KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9380 Tsiviilasi T.C kohustustest vabastamise menetlus Me

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 13.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 14.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 15. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 16.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. T.C ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 17.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 18.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 10.06.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma sissetulekute ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded, kuid viimastel kordadel pärast korduvaid kohtu poolseid meeldetuletusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ja selle otsimise kohta. 19.

§ 173lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud kogu menetluse jooksul regulaarselt väljamakseid võlausaldajatele summas 1923,33 eurot. Viimane väljamakse (08.08.2024) ei vastanud kohtumääruses kinnitatud jaotistele. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töötasu, ent viimasel poolaastal on võlgniku kontole laekunud Primero Finance OÜ, Esto AS ja IPF Digital AS ja eraisiku laenud summas 26 650 eurot, mida võlgnik on kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on viimasest saadud laenust eraldanud võlausaldajatele 1137 eurot, mis ei vasta seaduses sätestatud määrale. 3 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõigetes 3–5 toodud võlausaldajatele raha eraldamiskohustust.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
2. Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud

§ 173lõigetes 2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik on olnud teadlik 10.06.2020 määruse järgi oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest, kuid on võtnud juurde uusi kohustusi, mistõttu on saanud kahjustada võlausaldajate huvid. 21.01.2025 on tasutud kohtutäituri sissenõudmisel Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahv 685,05 eurot. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu

1. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Võlgnik ei ole käitunud seaduskuulekalt ega hoidunud uute kohustuste juurde tekitamisest ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, sest ta ei ole täitnud pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõudeid; teisalt on uued nõuded pööratud sundtäitmisele. Pankrotimenetluses tunnustatud nõudega võlausaldajatel puudub võimalus esitada oma nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ning nõude täitmine toimub võlgniku eralduste tegemise kaudu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.C kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raskelt hooletult oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 23. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 24.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub T.C-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 25. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud T.C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4