← Eesti

1-23-2818/36

Obsah (16)§ 173§ 318§ 319§ 189§ 387§ 66§ 37§ 381§ 38§ 180§ 175§ 182§ 423§ 181§ 306§ 1601

1-23-2818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2818 (21730000297) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistungi se

§ 173

lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Keio Järva, 1-23-2818, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Keio Järvale tema avaldatud e-posti aadressile elektrooniliselt ja tehakse kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Keio Järvalt välja mõista kannatanu P OÜ kasuks

§ 173

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel kannatanul P OÜ-l kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud menetluskulust summas 23 545 eurot osa kulust, s.o 5415 (viis tuhat nelisada viisteist) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda P OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx, märkides selgitusena „Keio Järva, 1-23-2818, kannatanu valitud esindaja tasu hüvitamine“ Ülejäänud osa kannatanu valitud esindajale makstud tasust summas 18 129 (kaheksateist tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti jätta kannatanu P OÜ enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

§ 319

lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

  1. SÜÜDISTUSE SISU Keio Järvat (Järva) süüdistatakse selles, et tema omastas talle muu võõra varana usaldatud käsundiandja P OÜ-le kuuluvad maaklerteenuste vahendustasud enda äriühingute ja iseenda kasuks. P OÜ (registrikood xxxx) aadressil Xxxx tegeleb kinnisvara ostu-müügi ja üürimise vahendamisega ning teeb seda Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ frantsiisilepingu alusel Xxxx kaubamärki kasutades. H OÜ (registrikood xxxx. Likvideerimisel) aadressiga Xxxx on asutatud 16.06.2017 ja selle juhatuse liige ning osanik on Keio Järva. 2 Keio Järva on samuti juhatuse liige ja osanik 07.05.2021 asutatud äriühingus P OÜ, millise ärinimi muudeti 06.08.2021 O OÜ-ks (registrikood xxxx). 05.05.2020 allkirjastas Keio Järva juriidilise isiku H OÜ (käsundisaaja) juhatuse liikmena käsunduslepingu maaklerteenuste osutamiseks P OÜ-ga (käsundiandja), mida esindas juhatuse liige I. P.. Käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tegutses käsundisaaja käsundiandja ruumides aadressil Xxxx, mida saab pidada Keio Järva tegevuskohaks maaklerina, sealhulgas lepingute sõlmimisel. P OÜ 12.05.2020 ja Keio Järva 05.05.2020 (edaspidi kui 12.05.2020 leping) allkirjastatud käsunduslepingu punkt 1.2 kohaselt oli käsundisaaja ülesandeks esindada käsundiandjat maaklerteenuste osutamisel kliendile. Seda ülesannet täpsustavad alapunktid 13, mille kohaselt hõlmas Keio Järva poolt maaklerteenuste osutamine muuhulgas kinnisvara müügipakkumiste leidmist ning müüjatega esinduslepingute sõlmimist P OÜ nimelt ja P OÜ juures müügis olevate müügiobjektide pakkumist kinnisvara ostjatele ning tehingute notariaalseks vormistamiseks ettevalmistust. Sama lepingu p 3.
  2. kohaselt ei olnud käsundisaajal lubatud käesoleva lepingu kehtivuse ajal teha koostööd käsundiandja konkurendile, sh äriühingu kaudu, kus tema või tema lähikondne on osanikuks või selle juhtorgani liikmed, ega mitte tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Vastavalt Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ vahendustasu reeglitele Uus Maa veebilehel on Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ vahendustasu müügiobjekti puhul 4%, millele lisandub käibemaks ja üüritehingute puhul ühe kuu üürisumma, millele lisandub samuti käibemaks. Keio Järva kui käsundisaaja H OÜ seadusliku esindaja ja P OÜ vahel 12.05.2020 allkirjastatud käsunduslepingu p 2.
  3. nägi ette käsundiandja, st P OÜ teavitamist ja tema otsuse ära ootamist juhul, kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda. P OÜ ja Keio Järva kui H OÜ seadusliku esindaja vahel 12.05.2020 allkirjastatud käsunduslepingu p 4.1-4.4 ei näinud ette käsundisaaja õigust ise enda või endaga seotud äriühingute arvele vahendustasu või muud tasu küsida. Eelnevalt viidatud nõudeid eirates omastas Keio Järva enda ja endaga seotud äriühingute kasuks P OÜ-le kuuluvad vahendustasud järgmiselt: 1.1) O OÜ kasuks 5000 euro pööramise episood Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, allkirjastas 08.12.2020 maaklerteenuste lepingu nr xxxx äriühinguga S OÜ (registrikood xxxx), mida esindas juhatuse liige T. E., hoonestatud kinnistu, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks vormistamiseks. 08.12.2020 maaklerteenuste lepingu kohaselt oli kinnistu müügihind 238 000 eurot ja maakleritasu suuruseks oli märgitud 4%, mis on 9520 eurot. Kuivõrd müüdavat objekti ei suudetud lepingujärgse hinnaga realiseerida, leppisid pooled 02.07.2021 e-kirja teel kokku müügihinna alandamises ja uueks hinnaks määrati 195 000 eurot. Samuti langetati maakleritasu ja uueks maakleritasu suuruseks lepiti kokku 5000 eurot koos käibemaksuga. K. Järva ei kooskõlastanud maaklerteenuse tasu muutmist. Müüdavale kinnistule leiti ostjaks A. T., kellega Keio Järva sõlmis 16.07.2021 kinnistu, aadressil Xxxx, broneerimislepingu nr xxxx, mille kohaselt pidi ostja A. T. tasuma broneerimistasu summas 5000 eurot. P OÜ-s on kasutusel Xxxx poolt välja töötatud broneerimislepingu blankett, milliseid maaklerid peavad enda töös kasutama. Eelnimetatud broneerimislepingu punkt 6.
  4. sätestab järgmiselt: „Ostja maksab MAAKLERILE broneerimistasu_________(___) eurot. Broneerimistasu tasub OSTJA hiljemalt ________a. P OÜ kontole nr. ___________“. 3 Keio Järva rikkus käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ning muutis omavoliliselt broneerimislepingu punkti 6.1 teksti selliselt, et eemaldas sealt teksti „P OÜ kontole nr. ___________“ ning asendas selle järgmise tekstiga „P OÜ kontole nr xxxx“ selgitusega „Xxxx broneerimistasu“. Seejärel, kui Keio Järva oli muutnud andmeid P OÜ-s kasutuses oleval Xxxx poolt välja töötatud broneerimislepingu p-s 6.1, väljastas Keio Järva juhitav äriühing O OÜ (end nimega P OÜ) 16.07.2021 A. T.ele arve nr 210721KJ2 summale 5000 eurot Xxxx kinnistu broneerimistasu maksmiseks. A. T. tasus broneerimistasu summas 5000 eurot pangaülekandega 21.07.2021 O OÜ arvelduskontole nr xxxx. 04.08.2021 esitas P OÜ juhatuse liige I. P. Keio Järvale kui H OÜ seaduslikule esindajale käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega seoses käsundisaaja poolt käsunduslepingu olulise rikkumisega. Peale 04.08.2021 ülesütlemise avalduse kättesaamist ja allkirjastamist tegi Keio Järva äriühingu O OÜ pangakontolt ülekande summas 5000 eurot P OÜ arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx broneerimistasu A. T. eest“. Kinnistu, aadressil Xxxx, müük vormistati Tallinna notar E. R. büroos 12.08.
  5. Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu summas 5000 eurot endaga seotud äriühingu O OÜ kasuks. 1.2) H OÜ kasuks 500 euro pööramise episood Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 14.04.2021 suulise kokkuleppe Osaühing S juhatuse liikme J. B. maaklerteenuse osutamiseks äripinna aadressil Xxxx üüritehingu vahendamises. 14.04.2021 allkirjastati üürileandja ja 19.04.2021 allkirjastati üürile võtja poolt Keio Järva vahendusel üürileping Osaühing S ja D OÜ vahel Xxxx äriruumi üürile andmise osas igakuise üüritasuga 526 eurot, millele lisandub käibemaks. Keio Järva rikkus kehtestatud vahendustasu reegleid ja määras maaklerteenuste osutamise eest omavoliliselt vahendustasu suuruseks 500 eurot, mis ei moodusta ühe kuu üürisummat. Samuti rikkus Keio Järva 05.05.2020 allkirjastatud käsunduslepingu p 2.
  6. tulenevat nõuet ja jättis kooskõlastamata P OÜ-ga vahendustasu suuruse muutmise. Keio Järva rikkus käsunduslepingu p-st 4.
  7. ning 3.
  8. tulenevaid nõudeid ja esitas Osaühingule S 19.04.2021 endaga seotud äriühingu H OÜ nimelt vahendustasu arve nr 1920421-KJ2 summas 500 eurot. Osaühing S tasus esitatud vahendustasu arve summas 500 eurot 19.04.2021 pangaülekandega H OÜ arvelduskontole nr xxxx. Saadud summa jättis Keio Järva P OÜ-le üle andmata, pöörates selle H OÜ kasuks. Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud üüri vahendustasu summas 500 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. 1.3) Keio Järva kasuks 2000 euro omastamise episood Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 22.06.2021 suulise kokkuleppe J. B. (B.) maaklerteenuse osutamiseks, st kinnistu, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks vormistamiseks. J. B. ja Keio Järva leppisid suuliselt kokku kinnistu müügihinnas, milleks oli 160 000 eurot. Samuti leppisid Keio Järva ja J. B. suuliselt kokku Keio Järva poolt osutatava maaklerteenuse maksumuses, milleks oli 2000 eurot. Keio Järva rikkus Uus Maa OÜ poolt kehtestatud vahendustasu reegleid ja määras maaklerteenuste osutamise eest omavoliliselt vahendustasu suuruseks 2000 eurot, mis ei moodusta 4% objekti müügihinnast. Samuti rikkus Keio Järva 05.05.2020 allkirjastatud käsunduslepingu p 2.8., kui jättis kooskõlastamata P OÜ-ga vahendustasu suuruse muutmise. 4 22.06.2021 toimus kinnistu, mis asub aadressil Xxxx, müügi notariaalne kinnitamine, misjärel tasus J. B. kohtueelses menetluses tuvastamata ajal Keio Järvale maakleritasu summas 2000 eurot sularahas, millise Keio Järva jättis P OÜ-le üle andmata. Eeltoodud tegevusega rikkus Keio Järva enda ja P OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p-st 4.1-4.4 tulenevaid nõudeid. 04.08.2021 esitas P OÜ juhatuse liikme I. P. isikus Keio Järvale kui H OÜ seaduslikule esindajale käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega seoses käsundisaaja poolt käsunduslepingu olulise rikkumisega. Peale 04.08.2021 ülesütlemise avalduse kättesaamist ja allkirjastamist teostati äriühingu O OÜ pangakontolt ülekanne summas 2000 eurot P OÜ arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx, J. B. vahendustasu eest“. Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud maakleri tasu ise enda kasuks summas 2000 eurot. 1.4) H OÜ kasuks 4578 euro pööramise episood Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, allkirjastas 09.02.2021 A. K. (K., end nimega A.) maaklerteenuste lepingu nr xxxx maaklerteenuste osutamiseks, st korteriomandi, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks vormistamiseks. Leping allkirjastati A. K. poolt digitaalselt 11.02.
  9. Poolte vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingu kohaselt oli korteriomandi müügihind 109 000 eurot ja maakleritasu suuruseks oli märgitud 3,5% ehk 3815 eurot (koos käibemaksuga 4578 eurot). K.Järva ei kooskõlastanud väiksema tasu küsimist. A. K. pidi vastavalt sõlmitud maaklerteenuste lepingule nr xxxx maakleritasu maksma vara müügilepingu sõlmimise päeval. Keio Järva leidis korteriomandile ostja L. I. (I., end H.) näol, kellega Keio Järva allkirjastas 15.03.2021 broneerimislepingu nr xxxx, mille kohaselt pidi ostja L. H. tasuma broneerimistasu summas 4578 eurot. P OÜ-s on kasutusel Xxxx poolt välja töötatud broneerimislepingu põhi, milliseid maaklerid peavad enda töös kasutama. Eelnimetatud broneerimislepingu punkt 6.
  10. sätestab järgmiselt: „Ostja maksab MAAKLERILE broneerimistasu_________(___) eurot. Broneerimistasu tasub OSTJA hiljemalt _____a. P OÜ kontole nr. ___________“. Keio Järva rikkus 12.05.2020 käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ja muutis omavoliliselt Xxxx broneerimislepingus punkti 6.1., eemaldades sealt järgmise teksti „P OÜ kontole nr. ___________“ ja asendas selle järgmise tekstiga „H OÜ kontole nr xxxx“ selgitusega Xxxx broneerimistasu. L. I. tasus 18.03.2021 pangaülekandega korteriomandi broneerimistasu summas 4578 eurot broneerimislepingus näidatud H OÜ arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Xxxx, broneerimistasu“. Saadud summat Keio Järva notari deposiiti ei tasunud, vaid see jäi H OÜ arvelduskontole. 28.04.2021 vormistati Tallinna notar L. M. notaribüroos korteriomani müügitehing selliselt, et L. I. poolt H OÜ arvelduskontole pangaülekandega broneerimistasuna makstud summa 4578 eurot arvestati maha korteri müügihinnast (109 000 eurot – 4578 eurot) ja see summa (4578 eurot) arvestati A. K. maakleritasuna. Tegelikkuses A. K. ise mingit maaklertasu üle ei kandnud ega selle kohta mingit arvet ei saanud. P OÜ tegelikkuses seda summat endale ei saanud. Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu summas 4578 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. 1.5) H OÜ kasuks 2000 euro pööramise episood 5 Keio Järva, tegutsedes P OÜ maaklerina, sõlmis 03.03.2021 (digitaalselt on leping poolte vahel allkirjastatud 04.03.2021) maaklerteenuste lepingu nr xxxx M. R. (R.) korteriomandi, aadressil Xxxx, müügiks pakkumises ja tehingu ettevalmistamises notariaalseks vormistamiseks. 03.03.2021 maaklerteenuste lepingu kohaselt oli korteriomandi müügihind 128 900 eurot ja maakleritasu suuruseks oli märgitud 2000 eurot. Keio Järva ei kooskõlastanud käsundiandjaga vahendustasu suuruse muutmist. Keio Järva rikkus 12.05.2020 käsunduslepingust tulenevaid nõudeid ning väljastas maakleritasu saamiseks korteriomandi müüjale M. R.ile endaga seotud äriühingu H OÜ nimelt arve nr 190321-KJ19, kuupäevaga 19.03.2021 summas 2000 eurot. M. R. tasus 22.03.2021 summa 2000 eurot H OÜ arvelduskontole nr xxxx ning P OÜ-l jäi maakleri tasu saamata. 