Obsah (10)

§ 184§ 424§ 64§ 73§ 50§ 55§ 83§ 65§ 56§ 63

1-24-5607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5607 Kohtukoosseis kohtunik Aulike

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav Tanel Roodas – isikukood 37101230232; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; xxxx; elukoht xxxx; töökoht: xxxx; 1 kehtiv kriminaalkaristus Kaitsja Andres Simson (lepinguline) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tanel Roodas

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Tanel Roodas

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Tanel Roodasele liitkaristuseks vangistus 5 aastat. 4.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. detsembri 2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 1 aasta 6 kuud, võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
2. Vangistuse kandmist arvestada alates Tanel Roodase karistuse kandmisele asumisest 1 1-24-5607 või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. 6.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Tanel Roodase suhtes lisakaristust, võttes Tanel Roodaselt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Tanel Roodaselt riigituludesse menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi kulu 134 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 171 eurot, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 439,20 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, kokku 2959,20 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 246,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. Klaaspudel (asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
2. DVD- ja CD-plaadid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
3. Tanel Roodast süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 13.12.2021 otsusega 121- 7535 mõistetud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajast alates kuni 16.10.2023 suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) 2 1-24-5607 sisaldavat vedelikku, omades teadmist, et gammabutürolaktooni (GBL) tarvitatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Nii omandas tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, mida hoidis kuni kinnipidamiseni politseitöötajate poolt 16.10.2023 kella 20.30 ajal Xxxx maja juures enda jope vasakpoolses põuetaskus, mil vedelikku täis klaaspudel turvakontrolli käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Klaaspudelis oli vedelik massiga 27,42 grammi, mis sisaldas 96% ehk 26,3 grammi puhast GBL-i. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. (RTL 2005, 57, 807) 04.09.2023.a. redaktsioon ja hilisemad redaktsioonid. (avaldamismärge RT I, 01.09.2023, 9) Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Gammabutürolaktooni (GBL-i) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 8 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Kirjeldatud käitumisega pani Tanel Roodas tahtlikult toime korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise, st käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tanel Roodast selles, et tema, olles Harju Maakohtu 13.12.2021 otsusega 1-21-7535 mõistetud süüdi

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 16.10.2024 alates kellast 19.45 Tallinnas, Vabaduse puiesteest mööda kuni 19.52 paiku Xxxx maja juures töötava mootoriga peatumiseni ning politsei poolt kell 20.30 kinnipidamiseni, mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti 2632T nr 23U-AOJ0608 kohaselt esines narkojoove – kokaiin, zopikloon, diasepaam, nordasepaam (diasepaami metaboliit)). Oma tegevusega rikkus Tanel Roodas liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud 3 1-24-5607 terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Tanel Roodas tahtlikult toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Süüdistatav tunnistas end talle etteheidetavas teos süüdi ja kahetses. Kohtuvaidlustes taotles prokurör T. Roodase süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 2 järgi süüdi tunnistamist ning karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks on 1 aasta 6 kuud vangistust ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 7 aastat 6 kuud. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. Kaitsja palus süüdistatavat karistada vangistusega, kuid pöörata see täitmisele osaliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. T. Roodasele heidetakse ette

