikirjad kahjunõude esitamisel vanglale. Viru Vangla poolt ringkonnakohtule edastatud volikirjad kinnitavad, et kaebajad I, II ja IV on volitanud E.E.-d esindama neid kahjunõudes Viru Vangla vastu. Seega on leidnud tõendamist E.E. esindusõigus kaebajate I, II ja IV nimel kaebuse esitamiseks. Eeltoodust tingituna on eelmärgitud isikute osas kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 5 alusel halduskohtu poolt ebaõige.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab kohus üksnes seda, et halduskohus on kaebajate I, II ja IV kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti tagastanud. Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (s.h tähtaega) ning võib siiski ilmneda, et esineb alus kaebuse tagastamiseks.
2. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebajate I, II ja IV määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 25.02.
3. a määruse resolutsiooni p-i 1 ja saadab asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. 18.

§ 175

lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses isikute eraelu puutumatuse kaitseks kaebajate I-IV ning E.E. ja X.X. nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4