19.03.2021 vormistati Viljandi notar R. D. notaribüroos korteriomani müügitehing. Seega pööras Keio Järva talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud maakleri tasu summas 2000 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. Keio Järva tegutsedes P OÜ maaklerina pööras ajavahemikul 18.03.2021 kuni 21.07.2021 enda ja kolmanda isiku kasuks talle usaldatud P OÜ-le kuulunud erinevad vahendustasud kokku summas 14 078 eurot. Tulenevalt sellest, et Keio Järva oli 12.05.2020 käsunduslepingu sõlmija ja tegelik käsunditäitja ning talle olid teada seatud reeglid, siis tegutses Keio Järva eelpool nimetatud vahendustasusid omastades vähemalt otsese tahtlusega. Seega pani Keio Järva toime talle usaldatud P OÜ muu võõra vara ebaseadusliku enda ja kolmanda isiku H OÜ ja O OÜ (endine P OÜ) kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  11. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri seisukohad, kuulanud ära tunnistajate ning süüdistatava ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 201 sätestab, et omastamine on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust. Ei ole vaidlust selles, et P OÜ tegeleb kinnisvara ostu-müügi ja üürimise vahendamisega ning teeb seda Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ frantsiisilepingu alusel xxxx kaubamärki kasutades. P OÜ juhatuse liikmed on I. P. ja T. S. (äriregistri väljavõte kr. toimik I kd, tl 94-95), mida nad ka ise on kinnitanud (kohtutoimik tl 57, tl 74). Samuti ei ole vaidlust selles, et H OÜ asutati 16.06.2017, mille osanikuks ja üheks juhatuse liikmeks on Keio Järva (kr. toimik I kd, tl 87-90). Samuti on Keio Järva üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks 07.05.2021 asutatud OÜ-s P, mis alates 06.08.2021 kandis nime O OÜ (kr. toimik I kd, tl 91-93, äriühing kustutatud 25.03.2024 ÄRS § 61 lg 2 alusel). Ei ole ka vaidlust selles, et H OÜ (likvideerimisel) esindajana tegutses ainult Keio Järva, mida ta ka ise on kinnitanud (kohtutoimik tl 115-125 pöördel). Seega Keio Järva, pöörates süüdistuse kohaselt muud võõrast vara temaga seotud juriidiliste isikute kasuks, tegutses ta eelmärgitud osaühingute, s.o juriidiliste isikute juhatuse liikmena nende juriidiliste isikute seadusliku esindajana. 6 Vaidlust ei ole ka selles, et 05.02.2020 allkirjastas Keio Järva H OÜ (käsundisaaja) esindajana käsunduslepingu maaklerteenuse osutamiseks P OÜ-ga (käsundiandja), mida esindas juhatuse liige I. P. ning allkirjastas lepingu 12.05.2020 (kr. toimik I kd, tl 9-13). Lepingu kohaselt tegutses käsundisaaja Keio Järva H OÜ esindajana käsundiandja P OÜ ruumides aadressil Xxxx, mida saab pidada käsundisaaja esindaja Keio Järva tegevuskohaks maaklerina, sõltumata sellest, millises asustatud punktis maaklerteenuse osutamise objektid asusid või kus või mil viisil maaklerteenuse eest tasuti. Leping sõlmiti tähtajatult ja öeldi erakorraliselt üles 04.08.2021 (kr. toimik I kd, tl 14). Järgnevalt analüüsib kohus asjaolusid, mis puudutavad kõiki süüdistuses välja toodud omastamise episoode. Sõlmitud käsunduslepinguga (kr. toimik I kd, tl 9-13) andis P OÜ (käsundiandja) H OÜ-le (käsundisaaja) ülesandeks teda esindada maaklerteenuste osutamisel klientidele. Lepingu p 3.2 kohaselt ei ole käsundisaajal lubatud lepingu kehtivuse ajal teha tööd käsundiandja konkurendile, sh äriühingu kaudu, kus tema või tema lähikondsed on osanikuks või juhtorgani liikmed, ega mitte tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Seega sõlmitud lepinguga esindas H OÜ esindajana Keio Järva vaid käsundiandjat ehk P OÜ maaklerteenuse osutamisel ning ei tohtinud maaklerteenust konkurendi või enda või lähikondlaste ettevõtte kaudu osutada. Ka süüdistatav ise on andnud ütlusi, et käsunduslepingu alusel ei olnud tal õigust samas valdkonnas kellegi teise heaks töötada (kohtutoimik tl 115-125 pöördel). Sõlmitud käsunduslepingu punktis 4 on toodud käsundisaaja tasuga seonduv, mille kohaselt käsundiandja on kohustatud käsundisaajale tasuma käsundi täitmise eest tasu 35% käsundiandjale laekunud tasust (millest on lepingus välja toodud kulud maha arvestatud). Käsundisaajal on omakorda kohustus esitada igal kuul aruanne tema vahendusel sõlmitud vahenduslepingute alusel sõlmitud kinnisvara müügilepingute kohta, koos tehingute teostamise aja, arvestatud vahendustasu ning vahendustasu summa käsundiandjale laekumise aja ära näitamisega. Käsundiandja tasub vahendustasu aruandel põhineva arve alusel. Seega on lepingus üheselt ära toodud, et netovahendustasud laekuvad käsundiandjale, millisest tasust tasutakse käsundisaajale käsundi täitmise eest. Seda on kinnitanud juhatuse liige I. P. (kohtutoimik tl 74-82), kes andis ütlusi, et kui tehing on tehtud ja raha on P OÜ-le laekunud, esitab maakleri ettevõte büroole sellekohase arve ja teisi tasumise viise ei olnud. Ka juhatuse liikme T. S.i ütluste (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) kohaselt esitab kliendile arve alati P OÜ. Ka süüdistatav ise on andnud ütlusi (kohtutoimik tl 115-125 pöördel), et temaga seotud äriühingul ei olnud õigus saada klientidelt maakler- ja broneerimistasude otselaekumisi. Keio Järva esindas maaklerina Xxxx ja nende vahelise käsunduslepingu alusel oli temale usaldatud õigus klientidega Xxxx nimel lepinguid sõlmida, millest tulenevalt oli tasude saamise õigus Xxxxl ja saadust tasust oma protsendi saamine Keio Järval. Seega klientidelt maakleri- ja broneerimislepingute alusel saadavad tasud pidid laekuma Xxxx arvelduskontole ja vastavad tasud olid Keio Järva jaoks võõras vara. Sõlmitud käsunduslepingu punkti 4.2 kohaselt käsundisaaja kohustub esitama igale jooksvale kuule järgneva 05 kuupäevaks aruande tema vahendusel sõlmitud vahenduslepingute alusel sõlmitud kinnisvara müügilepingute kohta, koos tehingute teostamise aja, nendelt tehingutelt arvestatud vahendustasu ning vahendustasu summa käsundiandjale laekumise aja äranäitamisega. Kannatanu esindaja 14.09.2021 vastuskirja (kr. toimik I kd, tl 70-72) kohaselt P OÜ lepingupartnerid ehk käsundisaajad täidavad vastavat lepingu punkti selliselt, et kannavad objektid, tehingud CRM süsteemi Resolve ning seal on ka lepingukohane aruandlus ning kõik maaklerid on vastava programmi kasutamiseks koolitatud. Kirja manusena on toodud Keio Järva poolt vahendatud tehingute aruanne programmist Resolve perioodil juuni 2020 kuni juuni 2021 (kr. toimik I kd, tl 73), millest nähtub, et sellel ajaperioodil on Keio Järva teinud 21 tehingut, sh neli üüritehingut. Kaitsja on leidnud, et tegemist ei ole ametliku väljavõttega. Väljatrüki all- ja ülaservas on näha, et tegemist on Uus Maa tehingutega Resolve programmis ning tulemusi on sorteeritud teostamise aja järgi. Samuti on P OÜ juhatuse liikmed I. P. (kohtutoimik tl 74-82) ja T. S. (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) ning 7 maaklerteenust pakkunud K. P. (kohtutoimik tl 86-88 pöördel) ja ka süüdistatav Keio Järva kinnitanud, et süüdistuses esitatud ajaperioodil kasutati P OÜ-s Resolve programmi. Kohtu hinnangul saab väljatrükki pidada usaldusväärseks tõendiks andmaks ülevaadet Keio Järva poolt tehtud tehingutest ja piisavalt ametlikuks arvestades, et tegemist on väljavõttega programmist. Süüdistuses toodud kõigi tehingute puhul esitles Keio Järva end kui P OÜ maaklerit. Süüdistatav kasutas e-kirjade saatmisel @uusmaa.ee lõpuga e-posti aadressi ning e-kirjade signatuuridel olid Xxxx kontaktid ning logod. Samuti kasutas süüdistatav P OÜ-s kasutusel olevaid broneerimis- ja maaklerlepingu blankette (kr. toimik I kd, tl 66-69), milliste blankettide kasutamist kinnisvarabüroos kinnitasid ka T. S. ja I. P., kelle ütluste kohaselt olid blanketid kättesaadavad kõigile maakleritele, neid pidi kasutama, maaklerid pidid need täitma ja sisust ei tohtinud kõrvale kalduda. Blankettide kasutamist kinnitasid ka tunnistaja K. P. ja süüdistatav ise, kes ütles, et alguses kasutas T. S.i antud lepingute põhjasid, hiljem võttis kasutusele P OÜ maakleri D. A. lepingute põhjad, kuna need tundusid korrektsemad. Keio Järva on 04.08.2021 omakäeliselt kirjutanud P OÜ-le seletuskirjad (kr. toimik I kd, tl 15-18), kus tunnistab, et on muutnud broneerimislepingu p 6.1, et ülekanne tehtaks P OÜ kontole ja koostanud vahendustasu arveid. Saadud summad Xxxx ja Xxxx kinnistute eest on ta vabatahtlikult kandnud 04.08.2021 P OÜ kontole. Tehtud ülekandeid kinnitab xxxx konto väljavõte (kr. toimik I kd, tl 25), millest nähtub, et 04.08.2021 kandis P OÜ P OÜ-le 5000 eurot Xxxx broneerimistasu ja 2000 eurot Xxxx vahendustasu. Kaitsja on leidnud, et seletuskirjad ei olnud Keio Järva vaba tahte väljendus ning raha maksmist ja seletuskirjade kirjutamist ei saa tõlgendada kui süü omaksvõttu. Tunnistaja T. S.i ütluste (kohtutoimik tl 6364A pöördel) kohaselt seletuskirjade allkirjastamise juures oli nende lepinguline esindaja advokaadibüroost, et asi oleks erapooletu. Nad ei ole Keio Järvat survestanud, kirjas oli vaba tahe, sest Keio Järva ise siiralt kahetses ja vabandas, väitis tõsikindlalt, et samalaadseid lugusid rohkem ei ole, mis aga hiljem välja tulid. Tunnistaja I. P. selgitas (kohtutoimik tl 7482), et Keio Järva ise tunnistas, et tal oli ühel hetkel rohkem raha vaja ja sellepärast lasi maaklertasud enda äriühingule kanda, tema hinnangul Keio Järva kirjeldas seda kui teadlikku pettust, et kõik raha endale saada. Ei mäleta kelle initsiatiiv oli seletuskirjade kirjutamine, aga tahtsid olukorda dokumenteerida ja Keio Järva ise tahtis kõik kirja panna. Seletuskirjadel on toodud need samad objektid, mida Keio Järva üles tunnistas, kuigi hiljem selgus, et neid objekte oli veel, nt Xxxx tn korter. Kohtumisel oli tunnistaja, T. S. ning nende esindaja ja Keio Järva. Kedagi ei survestatud, mõjutatud ega ähvardatud vägivallaga. Süüdistatav on andnud ütlusi (kohtutoimik tl 115-125 pöördel), et advokaat dikteeris talle ette, mida ta kirja panema peab, vägivallaga ei ähvardatud aga tundis end selles olukorras ebameeldivalt, temas tekitati hirmu ja ähvardati oma olekuga, tundis, et enne ei saa sealt välja, kui on kõik kirja pannud nii nagu sooviti. Seletuskirjade sisu on õige ja ainuke faktiviga tema hinnangul on see, et on kirjutatud vabal tahtel. Kohtu hinnangul on seletuskirjade puhul tegemist lubatava ja usaldusväärse tõendiga. Süüdistatav on ka ise öelnud, et vägivallaga teda ei ähvardatud. On ka arusaadav, et selline olukord, kus lepingupartner saab teada, et süüdistatav ei ole ausalt käitunud, ongi süüdistatava jaoks ebamugav, kui ta peab oma vigu tunnistama, mistõttu tunneb ta end ka halvasti. Samas süüdistatav ei ütlegi, et seletuskirjades kirjutatu sisu summade, objektide ja lepingute osas oleks vale ja seda ei ole keegi ka vaidlustanud. Kriminaalasjas kogutud tõendid tõendavad üheselt selliste tehingute toimumist ja tehingute eest rahaliste vahendite liikumist. Seega selliste seletuskirjade kirjutamisega Keio Järva tunnistas, et ta on valesti käitunud ning lepinguid muutnud nii, et tasud kantakse klientide poolt otse temaga seotud arvelduskontole. Sarnaselt prokuröriga leiab kohus, et kohtumise juures viibis advokaadist esindaja põhjusel, et kõik saaks korrektselt kirja. Süüdistatava poolt viidatud kohtumise filmimine ei ole usutav, selle kohta ei esitatud ühtegi tõendit ning kohtumise filmimine võimaliku ähvardamise ja survestamise puhul ei oleks kuidagi mõistlik käitumine. Samuti ei pöördunud süüdistatav kohtumise järgselt politseisse, teatamaks võimalikust vägivallaga ähvardamisest või väljapressimisest. Kohtumise järgselt ehk 11.08.2021 on Keio Järva saatnud I. P.le võlgnevuse tasumise kokkuleppe Xxxx eest ning suhelnud Messengeris (kr. toimik I kd, tl 59-62), kus pöördub I. P. poole „ole palun hea“, et e8 kirjaga edastatu üle vaataks, on valmis tegema veel ühte ülekannet, tänab mõistva suhtumise eest ja vabandab veelkord siiralt. Jääb üheselt mulje, et Keio Järva oli juhatuse liikmetele tunnistanud, et lasi teha tasude kandmist otse enda äriühingute arvelduskontodele, tahtis seda heastada, käitus viisakalt lootes raskematest tagajärgedest pääseda. Kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et süüdistatav oleks juhatuse liikmeid kartnud või et teda oleks ähvardatud. Juhul, kui süüdistatavat oleks ähvardatud ja süüdistatav oleks tundnud ennast ohustatuna, ei oleks ta hiljem võtnud ühendust I.P. ja pakkunud veel täiendavat hüvitust olukorras, kus ta ei viibinud enam koos I. P., T. S.i ja esindajaga, kes väidetavalt dikteeris mida kirjutada. I. P.le kokkuleppe saatmise ja Messengeris suhtlemise ajal ei olnud tema läheduses ühtegi eelmärgitud isikutest ja kellelgi ei olnud võimalust teda mõjutada. Ometigi on süüdistatav samal teemal I. P.ga edasi suhelnud. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava väited tema mõjutamise kohta on esitatud kaitseversioonina, mida ei kinnita ükski teine tõend. Seejuures ei ole seletuskirjade puhul tegemist menetlustoimingu käigus saadud ning menetlusnorme järgides vormistamata jäetud tõenditega, mida saaks menetlusnormi järgimata jätmise tõttu kõrvale jätta. Tegemist on tõendiga, mis on saadud muust allikast kui menetlusseadustikuga reguleeritavast menetlustoimingust, mistõttu sellisele tõendile vormistamise vorminõuded ei kehti ning kuivõrd seletuskirjades märgitud asjaolud riimuvad kõigi teiste tõenditega, siis on need vaidlusalused seletuskirjad nii sisult kui vormilt lubatavad tõendid. Kaitsja jäi ka selle vastuväite juurde, mille kohaselt on õigustatud küsimus, kas Keio Järva tööalaselt e-posti aadressilt saadud tõendid on üldse lubatavad, kuivõrd Keio Järva ütluste kohaselt ei ole temalt nõusolekut sellele e-posti aadressile ligipääsuks küsitud. Asjakohane on prokuröri poolt kohtulikes vaidlustes korrektselt viidanud Riigikohtu lahend (RKKKo nr 117-2359 p 50), mille kohaselt „võib töö- või käsundiandja mõnel juhul uurida tööülesannete täitmisega seotud e-kirju ka töötaja või käsundisaaja nõusolekuta, viimane peab aga omakorda sellise võimalusega arvestama. Sellist kontrolliõigust tuleb jaatada näiteks siis, kui töö- või käsundiandjal tekib õigustatud kahtlus, et töötaja või käsundisaaja on toime pannud kuriteo või tõsise ametikohustuste rikkumise“. Seega P OÜ-l oli õigus kontrollida Keio Järva tööalast e-posti aadressi kui tal tekkis kahtlus käsundisaaja aususes või lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidumises ning oli alust arvata, et e-posti kasutaja võis toime panna süüteo, millega kahjustati kannatanu huve. