) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt 2
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.
lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 28.01.
). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et puuduvad
Kohus jätab
L. hagiavalduse M. O. vastu läbi vaatamata. 2.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastuhagi kostja M. L. ei ilmunud 28.01.2025 ega põhjendanud istungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust (vt otsuse põhjendava osa p 1). Vastuhagi hageja M. O. taotles vastuhagi tagaseljaotsusega lahendamist. Kohtu hinnangul puuduvad
Eeltoodut arvestades lahendab kohus vastuhagi tagaseljaotsusega. 3. M. O. põhjendab vastuhagi järgmiste faktiväidetega: M. L. (isikukood XXX, surma aeg XXX) allkirjastas omakäeliselt 02.02.2022.a tunnistajate E. L. ja M. T. juuresolekul koduse testamendi; M. L. teatas tunnistajatele, et ta tahab teha testamenti; M. L.l ei olnud testamendi tegemise ajal vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust, muud psüühikahäiret või ajutist vaimutegevuse häiret; M. L. määras 02.02.2022.a tunnistajate juuresolekul tehtud testamendiga M. O.le annakuna ½ suuruse mõttelise osa XXX asuvast korteriomandist; M. O. on annaku vastu võtnud. Kohus loeb eeltoodud hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (
S) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, 3
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
Kohus jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldas vastuhagi. Seega tegi kohus asjas otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud
6.
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 1400 eurot.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest vastuhagi ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastuhagi hinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt riigilõivu 1400 eurot hüvitamist. Kohus määrab kostja kohtukulu suuruseks 1400 eurot ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja. 7.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kostja lepingulise esindaja on kohaldanud tunnitasumäärasid 100 eurot, 120 eurot ja 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on kohtus tavaliselt keskmisest suurem ning 4
Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 4396,20 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.