Obsah (9)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 43§ 108§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-681 Kohtuasi X kaebus Tartu linna tegevuse õigusvastasuse kindlakst

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Linnavalitsus algatas
2. novembri
3. a korraldusega nr 848 „Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks ridaelamute, kaksikelamute ja üksikelamute rajamiseks (korralduse resolutiivosa p 1). Korralduse nr 848 resolutiivosa p-s 4 märgiti, et planeering tuleb koostada arvestades riigihalduse ministri
4. oktoobri
5. a määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, Tartu linna üldplaneeringut, otsuse preambulis toodut ja korralduses nimetatud lähteseisukohti.
6. X (kaebaja) esitas
7. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu Linnavalitsus venitab detailplaneeringu DP-24-028 menetlemisega. Kaebaja märgib järgmist. Ta esitas
8. detsembril 2024 detailplaneeringu eskiislahenduse. Seejärel saatis Tartu Linnavalitsus
9. jaanuaril 2025 välja korrigeerimist vajavad punktid.
10. veebruaril 2025 esitati linnavalitsusele korrigeeritud eskiislahendus, misjärel saatis Tartu Linnavalitsus
11. märtsil 2025 taaskord uue kirja detailplaneeringu korrigeerimisvajaduse kohta. Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsus venitab planeerimismenetlusega, esitades iga 30 päeva tagant uued kirjad planeeringu korrigeerimisvajaduse kohta. Linnavalitsus oleks pidanud nõuded esitama 3-25-681 ühekorraga esimesel kooskõlastamisel. Samuti rikub linnavalitsus planeerimisseadust, nõudes selliste punktide korrigeerimist, mis ei ole vastuolus õigusaktiga või üldplaneeringuga.
12. märtsil 2025 teavitas Tartu Linnavalitsus ka vajadusest suurendada planeeringuala, mis on vastuolus detailplaneeringu algatamise otsusega. Kaebaja soovib esitada kohustamiskaebuse ja tuvastamiskaebuse. Kaebuse juurde on lisatud Tartu Linnavalitsuse
13. jaanuari
14. a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 ja
15. märtsi
16. a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 (koos lisadega). KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul on Tartu linn pärast

1. detsembril 2024 detailplaneeringu eskiislahenduse esitamist menetlust õigusvastaselt venitanud, nõudes mitmel korral eskiislahenduse korrigeerimist. Kaebaja ei nõustu ka sisuliselt sellega, mida vastustaja arvates on vaja korrigeerida (nt planeeringuala suurendamine ja planeeringu teatud punktide korrigeerimine, mis ei ole kaebaja hinnangul vastuolus õigusaktide ja üldplaneeringuga).
2. Kuna kaebaja viitab tuvastamis- ja kohustamiskaebuse esitamise soovile, mõistab kohus, et kaebaja soovib Tartu linna tegevuse (menetlusega viivitamine) õigusvastasuse kindlakstegemist (

§ 37

lg 2 p 6) ning Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemist menetleda detailplaneeringut (

§ 37lg 2 p 2).

Kuna kaebaja viitab ka sellele, et ta ei nõustu linnavalitsuse

1. märtsi
2. a kirjas esitatud sisuliste nõuetega, mõistab kohus, et kaebaja soovib ka selle kirja õigusvastasuse kindlakstegemist (

§ 37lg 2 p 6).

5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6.

1. Kohus leiab esmalt, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Tartu Linnavalitsuse
2. märtsi
3. a kirja nr 9-3.2/DP-24-028 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamiseks. Nimetatud kirja puhul on tegemist planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoiminguga, mille eraldiseisva vaidlustamise õigus on erandlik.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-6411, p 8). Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3 3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). 2 3-25-681 6.
7. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole

§ 45lg-s 3 nimetatud eeldused menetlustoimingu vaidlustamiseks täidetud.

Tartu Linnavalitsuse

1. märtsi
2. a kirjast nr 93.2/DP-24-028 ei nähtu, et see võiks rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Samuti ei saa sellest kirjast juba praeguses menetlusetapis järeldada, et planeerimismenetluse lõpptulemus rikuks kaebaja õigusi – kohtu esmase hinnangu järgi ei ole alust pidada vastustaja märkusi ega ettepanekuid eskiislahenduse korrigeerimiseks asjakohatuteks ega põhjendamatuteks. 6.
3. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebuse osas, milles soovitakse Tartu Linnavalitsuse 11.