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
3. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud T. Roodase tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse T. Roodasele käitlemisviisidena narkootilise aine – gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega vedeliku omandamist, valdamist ja hoidmist.
4. Teo toimepanemist T. Roodase poolt tõendavad kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja politseiametnik B. R. M. ütlused, kes kirjeldas üksikasjalikult T. Roodase viibimist Xxxx asuvas sõidukis ja tema juurest narkootilise aine leidmist.
5. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta täitis tööülesandeid koos K. U. (U.). Nad said väljakutse aadressile Xxxx. Kohapeal seisis sõiduk aia ääres. Automootor töötas, tuled põlesid, uksed olid lukustatud. Juht oli autos üksi, temaga oli keeruline kontakti saada, kuna ta magas rooli taga. Lõpuks, kui juhiga saadi kontakt, avas ta ukse ja tal lasti sõidukist välja tulla. Turvakontrolli käigus leiti jope põuetaskust klaasist anum tundmatu vedelikuga. Anum võeti vallasasjana hoiule, et see ekspertiisi saata, kuna isikul olid narkojoobele viitavad tunnused ja anumas olev vedelik oli neile teadmata. Juht viidi ekspertiisi jaoks uriini ja vereproovi võtmiseks PERH-i. Alkoholilõhna isikul ei olnud ja indikaatorvahendis näitu ei tulnud. Vestluse käigus eitas juht narkootiliste ainete tarvitamist, öeldes, et on tarvitanud vaid rahusteid (tl 82-85). 4 1-24-5607
6. Politseinike tegevus ja T. Roodase sõidukist leidmise asjaolud nähtuvad politseiametnike vormikaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 5456). Salvestistelt on tuvastatav, et sõiduki Mercedes-Benz juhi kohal istub akontaktne inimene. Pärast koputust juhi aknale, isik avab ukse ja väljub autost. Juht ütleb oma nimeks Tanel. Turvakontrolli käigus leiab politseiametnik isiku taskust väikese anuma, milles läbipaistev vedelik.
7. Tunnistaja B. R. M. ütlusi kinnitab
8. oktoobril 2023 koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 25), mille kohaselt võeti samal päeval kell 20.30 korrakaitseseaduse (KorS) § 52 alusel hoiule 1 klaasist anum, mille sees tundmatu vedelik. Vallasasi leiti meetmele allutatud isiku T. Roodase vasakust jope põuetaskust ja võeti hoiule, kuna tegemist võis olla narkootilise ainega. Klaasist anum tundmatu vedelikuga pakendati paberkotti nr.
10. Tanel Roodase jope vasakust põuetaskust
11. oktoobril 2023 leitud pudeli vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt oli tegemist pruuni värvi klaasist pudeliga etiketiga Valocardin Diazepam 10 mg/ml ning trükitud ravimiinfo. Etiketi kohaselt on pudeli maht 25 ml. Pudelil valge keeratav kork. Pudelis on näha vedelik, mis koguselt on pudeli kaelani, st pudel täis vedelikku (tl 35-36).
12. Seda, et leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk gammabutürolaktooniga (GBL), tõendab narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN1527 (tl 28). Aktist nähtub, et ekspertiisiks esitatud klaaspudelis oli vedelik massiga 27,42 grammi, mis sisaldas 96% ehk 26,3 grammi puhast GBL-i. Gammabutürolaktoon kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
13. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega.
14. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seda, et T. Roodase jope taskust leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab EKEI eksperdi M. T. vastus teabenõudele (tl 31-34). Vastusest nähtub, et GBL-i puhul piisab 8 grammist ja erandkorras 16 grammist, et narkojoobe saaks 10 inimest. T. Roodas käitles kokku 26,3 grammi GBL-i. Seega on T. Roodase poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus suur.
15. Kuna T. Roodas keeldus ütluste andmisest kohtuistungil, siis avaldas prokurör süüdistatava
16. veebruaril 2024 kohtueelses menetluses kriminaalasjas kahtlustatavana antud ütlused, milles T. Roodas tunnistas teo toimepanemist, selgitades, et tal oli kunagi autopesula, kus kasutas autovelgede pesemiseks GBL-i. Peale autopesula sulgemist 2017 või
17. aastal, jäi natuke GBL-i alles. Paar aastat tagasi kallas selle GBL-i klaaspudelisse.
18. oktoobril 2023 võttis riidekapist sulejope välja, pani selga ja pudeli olemasolust sai teada alles turvakontrolli käigus. GBL oli omandatud enne tema esimest kinnipidamist
19. Ta ei tarvita narkootilisi aineid (tl 79-81). 5 1-24-5607 13.