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Keijo Järva tööalaselt e-posti aadressilt saadud tõendid on lubatavad. O OÜ kasuks 5000 euro pööramine, Xxxx kinnistu Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx kinnistu müügiga ja seda P OÜ maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 26-29, 197-200) sõlmis 07.12.2020 Keio Järva P OÜ esindajana, käsundiandjaks oli S OÜ, keda esindas T. E. ning lepingu eesmärgiks oli müüa hoonestatud kinnistu asukohaga Xxxx. Maaklerteenuste lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised nähtuvad Keio Järva ja T. E. vahelisest e-kirjavahetusest (kr. toimik I kd, tl 191-196). Tunnistaja T. E. ütluste (kohtutoimik tl 71 pöördel-72 pöördel) kohaselt soovis oma kinnistut müüa, maakler Keio Järva pakkus oma abi ja sõlmisid maaklerlepingu, e-posti aadressist järeldas, et Keio Järva on Uus Maa maakler. Tunnistaja A. T. ütluste (kohtutoimik tl 66-67 pöördel) kohaselt helistas ta kuulutuse peale maakler Keio Järvale, käisid kinnistut vaatamas ja sõlmisid broneerimislepingu Uus Maa blanketil, tema teada oli ta Xxxx maakler. Seda suhtlust kinnitavad ka e-kirjavahetused (kr. toimik I kd, tl 34-42, 201-202), kus Keio Järva suhtleb kinnistu müüja T. E.ga müügihinna langetamise teemal ning kinnistust huvitunud ostjaga A. T., leppides mh kokku, et vormistavad broneerimislepingu summas 5000€. Keio Järva P OÜ esindajana sõlmis 16.07.2021 antud kinnistu müügiks broneerimislepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 30-32, 186-188) ostjaga A. T.. Broneerimislepingu punktist 6 nähtub, et broneerimistasu 5000 eurot pidi ostja tasuma P OÜ (uue nimega O OÜ) kontole. Keio Järva väljastas 16.07.2021 P OÜ alt A. T.ele ka vastavasisulise arve (kr. toimik I kd, tl 33, 189). Tunnistaja A. T. küsis Keio Järvalt, kas see on tavapärane, et broneerimistasu makstakse kolmandale osapoolele ja selle peale Keio Järva vastas, et tal on kinnisvarabürooga kokkulepe 9 ja see lähebki maakleritasuks. A. T. kandis 21.07.2021 O OÜ Xxxx AS kontole 5000 eurot selgitusega „Xxxx broneerimistasu“ (vaatlusprotokoll kr. toimik 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181). 12.08.2021 Xxxx kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 3989 (kr. toimik I kd, tl 101-110) kohaselt müüs S OÜ, kelle esindaja oli T. E., ostjale A. T. nimetatud kinnistu. Seega toimus müügitehing, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 96-100). Kaitsja on leidnud, et Keio Järva ei saanud pöörata kolmanda isiku kasuks temale usaldatud P OÜ-le kuuluvat broneerimistasu, sest selline vara ei kuulunudki kunagi P OÜ-le, kuna broneerimislepingust tulenev tasu ülemineku tingimuslik asjaolu ei saabunud. Antud juhul sellise asjaolu saabumine ei välista seda, et süüdistatav ei saanud vara omastada, sest broneerimislepingu järgsele tasule oli õigus vaid P OÜ-l, mida tunnistas ka süüdistatav ise. Kinnisvara büroo on küll üldjuhul broneerimistasu hoiustaja ja ei saa selle omanikuks enne kui broneerimislepingu punktis 6.
  12. toodud asjaolu saabub, kuid tal on lepingu punktist 6.
  13. tulenev kohustus see lugeda müügilepingu sõlmimisel ettemakseks ja punktis 6.
  14. toodud asjaolu saabumisel tagastada broneerimistasu. Seega lepingu kohaselt oli tasule õigus vaid P OÜ-l ning ka edasised broneerimistasuga seotud kohustused lasusid kannatanul. Kaitsja ja süüdistatav on välja toonud, et Xxxx müügitehingust sai P OÜ tasu kahel korral, nii broneerimistasu, mille Keio Järva kannatanule edasi kandis, kui ka vahendustasu. Sõlmitud broneerimislepingu p 6.2 kohaselt loetakse broneerimistasu kinnisasja ostuhinna tasumise ettemakseks, milleks oli 5000 eurot. Notariaalse kinnistu müügilepingu (kr. toimik I kd, tl 101-110) punkti 1.9 kohaselt on P OÜ kinnitanud, et nende poolt on 5000 eurot hoiustatud notarikontole ning punkti 2.2.
  15. kohaselt kannab notar 5000 eurot P OÜ-le selgitusega vahendustasu. Seega A. T.e poolt makstud broneerimistasu, mille Keio Järva P OÜ-le edastas, liikus vastavalt broneerimis- ja müügilepingule kannatanu kontolt broneerimistasuna notarikontole ja sealt tagasi kannatanule kui vahendustasu. P OÜ maakler esitas T. E.le küll arve vahendusteenuse eest summas 5000 eurot (kr. toimik I kd, 204-205), kuid arvel oli kirjas, et on tasutud 5000 eurot ja tasumisele kuulub 0 eurot. Ka T. E. kinnitas, et vahendustasuks oli kokku lepitud 5000 eurot müügihinnast. Antud vahendustasu arvet saab võtta kui raamatupidamislikku dokumenti, et fikseerida vahendamise teenus, mille eest on tasu saadud juba notari kaudu. Seega leiab kohus, et kaitsja ja süüdistatava väide, et kannatanu sai vahendustasu kahel korral on alusetu ning lisab, et see ei muudaks ka kuidagi Keio Järva ebaseaduslikku tegevust. Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul muutis süüdistatav broneerimislepingut selliselt, et pani tasu saavaks äriühinguks temale kuuluva P OÜ. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tasu saamise õigus oli P OÜ-l, lepingus muudatuse tegemiseks ta kelleltki luba ega kooskõlastust ei küsinud. A. T.e poolt antud ütlustest tuleb välja, et süüdistatav valetas talle, et kokkulepe on olemas. Süüdistatav esitas P OÜ poolt kinnistu ostjale broneerimistasu arve, mille ta tegi enda sõnul põhjusel, et tahtis Uus Maast ära tulla ja seda tasu tahtis enda ettevõttele ja broneerimistasu tema äriühingu arvelduskontole ka laekus. Seega käitus Keio Järva selliselt lepingut muutes ja arvet väljastades ebaseaduslikult ja P OÜ tahte vastaselt ning saadud tasu pööras ta endaga seotud äriühingu kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes, et laekunud vahendeid kasutas ta isiklikul eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris omastamistahte. Vahendustasu omastamist tunnistas süüdistatav ka P OÜ-le kirjutatud seletustes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi kanda. Ka ei olnud Xxxx kinnistu kantud Resolve programmi, mistõttu ei olnud kannatanu sellest objektist ka teadlik. Vastavalt kriminaalasjas olevatele seletuskirjadele ja arvelduskonto väljavõttele (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181) tegi O OÜ (endise nimega P OÜ) 04.08.2021 ülekande P OÜ kontole summas 5000 eurot selgitusega „Xxxx 10 broneerimistasu A. T. eest“. Seda ülekannet ei saa aga tõlgendada kui vastutust välistavat asjaolu, kuna süüdistatav tegi ülekande alles siis kui mõned tema tehtud otselaekumised välja tulid ja kannatanu juhatus soovis selgitust selliste laekumiste kohta. Tahe neid kandeid teha ei olnud kantud süüdistatava enda soovist, vaid ta üritas olukorda siluda ja seetõttu oli valmis saadud tasud kannatanule kandma, s.o tekitatud kahju hüvitama. Pigem näitab selline ülekanne, et Keio Järva oli ka ise täiesti teadlik, et see tasu kuulub P OÜ-le. Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda antud ütlustest, et ta oli vägagi teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas broneerimislepingut muuta ja arve väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule P OÜ (uue nimega O OÜ), mitte selleks õigust omavale P OÜ-le. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et lepingute muutmiseks tuleb need muudatused eelnevalt kooskõlastada juhatusega, kuid ta ei teinud seda teadlikult. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega. Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu summas 5000 eurot endaga seotud äriühingu O OÜ kasuks. H OÜ kasuks 500 euro pööramine, Xxxx kinnistu Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx kinnistu üürile andmise vahendamisega ja seda P OÜ maaklerina. Xxxx ostis 06.01.2021 kinnistu aadressil Xxxx linn (kr. toimik II kd, tl 102-124). 14.04.2021 sõlmitud äriruumi üürilepingu (kr. toimik I kd, tl 50-54, 234-237) kohaselt anti üürileandja OÜ Xxxx, keda esindas J. B., poolt üürnikule D OÜ, keda esindas T. S., üürile äriruum aadressiga Xxxx, kohustades maksma üüri summas 526 eurot, millele lisandub käibemaks. Seonduva e-kirjavahetuse kohaselt korraldas lepingu allkirjastamist poolte poolt Keio Järva (kr. toimik I kd, tl 55-56) ning esitas üürileandjale H OÜ poolt vahendustasu arve nr 190421-KJ2 summas 500 eurot (kr. toimik I kd, tl 57-58, 233). Üürile andmise vahendamist kinnitavad ka tunnistaja J. B.i ütlused (kohtutoimik tl 67 pöördel-71), milliste kohaselt võttis ta ühendust Keio Järva kui kinnisvaramaakleriga, kes on töötanud Uus Maa büroos, ühendust, et ta aitaks leitud üürnikega üürilepingute tegemisega. Keio Järva valmistas lepingud ette ja suhtles mõlema poolega. Üürilepingu üleval servas on Uus Maa logo, selle kohta Keio Järva küsis, kas see häirib aga tunnistajat ja üürnikku see ei häirinud. Ka Keio Järva ise tunnistas, et võis selle lepingu jaoks kasutada Uus Maa lepingupõhja ja samuti seda, et enne ta büroost kellegagi sellise üürilepingu vahendamist ei arutanud. Käsunduslepingu p 3.2 kohaselt ei olnud süüdistataval lubatud tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, milleks on siis lepingu kohaselt maaklerteenuse osutamine. Tunnistaja I. P. on andnud ütlusi, et eraviisiliselt ei tohtinud maakler tegeleda maaklerteenuse pakkumisega, mis hõlmab kõiki kinnisvaratehinguid, kaasa arvatud üür ning selliste tehingute puhul oli vahendustasuks tavaliselt ühe kuu üür pluss käibemaks. Seega ei nähtu, et üüritehingute vahendamise puhul oleks olnud mingit erisust konkurentsikeeldu puudutavalt. Samuti ei olnud antud objekti kantud Resolve programmi ja P OÜ ei olnud sellest teadlik, kuigi Resolve programmi väljatrükist nähtub, et varem oli süüdistatav vahendanud nelja üüritehingut. Tunnistaja J. B. ütluste kohaselt tema teada osutas Keio Järva teenust oma firma H OÜ alt, tema Uus Maalt teenust ei tellinud. Süüdistatav on selgitanud, et temal oli õigus antud tehingut vahendada, kuna sai konkurentsipiirangust aru, et ei tohi töötada teises kinnisvarabüroos aga sõpra tohib ikka aidata. Ka kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et Keio Järva osutas teenust oma H OÜ nimel. Antud juhul aga ei oma tähtsust see, kuidas tunnistaja aru sai, kas süüdistatav osutas teenust enda või kinnisvarabüroo alt, sest tunnistaja ei olnud käsunduslepingu pooleks, ning Keio Järva oli ise teadlik konkurentsikeelust. Süüdistatav on oma ütluste kohaselt keeldu proovinud tõlgendada enda kasuks, kuid ka see jääb arusaamatuks, sest käsunduslepingu punktis 3.
  16. on toodud, et maaklerteenust ei tohi pakkuda ka äriühingu kaudu, kus ta ise on osanikuks ehk siis antud juhul oli Keio Järva H OÜ 11 osanikuks, mille kaudu ta vahendusteenuse eest arve ka esitas. Seejuures oligi just H OÜ käsunduslepingu pooleks. Selline süüdistatava tegevus oli aga käsunduslepingu kohaselt keelatud. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et sõbra aitamine oleks olnud kuidagi eraisikute tasemel, sest süüdistatav kasutas Uus Maa e-posti aadressi koos logode ja signatuuridega, Uus Maa lepingu blankette, esitas arve vahendustasu eest enda äriühingu H OÜ nimel, arve kirjelduseks on vahendustasu „(maakler: Keio Järva)“ ehk arve on esitatud maaklerteenuse osutamise eest. Keio Järva lepingulise esindaja 15.11.2021 nõudekirjale esitatud vastuse (kr. toimik I kd, tl 244-252) punkti 19.5 kohaselt oli valmisolek Xxxx üüriobjekti vahendustasu osaliseks hüvitamiseks ning seda põhjusel, et käsundisaaja ehk H OÜ sõlmis üürileandjaga kokkuleppe maaklerteenuse osutamiseks. Seega ka kaitsja on tõdenud, et antud maaklerteenust pakkus H OÜ. Kaitsja on aga leidnud, et konkurentsikeelu rikkumisel ei tekkinud P OÜ-l mitte vahendustasu saamise õigust, vaid neil on üksnes õigus nõuda H OÜ-lt leppetrahvi. Sellega aga nõustuda ei saa, kuna on tõendatud, et Keio Järva tegutses P OÜ esindajana, nende vahel oli kehtiv käsundusleping, millest tulenevalt olid süüdistataval ka vastavad kohustused, mh vahendustasud pidid laekuma P OÜle. Vahendustasu lasi süüdistatav aga kanda arve alusel H OÜ kontole ning konto väljavõttelt nähtub (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, 182-185, CDplaat väljavõtetega tl 181), et OÜ Xxxx kandis 19.04.2021 H OÜ AS Xxxx kontole 500 eurot selgitusega „arve nr 190421-KJ2“. Sellele vahendustasule on P OÜ-l aga tegelik õigus. Üürilepingute vahendamise eest oli ettenähtud tavaliselt ühe kuu üür, millele lisandub käibemaks, mida on oma ütlustes öelnud I. P. ja kinnitanud ka süüdistatav. Samuti nähtub see Uus Maa kodulehe väljatrükist (kr. toimik I kd, tl 253-255), milline väljatrükk oli tehtud 12.04.2023 ja mille osas I. P. kohtuistungil kinnitas, et selliste tasude osas ei ole muudatusi tehtud ja sellised olid need ka
