) § 36 2 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt
lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1.
1.4. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud
PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab
lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-1068). 1.
PPA võttis isiku Dublin III määruse raames tagasi, kuivõrd Eesti on isiku Schengenisse lubanud. Isik peeti 04.11.2024 kell 18.20 VSS § 15 lg 1 alusel kinni, isiku suhtes illegaalimenetluse läbiviimiseks ja kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmiseks. Isikul puudub alates 04.07.2024 Schengenis viibimiseks alus ning ta on väljasaatmiseks kohustatud. 1.7. Haldusmenetlus välismaalase Eestist lahkuma kohustamiseks algab tema teavitamisega menetlusest või tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisega (HMS § 35 lg 1 p-d 2 ja 3). PPA oli alustanud isiku kinnipidamise ajal lahkumisettekirjutuse menetlust suulise vestlusega. Sel ajal esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne seda, kui isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA teda väljasaatmise kohustusest teavitanud. Seega on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse puhul alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 1.8.
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Lisaks puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal puudub Eestis elukoht. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Võimalikku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 1.
lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025 (kaasa arvatud). 5. Tulenevalt
lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja
1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks.
1 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt
lg 2 punktile 4 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-792/61, p 18.2). 6. Vaidlus puudub, et isik on esitanud PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA kinnitusel ei ole veel
lg-s 1 toodud toiminguid teostatud; samuti on PPA selgitanud, et rahvusvahelise kaitse menetleja peab
lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Selle sätte alusel kinnipidamist on kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Käesoleval juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud, mistõttu
Samuti on usutav, et PPA ei ole jõudnud
lg-s 1 nimetatud menetlustoiminguid veel teha, arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati PPA-le 05.11.2024 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 38). 7. Kohus nõustub PPA-ga ka osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (
Vaidlust ei ole selles, et isik ei ole Schengenist lahkunud peale Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias (dtl 12). Seejuures on isik kinnitanud küsitluse käigus, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda (dtl 21). Samuti on isik kinnitanud, et oli teadlik, et peale viisa kehtivuse lõppemist, puudub tal seaduslik alus Schengenis viibimiseks (dtl 22). Ühtlasi on isik küsitluse käigus selgitanud, et varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov, vaid ta tahtis Euroopas töötada; ta ei saa Marokosse tagasi minna (dtl 21). Puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest järelduvalt esineb oht, et isik vabaduses viibides asub ennast PPA eest varjama. Asjaoludest nähtuvalt on isik teadlikult jätkanud ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal ning selle asemel, et naasta koduriiki, on isik püüdnud oma viibimist seadustada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega Austrias. Sellist käitumist ei saa lugeda hoolsa ja õiguskorda järgivale isikule 3
lg 2 punkti 4 eeldused on täidetud, puudub vajadus analüüsida kinnipidamise lubatavust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.