lg 2 p 4 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Irina Karo Süüdistatav L.B Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, kodakondsuseta, XXX, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 09.05.2003.a Narva Linnakohtu poolt
rahalise karistusega summas 2000 krooni; - 21.12.2004.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 5,7, § 209 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 11 kuud 29 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 22.02.2005.a. Narva Linnakohtu poolt § 424 järhi timgimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat, sõiduku juhtimise õiguse äravõtmine 1 aasta; Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Ümber kvalifitseerida L.B-le esitatud süüdistus
lg-st 2 p 4 järgi
§ -le 199 lg 1. Lõpetada kriminaalmenetlus L.B süüdistuses
MS § 203 lg 1 p 1 alusel. Jätta V M (sünd. XXX.a, ilma kodakondsuseta, elukoht XXX) tsiviilhagi summas 2150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni läbi vaatamata. KrMS § 183 alusel jätta L.B menetluskulud: kaitsja Antonina Beloševa poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest summas 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti, kaitsja Sergei Belovi poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest summas 920 (üheksasada kakskümmend) krooni 40 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest summas 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti, kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 84 (kaheksakümmend neli) krooni 20 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest summas 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on kriminaalasi L.B süüdistuses
L.B-d süüdistatakse selles, et ta, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, 24.07.2004.a. kella 09.00 paiku viibides korteris aadressil: XXX, pärast ühist alkoholi tarvitamist, kasutades juhust, et korteri peremees V M jäi tugitooli magama ja tema toiminguid ei jälgi, pani toime kannatanu V. M taskust mobiiltelefoni Nokia 3210, maksumusega 1200 krooni ja sularaha summas 950 krooni varguse, peale mida lahkus korterist, millega tekitas kannatanule V M materiaalset kahju summas 2150 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani L.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pandud toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
27.04.2010.a kohtuistungil prokurör avaldas taotluse ümber kvalifitseerida süüdistus
lgst 2 p 4
lg - le 1, sest et kuriteo toimepanemise hetkel L.B ei olnud varem karistatud varguse toimepanemise eest. Samuti taotleb prokurör kriminaalasja lõpetamist L.B suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel, kuna karistus
lg 1 järgi oleks tühine, võrreldes karistusega Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.11.2009.a kohtuotsuse järgi. Kannatanu V M on prokuröri taotlustega nõus. Leiab, et on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus L.B süüdistuses
Kannatanul ei ole pretensioone süüdistatavale. Kaitsja toetas prokuröri taotlust kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Palus lõpetada kriminaalmenetlus L.B süüdistuses
MS § 203 lg 1 p 1 alusel ning KrMS § 183 alusel jätta menetlusekuulud riigi kanda. Süüdistatav L.B palus lõpetada kriminaalasja tema suhtes. Toetas prokuröri taotlust. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, prokuröri taotluse kriminaalasja lõpetamisest, kannatanu, süüdistatava L.B ning tema kaitsja arvamused, leiab, et prokuröri taotlus ümber kvalifitseerimiseks
MS § 203 lg 1 p 1 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Kohus on nõus prokuröri taotlusega ümber kvalifitseerimiseks L.B süüdistus
lg-st 2 p 4
Kohtuliku arutamise käigus selgus, et kohtualust L.B süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises –
lg 1 järgi, mis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, andis nõusoleku kriminaalasi lõpetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-15279 tunnistati L.B süüdi
lg 2 p 4 järgi 1-aastase vangistusega,
lg 2 p 1 järgi mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust,
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust.
MS §238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud 10-kuuiist karistust Narva Linnakohtu 01.11.2005.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu 24 päeva vangistuse võrra, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 15.10.2007-16.10.2007.a s.o 2 päeva ja 10.07.2007-03.09.2007.a s.o 1 kuu 26 päeva, kokku 1 kuu 28 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust, karistusaja algusega 08.05.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.11.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2855 tunnistati L.B süüdi
lg p 5, 9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistust
MS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust.
3 päeva loeti karistusaja hulka.
lg 1, 64 lg 1 alusel loeti kandmata jäänud karistus (5 kuud ja 27 päeva vangistust) kaetuks 17.06.2009.a. Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega (1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust). Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (6 kuud ja 8 päeva vangistust) arvati liitkaristusest maha, seega kandmata karistus – 1 aasta vangistust alates 16.11.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.11.2009.a kohtuotsus jõustus 02.12.2009.a Lähtudes ülaltoodust kohus leiab, et on piisavalt alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks L.B suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu, seega tuleb lõpetada kriminaalmenetlus L.B süüdistuses
MS § 203 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1, § 274 lg 5 alusel. Galina Jasnjuk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.