  17. aastal. Seega oli vahendustasu 500 eurot tavaline üürilepingu puhul küsitav tasu, mis antud juhul oli üüri summast 526 eurot ümardatud alla poole. Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et üürilepingu vahendustasu oleks pidanud laekuma P OÜ kontole ja Keio Järva jaoks oli see võõras vara. Süüdistatav leppis OÜ Xxxx juhatuse liikme J. B. kokku maaklerteenuse osutamise, sellekohast lepingut ei sõlminud ning Resolve programmi seda objekti ei kandnud. Seejärel esitas H OÜ poolt arve vahendustasule summas 500 eurot, mis ka vastavale arvelduskontole kanti. Ometi tegutses Keio Järva P OÜ nimel ja selline tegevus oli P OÜ tahte vastane ja ebaseaduslik. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi kanda. Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest, et ta oli vägagi teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas üüritehingut vahendada ja arve väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust omavale P OÜ-le. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et kõik tehingud tuleb kanda Resolve programmi ja tehinguid vahendades esindab ta käsunduslepingu kehtivuse ajal P OÜ-d, kelle arvelduskontole kantakse ka maaklerteenuse eest saadavad rahalised vahendid. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega. Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras temale usaldatud P OÜle laekuma pidanud vahendustasu summas 500 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. Keio Järva kasuks 2000 euro omastamine, Xxxx kinnistu Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ maaklerina. Kinnistu müügikuulutuses (kr. toimik I kd, tl 19-21) on maakleriks Keio Järva ning müügihinnaks 160 000 eurot, kasutatud on Uus Maa logosid ja kontakt aadresse. Samuti edastas süüdistatav notaribüroole tehingu memo (kr. toimik I kd, tl 22-24). Seda, et Keio Järva kinnistu müüki vahendas, kinnitavad ka tunnistaja J. B.i ütlused (kohtutoimik tl 67 pöördel-71). Tunnistaja soovis müüa oma Xxxx talu, selleks pöördus Keio Järva poole, kuna 12 teadis, et ta tegutses Uus Maas kinnisvaramaaklerina ja kes oli tehinguga seotud kuni lõpuni, nägi reklaami ka internetis. Keio Järva küsis, kas on tema jaoks vahet, kas Uus Maaga on leping sõlmitud aga tunnistaja ei pidanud seda tähtsaks, omavahel lepingut ei sõlminud ning oli kokkulepe, et müügi eest maksab 2000 eurot sularahas. Ka süüdistatav ise tunnistab, et tegeles Xxxx kinnistu müügiga aga tegemist oli sõbra aitamisega, mille eest sai 2000 eurot. 22.06.2021 Xxxx kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 115-128) kohaselt müüsid J. B. ja K. J. nimetatud kinnistu, millise müügitehingu toimumist kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 111-114). Käsunduslepingu p 3.2 kohaselt ei olnud süüdistataval lubatud tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, milleks on siis lepingu kohaselt maaklerteenuse osutamine. Tunnistaja I. P. (kohtutoimik tl 74-82) on andnud ütlusi, et eraviisiliselt ei tohtinud maakler tegeleda maaklerteenuse pakkumisega, tuttavate aitamisega mingeid eraldi kokkuleppeid ei olnud, samuti ei toimetata sularahas. Seega ei olnud süüdistataval õigust ka eraisikuna sõbrale maaklerteenust osutada. Süüdistatav võinuks sõbrale teeneid osutada ükskõik millises valdkonnas, välja arvatud käsunduslepingus sätestatud keelatud valdkonnas, s.o maaklerteenuste osutamise valdkonnas. Kuna Keio Järva aga osutas just maaklerteenust ja kinnisvara tehing toimus, oli vastavalt käsunduslepingule vahendustasule õigus vaid P OÜ-l. Keio Järva antud tehinguga seoses ühtegi lepingut ei sõlminud, arvet ei väljastanud ja objekti ka Resolve programmi üles ei pannud, vaid sai vahendustasu sularahas, mis näitab, et antud kinnistuga seotud teenuse pakkumist ja selle tulenevat tasu soovis ta P OÜ eest varjata. P OÜ juhatuse liikmetele kirjutatud seletuskirjades tunnistab süüdistatav, et sai Xxxx kinnistu vahendustasu 2000 eurot sularahas, millise summa kandis 04.08.2021 P OÜ kontole, mis nähtub ka O OÜ arvelduskonto väljavõttest, mille kohaselt on tehtud kanne „Xxxx J. B. vahendustasu eest“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181). Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kinnisvara teenuse vahendustasu oleks pidanud laekuma P OÜ kontole ja Keio Järva jaoks oli see sularahas saadud vahendustasu võõras vara. Süüdistatav leppis J. B. kokku maaklerteenuse osutamise, sellekohast lepingut ei sõlminud ning Resolve programmi seda objekti ei kandnud ning vahendustasu andis J. Balõtšev talle sularahas umbes juunis
  18. aastal. Ometi tegutses Keio Järva P OÜ nimel ja selline tegevus oli P OÜ tahte vastane ja ebaseaduslik. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud vahendustasu saamisel tahe ise saadud summa P OÜ-le edasi kanda ning ta tegi seda alles siis, kui vahendustasu saamisest P OÜ teada sai ja ta selle kohta selgitusi andma pidi. Samuti nähtub süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest, et ta oli vägagi teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas müügitehingut vahendada ja võttis tasu vastu sularahas. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et kõik tehingud tuleb kanda Resolve programmi ja tehinguid vahendades esindab ta käsunduslepingu kehtivuse ajal P OÜ-d. Süüdistatav ise tõstatas ka küsimuse, et kas müüja jaoks Uus Maaga leping on vajalik, tõdedes, et tavaliselt ta sellise lepingu sõlmiks ja P OÜ nimel ka tegutses. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temale ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega. Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras temale usaldatud P OÜle laekuma pidanud vahendustasu summas 2000 eurot enda kasuks. H OÜ kasuks 4578 euro pööramine, Xxxx kinnistu Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 79-81) sõlmis Keio Järva P OÜ esindajana, käsundiandjaks oli A. A. ning lepingu eesmärgiks oli müüa korteriomand asukohaga Xxxx. Tunnistaja A. K. (end A.) antud ütluse (kr. toimik II kd, tl 8-10) kohaselt 13 valis enda korteri asukohaga Xxxx maakleriks Keio Järva, kes oli ka tema naabri korteri müüki edukalt vahendanud. Tunnistaja sai aru, et Keio Järva oli kinnisvarabüroo Xxxx maakler, kuna visiitkaardil ja e-posti aadressil olid vastavad rekvisiidid. Keio Järvaga sõlmis ta maaklerteenuste lepingu nr xxxx, korter müüdi ja Keio Järva viis müügitehingu lõpule. Tema otse midagi Keio Järvale ei maksnud, maakleritasu maksti läbi notari, arvet talle esitatud ei ole. Seda, et Keio Järva tegeles korteri müügi vahendamisega kinnitavad ka tunnistaja L. I. (end H.) ütlused (kr. toimik II kd, tl 6-7), millede kohaselt palusid elukaaslase tuttavalt Keio Järvalt abi korteri leidmiseks, kes saatis kohe Xxxx korteri müügikuulutuse. Tunnistaja sai aru, et Keio Järva töötab Uus Maa kinnisvarabüroos, kuna tal oli Uus Maa logoga mapp ja visiitkaardid, leping oli vormistatud Uus Maa kirjaplangile. Sõlmis Keio Järvaga broneerimislepingu nr xxxx ning tasus broneerimistasu summas 4578 eurot H OÜ-le, tehingu viis lõpuni Keio Järva. Keio Järva ja L. H.i vahelise e-kirjavahetuse (kr. toimik I kd, 82-84) kohaselt on K. Järva saatnud L. H. broneerimislepingu (kr. toimik I kd, tl 206-208), viimane on tasunud broneerimistasu ning edasi arutavad hindamisaktiga seonduvat. Broneerimistasu maksmist kinnitavad ka esitatud kontoväljavõtted, millest nähtub, et L. H. kandis 19.03.2021 H OÜ AS Xxxx kontole 4578 eurot selgitusega „Xxxx broneerimistasu“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181) ning maksekorraldus (kr. toimik I kd, tl 209). L. H.i ja Keio Järva e-kirjavahetusest nähtub, et Keio Järva tegeleb Xxxx korteri müügiga ning saadab juristile memo. A. A.e ja Keio Järva e-kirjavahetuse (kr. toimik I kd, tl 214-215) kohaselt tegeles Keio Järva Xxxx korteri müügiga, saatis pakkumisi klientidele ja arutasid maakleritasu üle. 19.04.2021 on Keio Järva saatnud notarile Xxxx seotud tehingu memo (kr. toimik I kd, tl 85-86), kus on välja toodud, et ostja on tasunud broneerimistasu, mis loetakse maaklerteenuse tasuks. 28.04.2021 Xxxx korteriomandi notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 1633 (kr. toimik I kd, tl 135-155) kohaselt müüs A. A. nimetatud kinnistu L. H.ile, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 129-134). Kaitsja on leidnud, et Keio Järva ei saanud pöörata kolmanda isiku kasuks temale usaldatud P OÜ-le kuuluvat broneerimistasu, sest selline vara ei kuulunudki kunagi P OÜ-le, kuna broneerimislepingust tulenev tasu ülemineku tingimuslik asjaolu ei saabunud. Kohus on juba Xxxx kinnistuga seotud asjaolusid analüüsides leidnud, et broneerimislepingu järgsele tasule oli õigus vaid P OÜ-l ning ka edasised broneerimistasuga seotud kohustused lasusid kannatanul. Ka notariaalsest lepingus nr 1633 punktis 3 on kokku lepitud, et ostja poolt tasutud 4578 eurot on tasutud vahendustasuna müüja palvel Kinnisvarabüroo Uus Maa kontole. Seega broneerimistasu arvestati tehingu käigus vahendustasuks, osaliselt tasutud ostuhinnaks, mis aga tegelikkuses Uus Maa kontole ei jõudnud. Müüja ehk A. A. ise maaklerteenuse lepingu alusel mingit tasu ei maksnud ning ka tema ütluste kohaselt maksti maakleritasu läbi notari. Broneerimistasu arvestamine vahendustasuna on kinnisvaraturul tavaline praktika, mida saab järeldada nii Xxxx kinnistuga seonduvalt sõlmitud broneerimislepingu punktist 6.2, mille kohaselt broneerimistasu loetakse ostuhinna tasumise ettemakseks ning sarnaselt käituti ka Xxxx kinnistu puhul. Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul muutis süüdistatav broneerimislepingut selliselt, et pani tasu saavaks äriühinguks temale kuuluva H OÜ. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tasu saamise õigus oli P OÜ-l, mis neile ei ole laekunud, lepingus muudatuse tegemiseks ta kelleltki luba ega kooskõlastust ei küsinud ning tegi seda põhjusel, et tahtis ettevõttest ära tulla ja ei tahtnud kaotada ei rahaliselt ega portfelli mõttes. Seega käitus Keio Järva selliselt lepingut muutes ja arvet väljastades ebaseaduslikult ning saadud tasu pööras ta endaga seotud äriühingu kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes, et laekunud vahendeid kasutas ta isiklikul eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris omastamistahte. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa Xxxxle edasi kanda. Ka ei olnud Xxxx kinnistu kantud Resolve programmi, mistõttu ei olnud kannatanu sellest objektist ka teadlik. 14 Süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest nähtub, et ta oli vägagi teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas broneerimislepingut muuta ja arve väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust omavale P OÜ-le. Seejuures on ta notarile saadetud memos märkinud, et ostja on tasunud broneerimistasu ja see loetakse maaklerteenuse tasuks ning notariaalses lepingus on ka märge selle kohta, et vahendustasu on tasutud Kinnisvarabüroo Uus Maa kontole, kuigi tegelikkuses tasuti see H OÜle. Seega lõi süüdistatav ka notarile ettekujutuse sellest, et maaklerteenust osutati Kinnisvarabürooga Uus Maa sõlmitud käsunduslepingu raames, kuigi P OÜ ei teadnud tehingust midagi. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et lepingute muutmiseks tuleb need kooskõlastada juhatusega, kuid ta ei teinud seda teadlikult. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega. Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud broneerimistasu summas 4578 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. H OÜ kasuks 2000 eurot pööramine, Xxxx kinnistu Tõenditega on tuvastatud, et Keio Järva tegeles Xxxx asuva kinnistu müügiga ja seda P OÜ maaklerina. Maaklerteenuste lepingu nr xxxx (kr. toimik I kd, tl 45-48, 216-219) sõlmis Keio Järva P OÜ esindajana, käsundiandjaks M. R. ning lepingu eesmärgiks oli müüa korteriomand asukohaga Xxxx, käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu 2000 eurot. Keio Järva epostkastist tehtud kuvatõmmiselt nähtub, et ta on saatnud 16.03.2021 e-kirja (kr. toimik I kd, tl 49) notarile tehingu memo seoses Xxxx korteriomandi asjaõigusliku müügilepinguga, mille kohaselt müüja maksab maaklerile 2000 eurot, mis loetakse maaklerteenuse tasuks. Kaitsja on välja toonud, et tegu on kehva koopia ja pooliku tõendiga. Kohus leiab, et on arusaadav, et tegemist on Keio Järva e-postkasti kuvatõmmisega, mis on esitatud kuriteokaebuse lisana ning sellest, kellele ja millal on e-kiri saadetud. Samuti on tehingu memo piisavalt suures ulatuses loetav, et saada aru, millist objekti see puudutab ja millised peamised tehingu tingimused on Keio Järva välja toonud. Tunnistaja K. R. ütluste (kr. toimik I kd, tl 295-297) kohaselt müüs tema ema M. R. enda korteriomandit aadressil Xxxx ja kuivõrd ta ema on eakas, aitas ta kogu müügiprotsessiga ja suhtles Keio Järvaga. Korteri müügikuulutuse pani portaali ise, potentsiaalsed ostjad ei saanud pangast laenu osas sellist vastust nagu soovisid ja sellepärast soovitasid kaasata neile tuttava maakleri Keio Järva, kes neid laenuprotsessi ja hindamisaktiga aitaks. Tunnistaja teada Keio Järva tegutses Xxxx alt, kuna guugeldas teda ja see tuli ka tema e-kirjadest välja. Tema ema sõlmis Keio Järvaga maaklerlepingu, mille kohaselt tuli müügi vahendamise eest maksta maakleritasu 2000 eurot, millise tasus tema ema ülekandega H OÜ-le Keio Järva poolt esitatud arve alusel. E-kirjavahetustest Keio Järva ja K. R. vahel (kr. toimik I kd, tl 221-223, 224-225) nähtub, et arutatakse Xxxx, kinnistut puudutavate lepingute sisu üle ja sinna tehtavaid muudatusi, korteri üleandmise kuupäeva, Keio Järva vahendab suhtlust notari, hindaja ja ostjatega ning saadab notari tehingu memo, kus on mh välja toodud, et müüja tasub maaklerile vahendustasu 2000 eurot. 19.03.2021 Xxxx korteriomandi notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 352 (kr. toimik I kd, tl 160-173) kohaselt müüs M. R. nimetatud kinnistu M. M. ja T. K., mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljatrükk (kr. toimik I kd, tl 156-159). Keio Järva esitas M. R.ile 19.03.2021 arve (kr. toimik I kd, tl 64, 220) Xxxx vahendustasu maksmiseks summas 2000 eurot, mis tuli kanda H OÜ arvelduskontole. Antud arvel on ka lehe nurgas Xxxx logo. Vastava ülekande M. R. ka tegi kandes 22.03.2021 H OÜ AS Xxxx kontole 2000 eurot selgitusega „Arve nr 190321-KJ19“ (vaatlusprotokoll kr. toimik I kd, tl 182-185, CD-plaat väljavõtetega tl 181). 