Obsah (7)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-672 Määruse kuupäev 19. märts 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Raul Kudu kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10. jaanuari 2025. a vastuse õigusvastasuse

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Viljandi Vallavalitsuse
2. jaanuari
3. a vastuse nr 5-3/25/109 õigusvastasuse tuvastamiseks ning erastamisele kuuluva maa suuruse kindlakstegemiseks.
4. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6,

§ 44lg 1).

Lisaks näeb

tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kui kohus peaks tuvastama Viljandi valla vastuse õigusvastasuse või teeks kindlaks võimaliku erastamisele kuuluva maa suuruse, ei kohusta see Viljandi valda tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kui Viljandi valla vastusest tulenevalt võib mõista, et kaebajal ei ole õigust maad ostueesõigusega erastada, kuid kaebaja sellega ei nõustu, siis tuleb kaebajal esitada Viljandi vallale esmalt taotlus lahendada maa ostueesõigusega erastamise avaldus või läbi viia maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja on valla poole pöördunud üksnes päringuga, mitte konkreetse toimingu sooritamise taotlusega, mistõttu ei ole vallavalitsuse vastuskirjaga tehtud mitte ühtegi otsustust, mis võiks kaebaja õigusi riivata. Kirjal on üksnes selgitav sisu. Seega ei pea kohus vajalikuks suunata ka kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele.
4. Lisaks märgib kohus, et kaebaja
5. detsembri
6. a pöördumise puhul on tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. MSVS-st tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil MSVS § 5 lg-st 1 tulenevalt vastamiskohustus ning isiku õigus saada oma pöördumisele vastus hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni. Antud juhul on Viljandi vald oma vastamiskohustuse täitnud. Kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, kuid vastuse sisu ei ole kaebajal võimalik vaidlustada.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Kudu kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2 asjas tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 2