märtsi

1. a kirja nr 9-3.2/DP-24-028 õigusvastasuse kindlakstegemist.
2. Kaebaja soovib ka Tartu linna tegevuse (menetlusega viivitamine) õigusvastasuse kindlakstegemist ning Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemist detailplaneeringu menetlemiseks. 7.1.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

1. Planeerimisseaduse § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse planeerimisseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades planeerimisseaduse erisusi. Haldusmenetlusele on omane uurimispõhimõte (HMS § 6) ja selgitamiskohustus (HMS § 15) ning kohustus võimaldada menetlusosalisel olla menetluses ära kuulatud (HMS § 40). 7.
2. Kaebusele lisatud Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna kirjadest (dtl 5-7 ning 11-12) ilmneb, et vastustaja on andnud kaebajale kahel korral võimaluse teha esitatud detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas ja põhijoonisel parandusi ja täpsustusi ning teinud taotlejale selleks omapoolseid ettepanekuid. Vastustaja on andnud neis kirjades ka eskiisprojektiga seotud selgitusi, sh vastates taotleja küsimustele. 7.
3. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et taotluses esinevate puuduste korral määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. kohaselt Ka praegusel juhul on vastustaja andnud taotlejale eskiisprojektis ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks võimaluse ja määranud selleks tähtaja. Kohtu hinnangul on selline tegevus igati kooskõlas haldus- ja planeerimismenetluse põhimõtete ja eesmärgiga. Ühelt poolt on detailplaneeringust huvitatud taotleja huvides, et kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana aitab tema eesmärgi saavutamisele kriitiliste märkuste ja selgitustega kaasa. Teisalt ei saa keegi eeldada, et haldusorgan annaks läbiviidava menetluse tulemusena õigusvastase haldusakti või teeks õigusvastaseid menetlustoiminguid. Selle vältimisele aitabki kaasa taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ja taotlejale ettepanekute tegemine ning selgituste andmine. Menetluse õigusvastaselt venitamiseks ei saa pidada olukorda, kus haldusorgan annab taotlejal vigade parandamiseks ja ettepanekute arvesse võtmiseks tähtaja korduvalt, et jõuda taotleja eesmärgile vastava, kuid samas õiguspärase tulemuseni. 7.
4. Praeguseks ei ole detailplaneeringu menetlus kujunenud kohtu hinnangul õigusvastaselt pikaajaliseks ega peatunuks – kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud detailplaneeringu eskiislahenduse
5. detsembril 2024 ning sellele on järgnenud kaks linnavalitsuse kirja planeeringu korrigeerimise ettepanekutega. Kohtu hinnangul ei ole seniste menetlustoimingute põhjal alust järeldada vastustajapoolset menetluse venitamist. Kaebuse lisaks olevatest vastutaja kirjadest ilmneb, et esmalt on vastustaja selgitanud kaebajale eskiislahenduse korrigeerimisvajadust
6. jaanuari
7. a kirjas ning seejärel veelkord
8. märtsi
9. a kirjas nr 9-3.2/DP-24-
10. Vastustaja on viimati mainitud kirjaga kohustanud kaebajat esitama 3 3-25-681 korrigeeritud planeeringu osakonnale menetlemiseks 30 päeva jooksul. Kaebajal oli seega praeguse kaebuse esitamise hetkel (
11. märtsil 2025) veel piisavalt aega, et esitada vastustaja selgitustele vastav korrigeeritud planeering. 7.
12. Kujunenud olukorras ei olnud kaebajal kaebuse esitamise seisuga alust arvata, et korrigeeritud planeeringu tähtaegselt esitamise korral oleks planeeringu edasine menetlemine takistatud ja kaebaja eesmärk – soovitud detailplaneeringu kehtestamine – võiks jääda saavutamata. Iga menetlustoiming mõjutab paratamatult menetluse kulgu, kuid praegusel juhul on kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele menetlusele riivatud äärmiselt väheintensiivselt. Kaebajal on võimalik planeeringut vastavalt vastustaja antud selgitustele ja tähtajale korrigeerida ning kohtul puudub detailplaneeringu menetluse praeguses etapis põhjus arvata, et detailplaneeringu menetlus mingil juhul kaebaja soovitud eesmärgini ei jõuaks või et see põhjendamatult takerduks. Vastustaja senist tegevust DP-24-028 menetlemisel ei ole põhjust pidada õigusvastaseks. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et rahuldaks kaebaja nõude vastustaja kohustamiseks menetlust jätkama. 7.
13. Eeltoodut silmas pidades peab kohus põhjendatuks tagastada kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 9.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei saa olla käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lõike 2 alusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4