15 Tunnistaja T. S. (kohtutoimik tl 56 pöördel-61 pöördel) ütluste kohaselt P OÜ ei ole selle objekti eest tasu saanud, hiljem on süüdistatav kinnitanud, et selline tehing on toimunud ja süüdistatav on lubanud hüvitada, kuid ei ole seda teinud. Ka tunnistaja I. P. (kohtutoimik tl 74-82) kinnitas, et Xxxx objekti eest ei ole P OÜ vahendustasu saanud. Keio Järva edastas 11.08.2021 I. P.le e-kirjaga 11.08.2021 allkirjastatud võlgnevuse tasumise kokkuleppe (kr. toimik I kd, tl 59-61), millega tunnistab, et tal on P OÜ ees võlgnevus summas 2000 eurot, mis tekkis maaklerteenustasu lepingu nr xxxx muutmisel P OÜ kasuks ning P OÜ-l (O OÜ) kuulub tasumisele 2000 eurot P OÜ-le. Ekraanitõmmiselt 11.08 Messengeri vestlusest (kr. toimik I kd, tl 62) nähtub, et Keio Järva kirjutab I., et on talle saatnud e-kirja, palub sellele kinnitust, on valmis tegema 2000 euro suuruse ülekande, mille võlgneb Xxxx tehingu eest, küsib, mida makse selgitusse panna ning vabandab. Kaitsja on leidnud, et Messengeri vestluse puhul ei ole tegemist lubatava tõendiga, kuna ei ole aru saada, kes suhtlevad. Kuivõrd 11.08.2021 on Keio Järva saatnud e-kirja I. P.le, mille sisu oli sama ja puudutas sama tehingut, mis Messengeri vestluses, ei ole alust kahelda, et tegemist oli suhtlusega I. P.ga ning ei ole põhjust tõendit mitte lubatavaks pidada. Esitatud on kuriteokaebuse lisana 12.08.2021 I. P. e-kiri (kr. toimik I kd, tl 65) vastuseks Keio Järvale, kus I. P. leiab, et P OÜ ei pea võimalikuks edastatud dokumendi allkirjastamist. Kaitsja on välja toonud, et ei ole aru saada, mis dokument on edastatud. E-kiri, millele I. P. on vastanud, on saadetud Keio Järva poolt 11.08.2021 kell 17.58, mis on sama kuupäev ja kellaaeg, millal K. Järva edastas I. P.le võlgnevuse tasumise kokkuleppe ning ka e-kirja sisu on sama. Samuti on näha, et manusena on kaasas Document4.asice, millise nimega dokument oli ka allkirjastatud K. Järva poolt, kui ta selle I. P.le saatis. Seega on tegemist varasemalt K. Järva poolt allkirjastatud ja saadetud kokkuleppega ning tõendite kogum viitab tõendite sisule ja tõendid on omavahel loogilises järjestuses, mistõttu on tõendite sisu üheselt arusaadav nagu on arusaadav ka see, mida süüdistatav I. P.lt kui P OÜ juhatuse liikmelt soovib. Süüdistatav Keio Järva on ise leidnud, et Xxxx objektiga seotult ei olnud mingit müügitegevust, vaid leidis lihtsalt hindaja, kes hindas korteri hinna nii suureks, kui klient tahtis. Samuti olevat sellise olukorra kohta I. P.le, leidnud, et tee lihtsalt arve 2000 euro peale ja ta ei saanud indikatsiooni, kelle nimele selle arve tegema peab. Selline süüdistatava poolne tõlgendus ei ole aga usutav. Süüdistatav sõlmis M. R. maaklerteenuselepingu, mille eesmärgiks oli müüa korteriomand asukohaga Xxxx ja käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu 2000 eurot. Ka tunnistaja K. R. sai maakleri teenuse sisust vastavalt aru. Samuti süüdistatava ja K. R. e-kirjavahetusest tuleb välja, et Keio Järva ei tegelenud ainult hindaja otsimisega, vaid tegeles kinnistut puudutavate lepingu sisu ja muudatuste kooskõlastamisega, saatis notari tehingu memo, vahendas suhtlust ostjate, notari ja hindaja vahel ning kooskõlastas korteri üleandmise kuupäeva. Sellise tegevuse sisuks on üheselt maaklerteenuse osutamine ja millegi muuna seda võtta ei ole võimalik. I. P.le saadetud e-kirja, võlgnevuse tasumise kokkuleppe ja ekraanitõmmiste kohaselt leidis ka süüdistatav ise, et on P OÜ-le võlgu 2000 eurot just Xxxx objektiga seonduvalt. Samuti ei ole usutav, et P OÜ juhatuse liige annaks süüdistatavale indikatsiooni, et hindaja leidmise eest võiks tasu arve teha ükskõik kellele kui käsunduslepingus on üheselt sätestatud, kelle kontole tuleb maaklerteenuse eest saadavad rahalised vahendid kanda. Seega leiab ka kohus, et oli selge, et Keio Järva osutas maaklerteenust ning ei pea vajalikuks analüüsida, kas tegemist oli koosseisueksimusega KarS § 17 lg 1 mõttes nagu kaitsja välja tõi. Eelpool on kohus tuvastanud, et Keio Järva poolt maaklerina klientidega sõlmitavate lepingute tasud on tema jaoks võõras vara. Antud juhul esindas süüdistatav maaklerteenuse osutamisel P OÜ-d, kuid esitas M. R.ile vahendustasu arve H OÜ poolt, tuues arvel ennast välja kui maakler Keio Järvat ning kasutades samal ajal ka Xxxx logo. Seega käitus Keio Järva selliselt arvet väljastades ebaseaduslikult ja P OÜ tahte vastaselt ning saadud tasu pööras ta endaga seotud äriühingu kasuks, mida ta on ka ise väljendanud öeldes, et laekunud vahendeid kasutas ta isiklikul eesmärgil, millise käitumisega ka manifesteeris omastamistahte. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Keio Järval oleks olnud tahe ise saadud summa Xxxxle edasi kanda. Ka ei olnud Xxxx kinnistu kantud Resolve programmi, mistõttu ei olnud 16 kannatanu sellest objektist ega selle objektiga tehtud tehingust ka teadlik ning süüdistatav ei esitanud ka käsunduslepingust tulenevat aruannet, kus oleks antud kinnistut kajastatud. Süüdistatava tegevusest ja tema enda poolt antud ütlustest nähtub, et ta oli vägagi teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik, kuid siiski otsustas arve väljastada selliselt, et tasu laekuks temaga seotud äriühingule H OÜ, mitte selleks õigust omavale P OÜ-le. Keio Järva oli läbinud vastavad koolitused ja teadis, et lepingute muutmiseks tuleb need kooskõlastada juhatusega, kuid ta ei teinud seda teadlikult. Antud juhul esitas süüdistatav mitte usutava selgituse justkui juhatuse liikmel ei olnud tähtsust, kuhu vahendustasu makstakse. Süüdistatav seadis eesmärgiks tasu laekumise temaga seotud äriühingule ja teadis, et selleks on vaja käsunduslepingust tulenevaid nõudeid eirata. Seega on tuvastatud, et antud omastamise tegu on toime pandud kavatsetusega. Seega kõike eeltoodut arvestades on tõendatud, et Keio Järva pööras talle usaldatud P OÜ-le laekuma pidanud vahendustasu summas 2000 eurot endaga seotud äriühingu H OÜ kasuks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna 05.05.2020 kuni 12.05.2020 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt (kr. toimik I kd, tl 9-13) pidi süüdistatav käsundisaaja (H OÜ) esindajana esindama käsundiandjat (P OÜ) maaklerteenuse osutamisel klientidele ja selle ülesande täitmiseks pidi käsundisaaja leidma kinnisvara müügipakkumisi, sõlmima müüjatega esinduslepinguid käsundiandja nimelt, pakkuma kinnisvara ostjatele käsundiandja juures müügiks olevaid müügiobjekte, valmistama ette tehinguid notariaalseks vormistamiseks ja avaldama kinnisvara müügi (ostu) reklaami, siis süüdistatavale süüks arvatud süütegude kohta kogutud tõenditest saab järeldada, et süüdistatav täitiski kõiki neid ülesandeid. Seejuures on lepingust üheselt aru saada, et süüdistatav pidi käsundisaaja esindajana tegutsema lepinguid sõlmides käsundiandja nimelt ja huvides, millist arusaama on kinnitanud ka süüdistatav ise. Samuti on süüdistatav aru saanud ja selline arusaam saab tekkida ka keskmise elukogemusega isikutel, et kõik rahalised vahendid, mis süüdistatavaga seotud äriühingutele (H OÜ, P OÜ, hilisem O OÜ) või süüdistatavale laekusid kas ülekandega kontole või sularahas kinnisvara suhtes maaklerteenuse osutamise eest, olid P OÜle laekuma pidanud rahalised vahendid ning käsundisaajal oli õigus saada tasu lepingus sätestatud tingimustel (p 4), s.t käsundisaajal tekkis tasu saamise õigus pärast rahaliste vahendite laekumist käsundiandjale. Tavamõistes, ehk tsiviilõiguses, jättes kõrvale eraldi seadustes või erinormides sätestatud vara mõisted, on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum ning isiku õiguste hulka kuuluvad kõik isikule kuuluvad asjad, s.o nii vallas- kui kinnisasjad, õigused ja nõudeõigused ning muud rahaliselt hinnatavad hüved. Seejuures kohustuste hulka kuuluvad kõik isikul lasuvad kohustused, s.h seadusest, lepingutest ja muudest võlasuhetest tulenevad kohustused jne. Seega oli P OÜl õigus saada käsundisaaja sõlmitud lepingutest tulenevat maaklerteenuse eest tasu, mis on hinnatav rahaliselt hinnatava õigusena ja sama õiguse, s.o P OÜ kui käsundiandja ülesandel tegutseva käsundisaaja poolt sõlmitud lepingu tulemusena rahasumma laekumise järgselt tekkis käsundiandjal sama õiguse, s.o käsunduslepingu raames kohustus tasuda käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu lepingus kokkulepitud määras. Sellest tulenevalt oli käsundiandjal käsunduslepingust tulenevalt nõudeõigus käsundisaaja maaklerteenuse lepingu alusel makstavale tasule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on KarS § 201 ka nõudeõiguse kaitsenormiks. Seega kuna käsundisaaja oli võtnud endale kohustuse järgida lepingus sätestatud konkurentsikeeldu (p 3), siis ei olnud tal ei käsundisaaja ega ka käsundisaaja esindajana lubatud lepingu kehtivuse ajal teha tööd ei käsundiandja konkurendile, s.h äriühingu kaudu, kus tema või lähikondsed on osanikuks või juhtorgani liikmed ega ka tegutseda käsundiandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Käsundiandja konkurendiks oli käsunduslepingu kohaselt käsundiandjaga sama või sarnast teenust pakkuv ettevõtja Eesti Vabariigis. Kuna süüdistatav oli käsundisaajana sellele lepingule alla kirjutanud, oli ta nõustunud kõigi lepingust tulenevate piirangutega. Seega kuna süüdistatav tegutses maaklerina samaaegselt nii käsundiandja huvides kui ka süüdistuses viidatud episoodides enda ja endaga seotud äriühingute huvides, olles ka endaga seotud äriühingute huvides 17 tegutsedes ise otseseks kasusaajaks, tegutsedes seega samal majandusalal, ehk kinnisvara müügiteenust pakkudes, leidis müügipakkumisi, sõlmis lepinguid, pakkus ostjatele müügiobjekte ja valmistas ette tehinguid notariaalseks vormistamiseks, kasutas ta sammaegselt ka käsundiandja töövahendeid (e-post, plangid), rikkus ta konkurentsikeeldu ning varjas nii enda tehtud tehinguid kui ka tehingutest saadud tulu käsundiandja eest, pöörates saadud tulu enda või endaga seotud äriühingute kasuks. Sellise keelu rikkumise tulemusena tekkis olukord, kus süüdistatav sai kinnisvara maaklerteenust osutades rahalisi vahendeid, mis pidanuks käsundiandja esindamise kohustuse ja konkurentsikeelu kehtivuse tõttu laekuma käsundiandjale. Seda aga sõltumata sellest, kas käsundiandja P OÜ oli teadlik süüdistatava poolt maaklerteenuse osutamisest või mitte ning kõik rahalised vahendid, mida süüdistatav maaklerteenuse osutamise eest sai, olid käsunduslepingu tingimusi ja sätteid arvestades majandustegevuse kaudu süüdistatavale usaldatud vara, millele oli käsundiandjal nõudeõigus ja mille süüdistatav pidi edasi andma käsundiandjale. Käsunduslepingust tulenevalt oli P OÜl kui käsundiandjal õigustatud ootus, et kõik süüdistatava poolt kinnisvara maaklerteenuse osutamisest laekuvad rahalised vahendid kantakse süüdistatava poolt sõlmitavate lepingute alusel käsundiandja kontole ning need rahalised vahendid on käsundiandja varaks. Seega juhul, kui süüdistatav märkis sõlmitud lepingutesse endaga seotud äriühingu nimetuse ja konto käsundiandja nimetuse ja konto asemel, muutes lepingut või võttis vastu sularaha, jättes selle endale, toimis süüdistatav temale käsunduslepinguga antud volituste vastaselt ning pööras lepingute täitmisest laekunud rahalised vahendid enda ja tema endaga seotud äriühingute kasuks, jättes käsundiandja lepingulistest suhetest laekuma pidanud rahalistest vahenditest ilma. Seejuures ei ole tähtsust sellel kas lepingusse märgitud maakleri tasu oli ette nähtud 4 % või vähem või rohkem, kuivõrd see ei mõjuta omastatud võõra vara suurust, vaid ainult kannatanu nõudeõigust süüdistatava poolt enda ja kolmanda isiku kasuks pööratud ja kannatanul saamata jäänud rahalistele vahenditele, milliste suurus on kohtuliku uurimisega tuvastatud. Käesoleval juhul saab kahju tekkimisel arvestada sellega, millist kasu kahju tekitaja sai ja millest käsundiandja ilma jäi ning see on toimunud tehinguid puudutavate tõenditega tuvastatav. Kui suurt kahju võis kannatanu saada maakleritasu protsendist kõrvale kaldudes, ei ole tähtsust, kuivõrd kogu saadava tulu pööras süüdistatav enda või kolmanda isiku kasuks. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et Keio Järva tegevust tuleb käsitleda jätkuva süüteona, kuna tegemist on mitme, ajaliselt lähedase (18.03.2021 kuni 21.07.2021), sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegudega ning süüdistatavale süüks arvatud tegudega rünnati sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja need teod täitsid sama süüteokoosseisu. Seetõttu on need teod ka tajutavad omavahel seotud tervikliku käitumisahelana. Arvestades süüdistatava selgitusi selle kohta, et tal oli vaja lisaraha, mille tõttu ta ka süüteod toime pani, siis saab asuda seisukohale, et ühtse tahtlusega oli tegemist ka seetõttu, et süüdistatava tahtlus hõlmas enne ühe teo lõpuleviimist ka juba järgmist tegu ning süüdistatav kasutas ära seda, et tema andmed olid maaklerteenuse osutajaid otsivatele klientidele kergesti leitavad, mis võimaldas tal ka järjest erinevatele klientidele, s.h oma tuttavatele maaklerteenust osutada. Samas olid süüdistatavale inkrimineeritavad teod ka eraldiseisvalt koosseisupärased, õigusvastased ja süülised ning kantud ühtsest tahtest. Seega pani Keio Järva toime temale usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku H OÜ (likvideerimisel) ja O OÜ (kustutatud, end. P OÜ) kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus jättis tõendikogumist välja tunnistajate J. S. (kohtutoimik tl 90 pöördel-92 pöördel), R. S. (kohtutoimik tl 107-109) ja R. L. (kohtutoimik tl 110-111) ütlused täies mahus kui asjassepuutumatud, tunnistajate ütlused ei sisaldanud andmeid süüdistuses märgitud tõendamiseseme asjaolude kohta ning üle kuulatud tunnistajaid ei saa lugeda tunnistajateks

§ 66lg 1 tähenduses.

18 3. TSIVIILHAGI Kannatanu P OÜ esitas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Keio Järva vastu tsiviilhagi tekitatud varalise kahju nõudes summas 26 632 eurot, viivisenõude summas 972,17 eurot ja leppetrahvi nõude summas 8000 eurot (kohtutoimik tl 22-32). Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja esitatud tsiviilhagi juurde.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati omandi rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud ning lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilhagi kohaselt seisneb P OÜ-le tekitatud varaline kahju omastatud vahendustasudes (9578 eurot), vahendustasude põhjendamatutest alandamistest tulenevas saamata jäänud tulus (16 136 eurot), nõude koostamisega seotud õigusabikuludes (918 eurot), viivisenõudes (972,17 eurot) ning leppetrahvi nõudes (8000 eurot). Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju osas seoses omastatud vahendustasudega. Kuivõrd kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et Keio Järva on omastanud P OÜ-le kuuluvad vahendustasud kinnistutega Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn seonduvalt, kuulub nõue vastavate kinnistutega seoses rahuldamisele. Ei ole vaidlust selles, et Keio Järva kandis kinnistute Xxxx ja Xxxx vahendustasud P OÜ-le (5000 eurot ja 2000 eurot), seega kahju on kannatanule hüvitatud ja neid kahjusid kannatanu ka tsiviilhagis ei nõua. Kaitsja on ka kahelnud, et kas Xxxx tn objektiga seonduvalt saab vahendustasu hüvitamist nõuda, kui tegemist oli süüdistuse kohaselt broneerimistasuga. Keio Järva omastas broneerimistasu, vastava lepingu alusel selline ülekanne temaga seotud äriühingu kontole tehti. Tehingu lõpuks ehk notariaalse lepingu sõlmimisel arvestati ostja poolt kantud summa kui osa ostuhinnast ning müüja ise vahendustasu maaklerile ei maksnud. Tegemist on tavalise praktikaga broneerimistasude puhul ning sellele oli õigus vaid P OÜ-l. Samuti on süüdistatava kaitsja leidnud, et kannatanul ei ole õigus 100% vahendustasudest, kuna süüdistataval oli vastavalt käsunduslepingule õigus saada kinnisvara müügi eest tasu. Antud juhul selliseks nö tasaarveldamiseks alust ei ole, kuivõrd süüdistatav omastas süüdistuses toodud vahendus- ja broneerimistasud läbi süüteo toimepanemise. Süüdistatav ei saa nõuda kannatanu poolt lepingu täitmist, kui süüdistatav ise pani lepingu rikkumisega toime kuriteo, kuivõrd VÕS § 200 lg 1 p 1 sätestab, et tasaarvestada ei saa teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei ole antud tehingute puhul kannatanul käsunduslepingust tulenevat kohustust süüdistatavale maaklertasu maksta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tsiviilhagi Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn kinnistutega 19 seonduvate vahendustasude osas, ehk summas 7078 (500+4578+2000) eurot, kuulub rahuldamisele.

§ 381

lg 1 p 1 sätestab, et kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Seega Sakala tn objektiga seotud nõue summas 2500 eurot ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd tegemist on objektiga, mida ei ole süüdistusaktis kajastatud, millise asjaolu on ka kannatanu esindaja ise välja toonud. Nõude alus ei kattu ei süüdistatavale süüks arvatud kuriteo tehioludega ega ka süüdistatavale esitatud süüdistusega ja sel põhjusel tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Samuti nõuab kannatanu vahendustasude põhjendamatutest alandamistest tulenevat saamata jäänud tulu summas 16 136 eurot. Seda põhjusel, et Keio Järva on objektide puhul leppinud klientidega omavoliliselt (ilma käsundiandja vastava kooskõlastuseta) kokku kindlas summas või tavapärasest madalama protsendiga vahendustasu maksmises. Sellise tegevusega on Keio Järva irdunud tavapraktikast, mille kohaselt on Uus Maa kehtiv vahendustasu müügiobjekti puhul 4% pluss käibemaks ja üüritehingu puhul 1 kuu üürisumma. Kannatanu esindaja on kohtukõne punktis 77 välja toonud, millistes süüdistusakti punktides on välja toodud see, et Keio Järva käsunduslepingut p 2.8 nõuet rikkus ja jättis P OÜ-ga vahendustasu suuruse muutmise nõude muutmata. Tõesti, selline süüdistatava poolne käitumine on süüdistusaktis erinevate kinnistute puhul välja toodud, kuid vahendustasude kooskõlastamata vähendamist temale süüdistusaktis ette ei heideta, süüdistus on esitatud omastamises, mitte vahendustasude vähendamises. Seetõttu leiab kohus, et nõude alus ei kattu kuriteo tehioludega,

§ 38

1 lg 1 p 1 tulenev nõue ei ole täidetud ning tsiviilhagi nõue saamata jäänud tulu nõudes tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd sellise nõude rahuldamisel väljuks kohus süüdistuse piiridest, sest sellise kahju tekitamist süüdistatavale esitatud süüdistuses ette ei heideta. Lisaks sellele välistab KarS § 201 süüteokoosseis saamata jäänud tulu omastamise, kuivõrd saamata jäänud tulu ei saa olla ei valduses olevaks võõraks vallasasjaks ega ka isikule usaldatud muuks varaks. Samuti peab kohus vajalikuks tuua välja, et 4%-line vahendustasu ei olnud P OÜ-s vahendustasu, millest tehingute tegemisel alla poole minna ei tohtinud. Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt reeglina on vahendustasu 4%, kui soovitakse väiksema protsendiga teha, siis peab maakler enne juhatusega läbi rääkima ja nõusoleku saama. Seega tunnistaja möönab, et vahendustasusid lepitakse kokku ka väiksemates protsentides, antud juhul süüdistatav süüdistuses toodud objektide puhul vahendustasusid arusaadavalt ei kooskõlastanud kuna kogu tema tegevus oli kooskõlastamata ja kannatanu tahte vastane, s.o ebaseaduslik. Seda, et vahendustasud olid teinekord ka väiksemad kui 4% on näha ka Resolve programmi väljatrükis (kr. toimik I kd, tl 73) kajastatud ja süüdistatava kaitsja esitatud allkirjastatud maaklerteenuse lepingutest. Xxxx kinnistu puhul oli algselt kokku lepitud vahendustasu 2,73%, tehingusse mindi 2,78% (kr. toimik II kd, tl 78-79); Xxxx kinnistu puhul vastavalt 3% ja 2,8% (kr. toimik II kd, tl tl 73-74); Xxxx kinnistu puhul 3,2% (kr. toimik II kd, tl 86-87); Xxxx kinnistu puhul 3,5% ja 4,3% (kr. toimik II kd, tl 94). Kannatanu on esitanud ka leppetrahvi nõude summas 8000 eurot, kuna süüdistatav rikkus käsunduslepingu punktist 3 tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust, nimelt selgus, et Keio Järva edastas käsunditäitmisel teatavaks saanud informatsiooni, sh dokumente, oma selleaegsele elukaaslasele e-posti teel paludes saadetu välja printida. Kohus peab vajalikuks märkida, et leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 tähenduses lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi nõudmise eeltingimuseks kehtiva lepingu olemasolu ja leppetrahvi osas leppetrahvi tasumise kohustuse olemasolu selles lepingus. Seega on tegemist lepingu poolte vahelise kokkuleppelise õiguskaitsevahendiga ja leppetrahvi saab nõuda juhul, kui võlgnik on rikkunud kohustust. Seega saab tekkida leppetrahvi nõudmise õigus juhul, kui on rikutud poolte vahel sõlmitud lepingut, s.t tegemist on poolte vahelise võlasuhtega või leppetrahvi 20 nõudmise õigus tuleneb eriseadusest või -menetlusest. Käesoleval juhul saab kohus aga tuvastada ja kannatanu kasuks välja mõista vaid sellist kahju, mis on tekkinud süüdistatava õigusvastasest käitumisest ja see õigusvastane käitumine peab olema otseses seoses süüdistatava süüga. Seega saab kohus kahju kannatanu kasuks välja mõista vaid VÕS 53. peatüki 1. jaos sätestatud aluse olemasolul. Kohtule esitatud süüdistusaktist ei nähtu, et süüdistatavat süüdistataks lepinguliste kohustuste täitmise vastase kuriteo toimepanemises ja P OÜ e-posti ebaseaduslikus kasutamises. Kohtu arvates oleks ka väga keeruline sellist käitumist hinnata õigusvastasena ja kvalifitseerida mõne Karistusseadustiks leiduva ja karistust ette nägeva sätte järgi. Taaskord leiab kohus, et kannatanu esindaja poolt viidatud ekirjad ei ole mingil viisil seotud esitatud omastamise süüdistuse ja selle faktiliste asjaoludega, seega ei ole täidetud

§ 381lg 1 p 1 nõue.

Sellel põhjusel jätab kohus leppetrahvi nõude summas 8000 eurot rahuldamata. Süüdistatava kaitsja on esitanud ka taotluse tasaarvestuseks, mille kohaselt on kannatanul süüdistatava vastu nõue väiksemas ulatuses. Taotluses toodud asjaolud nagu Xxxx objekt, vahendustasude summade alandamine, süüdistatava õigus protsendile vahendustasudest ja leppetrahv on kohus juba eelpool analüüsinud ja nende osas kohus tsiviilhagi ei rahuldanud, seega ei kuulu ka tasaarvelduse puhul arvesse võtmiseks. Seejärel on kaitsja leidnud, et H OÜ-l on saamata jäänud vahendustasud erinevate objektide (xxxx, xxxx, xxxx) müügitegevuse korraldamisega seonduvalt, mis hiljem müügitehingusse jõudsid. Taaskord leiab kohus, et selline nõue ei ole asjakohane, kuna viidatud objektid ei ole kuidagi seotud esitatud süüdistusega, ei ole seotud selle faktiliste asjaoludega, ei täida

§ 38

1 lg 1 p 1 tulenevat nõuet, mistõttu kohus jätab esitatud taotluse asjasse puutumatuse tõttu rahuldamata. Samuti nõuab kannatanu täiendavalt menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude koostamise, esitamisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 alusel. OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm on esitanud P OÜ-le 29.10.2021 arve (kr. toimik II kd, tl 35) summas 918 eurot (koos käibemaksuga), mis on esitatud seonduvalt 29.10.2021 kohtuvälise nõude (kr. toimik II kd, tl 30-34) koostamise eest. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohus peab õigusteenuse kasutamist vajalikuks, kuivõrd kannatanule oli süüteoga tekitatud kahju ning muul moel ei saanud ta kohtuväliselt kahju hüvitamist nõuda, kuna süüdistatav ei olnud tekitatud kahju täies ulatuses hüvitanud ja ei ole seda senini teinud. Esitatud arve kohaselt on tunnitasu ilma käibemaksuta 170 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõistliku tunnitasuga 2021. aastal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikat arvestades, mille kohaselt asjades, kus ei nähtu märkimisväärset keerukust ega muid asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse tunnihinna maksmist, on põhjendatud tunnitasu 130 eurot (vt 12. oktoobri 2018.a määrust asjas nr 1-17-5176, p 24). Antud kriminaalmenetluse puhul leiab kohus, et tegemist ei ole väga keeruka vaidlusega, samuti ei nähtu muid asjaolusid, mis põhjendaksid kohtu hinnangul keskmisest palju kõrgema tunnihinna. Kohus leiab, et eelnevat silmas pidades on käesolevas asjas mõistlik tunnitasu 130 eurot. 29.10.2021 kohtuväline nõue tugineb paljuski samadele asjaoludele, milles esitatud tsiviilhagi ning millised nõuded on kohus antud menetluses jätnud rahuldamata, kuna need ei vasta

§ 38

1 lg 1 p 1 toodud nõudele ehk ei ole seotud kriminaalasja faktiliste asjaoludega. Kohtuvälise nõude sisuline tekst on 7,5 lk, millest kohtu hinnangul on asjasse puutuv osa kokku 5 lk ehk punktid 1-5, 917 (v.a p 14.4) ja 19-

  1. Kaitsja on leidnud, et antud nõuet ei saa rahuldada, kuivõrd arvelt ei selgu, mil määral on selle arve aluseks olev õigusteenus seotud tsiviilhagi lubatavate nõuetega ja mil määral lubamatute nõuetega. Kohus leiab, et menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude saab hüvitada proportsionaalselt nõude sisu ja mõistlikku tunnitasu arvestades. Põhjendatud on hüvitada 2/3 arvel väljatoodud töötundidest arvestusega, et põhjendatud on tunnitasu 130 eurot, ehk 3h x 130, mis on 390 eurot. Kuivõrd kannatanu esindaja on kinnitanud oma menetluskulude nimekirjas, et P OÜ on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt arvestatakse käibemaks tagasi, arvestab kohus menetlusväliselt kahju hüvitamise nõude 21 koostamise kulu suuruse ilma käibemaksuta ehk summas 390 eurot. Kannatanu P OÜ on vastavalt äriregistri andmetele käibemaksukohuslane alates 15.02.
  2. aastast (xxx-O %C3%9C). Kanntanu on esitanud kohtule ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kohus rahuldab kannatanu nõude Xxxx, Xxxx tn ja Xxxx tn kinnistutega seonduvate vahendustasude osas, on kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt ka viivist. Süüdistatava esindaja on leidnud, et viivise nõue ei saa igal juhul olla tervikuna põhjendanud, mida on ka kohus eelnevalt leidnud, kuivõrd kõik nõudes esitatud objektidega seotud nõuded ei ole põhjendatud. Kannatanu taotleb viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras iga objekti puhul summa sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise süüdistatavalt kannatanu kasuks välja rahuldatud nõudesummadest lähtuvalt järgmiselt: Xxxx tn kinnistuga seonduvalt viivis 2000 eurolt alates 19.03.2021, Xxxx tn kinnistuga seonduvalt viivis 500 eurolt alates 19.04.2021 ja Xxxx tn kinnistuga seonduvalt viivis 4578 eurolt alates 19.04.
  3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse (KarS redaktsioon alates 31.05.2021). Kuivõrd süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Keio Järvat süütegude toimepanemises ajavahemikul 18.03.2021 kuni 21.07.2021 ja tegemist on jätkuva süüteoga, kohaldub hetkel kehtiv redaktsioon. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik I kd, tl 261) nähtub, et süüdistataval puudub kehtiv karistus. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl 260) kohaselt on süüdistataval
  4. aastal sissetulek olnud 1095 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 2,74 eurot. 31.08.2023 kohtuistungil ütles süüdistatav, et töötab E AS-is xxxx ning oma viimases sõnas, et tal on ka kodulaenu maksmise kohustus. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus, nii lepingulise kaitsja tasud, menetluskulud ning tsiviilhagi kohtu rahuldatud osas, mis kogumis on juba niivõrd suured, et neile veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti on olulisem tagada välja nõutud tsiviilhagi kui rahalise karistuse tasumine. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on sellise karistusliigi täitmise võimatuse tõttu välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Keio Järva süü suurust KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatav pani toime jätkuva kuriteo, millel on viis osategu. Kannatanule tekitatud kahju ei saa kindlasti pidada väikseks, kuid tuleb ka arvestada sellega, et süüdistatav on hüvitanud tekitatud kahjust umbes poole. Süüdistatav ei ole toime pandud tegu kahetsenud ning kohtumenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seetõttu leiab kohus, et arvestades tekitatud kahju suurust, kahju osalist hüvitamist, millist asjaolu saab hinnata karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ja kehtivate karistuste puudumist, võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei 22 ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt karistuse osalisse või täies ulatuses täitmisele pööramisse või karistuse kohaldamata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida, et karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine tuleb eelkõige kõne alla siis, kui süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud isikuga ning osaliselt pööratakse karistus tavaliselt täitmisele siis, kui see on vajalik kas eri- või üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks või nõuab seda konkreetne karistusseadustiku säte. Käesoleval juhul eelmärgitud eeldusi mõistetava karistuse täies ulatuses või osaliselt täitmisele pööramiseks ei esine ning kohtul on alust kaaluda süüdistatava mõistetavast karistusesest vabastamise võimalusi. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, leiab kohus, et süüdistatavat ei pea allutama käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve alla ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid, millede kohaselt on ainukeseks karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine.
  5. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kannatanu kantud menetluskulu, mis seisneb valitud esindajale makstud tasus. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kannatanu esindaja esitas 07.03.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kannatanu kandnud menetluskulu 138,5 tunni ulatuses töötunni maksumusega 170 eurot ehk kokku 23 545 eurot. Kohtuasjas nr 3-1-1-67-13 p 11 on Riigikohus sedastanud, et „Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Selles sättes ei täpsustata, kellele peab süüdimõistetu konkreetselt menetluskulud hüvitama. Tõlgendades süstemaatiliselt

VII peatükis sätestatut ja arvestades ka kohtupraktikas valitsevat arusaama, tuleb kolleegiumi arvates toetada seisukohta, et

§ 175

lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse süüdimõistetult menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude seaduste (näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Samas aga ei ole

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude, so valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega tekkinud muude menetlusosaliste vajalikud kulude, riigilt väljanõudmise võimalust teistes seadustes sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse

§ 180

lg 1 23 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuar
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09, p 21)“. Võttes arvesse asja keerukust, tõendite mahtu, kohtuliku menetluse kestust, on lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik. Tunnitasu suurus 170 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohus on seisukohal, et kannatanu kulutused õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud. Esindaja kulu on esitatud ilma käibemaksuta ja kuivõrd kannatanu esindaja on kinnitanud oma menetluskulude nimekirjas, et P OÜ on käibemaksukohuslane, seega saab käibemaksu tagasi arvestada ning kohus arvestab menetluskulude suuruse ilma käibemaksuta nii nagu menetluskulude nimekirjas on toodud summas 23 545 eurot.

§ 182

sätestab tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotuse korra ning lõike 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Käesoleval juhul rahuldab kohus esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, s.o tsiviilhagi esitamise seisuga (viivise arvestamise algust silmas pidades) 8148,66 euro ulatuses (vahendustasud 7078 €, õigusabi 390 €, viivis 680,66 €) ning 27 455,51 euro ulatuses jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata. Seega esitatud tsiviilhagist rahuldab kohus hagi kogu nõude summast vaid osaliselt, s.o 23% ulatuses. Vastavalt

§ 182

lõikele 3 jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdistatava ja tsiviilkostja vahel. Kuivõrd käesolevas asjas tsiviilkostjat menetlusse kaasatud ei ole, tuleb kulud jaotada kannatanu ja süüdistatava vahel. Vastavalt

§ 182

lõike 5 lausele 2 jaotab kohus tsiviilhagi muudel põhjustel kui lauses 1 märgitud alused, läbi vaatamata jätmise korral tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kannatanu ja riigi vahel. Kuivõrd kohus jätab tsiviilhagis esitatud varalise kahju nõude osaliselt rahuldamata, tuleb vastavalt eelviidatud sätetele ka tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu jaotada süüdistatava ja kannatanu vahel. Seejuures varalise kahju nõudes jätab kohus nõude osaliselt rahuldamata eelkõige seetõttu, et nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ei kattu olulises osas menetletava kuriteo tehioludega, s.t kannatanule oli kohtumenetluse alguseks teada süüdistusakti ja tõendite sisu, kuid ta jäi siiski esitatud tsiviilhagi juurde täies mahus. Selles tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanul tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu saab

§ 182

lg 1, 3 ja 5 põhimõttest tulenevalt hüvitada ja süüdistatavalt välja mõista vaid proportsionaalselt tsiviilhagi rahuldamise osaga, s.o suurusjärgus 23% ning ülejäänud osas tuleb kannatanul valitud esindajale tasu maksmisest tekkinud kulu jätta kannatanu enda kanda. Seega on põhjendatud süüdistatavalt välja mõista kannatanul tekkinud kulu summas 5415,35 eurot ning kannatanu enda kanda tuleb jätta 18 129,65 eurot. Süüdistatava Keio Järva ütluste kohaselt töötab ta E AS-is xxxx ja keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl 260) kohaselt on süüdistataval 2020. aastal sissetulek olnud 1095 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 2,74 eurot. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ilmneb karistusregistri väljatrükist, et süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, mis viitab süüdistatava varasemale suhtelisele õiguskuulekusele. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega tekitas olulise varalise kahju, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüteo iseloom ja süüteoga tekitatud varalise kahju suurus välistavad võimaluse kaaluda riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus, et arvestades süüteo iseloomu ja toimepanemise asjaolusid on menetluskulu väljamõistmine 24 põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kuivõrd ei süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud taotlust riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu ositi tasumise võimaldamiseks, tuleb välja mõistetav menetluskulu tasuda saaja arveldusarvele

§ 423

ja 417 lg 2 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise lõpus esitas süüdistatava valitud kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja ja arved, millede kohaselt on süüdistatava valitud kaitsja advokaadibüroo esitanud süüdistatavale õigusabi osutamise eest arveid kokku summas 20 178, 18 eurot ning kaitsja taotles selle kulu süüdistatava kasuks välja mõistmist Eesti Vabariigilt (või osaliselt kannatanult P OÜ). Kohus leiab, et kuivõrd riik hüvitab menetluskulu

§ 181

lg 1 sättest tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral ja käesoleval juhul teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse, siis jääb süüdistatava

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses kantud menetluskulu

180 lg 1 põhimõtte kohaselt süüdistatava enda kanda. 5. ASITÕENDID

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus esitas prokuratuur kohtule erinevaid teabekandjaid, milleks on CD-plaat pankade (AS Xxxx ja Xxxx AS) vastuskirjade ja lisadega (kr. toimik I kd, tl 181) ning CD-plaat Keio Järva varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisadega (kr. toimik I kd, tl 259), millistele teabekandjatele on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Nimetatud salvestise osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna need salvestised on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-185732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). Süüdistusakti p 6. 1) kohaselt on tõendiks ka CD-plaat 14.12.2021 kriminaalmenetluse uurimisalluvusse saatmise lisadega, kuid kohtuliku uurimise käigus seda kohtule ei esitatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik sellise teabekandja kohta mingit seisukohta võtta. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2024 kohtuotsus. 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.