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Karistusregistri väljavõtte (tl 37) kohaselt on isikul üks kehtiv kriminaalkaristus. T. Roodast on karistatud Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega (tl 38-41) kriminaalasjas nr 1-21-7535

§ 184lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.

Seega on süüdistatavat varem karistatud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo eest.
3. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et T. Roodase tegu vastab

§ 184lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

15. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Ainult inimene, kes teab, mis ainega on tegemist ja mis otstarbel seda kasutatakse, hoiustab seda ravimipudelis. Tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 32 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks, mistõttu kohtu hinnangul teadis varem narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud süüdistatav, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus T. Roodase süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

16. T. Roodasele heidetakse ette ka

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Objektiivsest küljest eeldab seega süüteokoosseis tegu – mootorsõiduki juhtimist ja isikult erilist isikutunnust, s.o joobeseisundit. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Samuti nõuab koosseis teisegi erilise isikutunnuse tuvastamist – nimelt tuleb kindlaks teha, et süüdistatav pani teo toime vähemalt korduvalt. Tegemist võib seejuures olla nii juriidilise kui ka faktilise retsidiiviga ehk isik võib olla varem sama teo eest karistatud või tuvastatakse korduvat joobeseisundis juhtimist ühes menetluses.

1. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et T. Roodase juhtis 16.10.2023 ajavahemikul 19.45-19.52 Xxxx mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxx.
2. Kuigi süüdistuses on märgitud kuriteo toimepanemise ajaks 16.10.2024, siis tegemist on trükiveaga, sest kuriteo asjaoludes märgitu kohaselt on kuritegu toime pandud aastal
4. Kuna T. Roodas keeldus ütluste andmisest kohtuistungil, siis avaldas prokurör süüdistatava
5. detsembril 2023 kohtueelses menetluses kriminaalasjas kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt sõitis ta pärast haiglas oleva sõbra külastamist tagasi Nõmme poole. Haiglast sõitu alustades tundis end veidi väsinuna ja keeras xxxx tänavale, kus parkis sõiduki, et seda koristada enne üleandmist auto omanikule. Koristades tuli peale väsimus ja jäi rooli taha magama. Üles ärkas politsei koputamise peale. Ta paigutati politseisõidukisse ja viidi ta PERH-i. Ta ei mäleta, kas uriiniproovi andmine õnnestus. Juhtumile eelneval või isegi üleeelmisel õhtul tarvitas magama jäämiseks umbes 1-2 unerohu tabletti ja alla 10 tilga 6 1-24-5607 diasepaami. Mingid rohud on arsti poolt välja kirjutatud, aga millised, seda ei mäleta. Kokaiini tarvitas paar päeva enne sündmust (tl 76-78).
6. Sündmuskohal toimunut selgitas tunnistaja politseiametnik B. R. M.. Tema kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli neile, s.o temale ja K. U. (U.) ehk patrullile sel päeval väljakutse, sisuks võimalik joobes juhtimine. Sündmuskoht asus aadressil Xxxx. Häirekeskusesse helistati ja öeldi see aadress. Sõiduk seisis aia ääres, automootor töötas, tuled põlesid, uksed olid lukustatud. Juht oli autos üksi ja magas rooli taga. Paariline läks rääkima inimestega, kes helistasid häirekeskusesse. Sündmusega seoses ütlesid inimesed algselt häirekeskusele ja hiljem tema paarilisele, et juht sõitis sõidukiga ja tema sõidustiil oli ebakindel. Lõpuks, kui juhiga saadi kontakt, avas ta ukse ja tal lasti sõidukist välja tulla. Alkoholilõhna isikul ei olnud ja indikaatorvahendis näitu ei tulnud. Isikul olid narkojoobele viitavad tunnused – ta oli uimane, temaga oli raske kontakti saada, jutt ei olnud selge ja esinesid tasakaaluprobleemid. Juht viidi narkootilise aine ekspertiisi jaoks uriini ja vereproovi võtmiseks PERH-i. Vestluses eitas juht narkootiliste ainete tarvitamist, öeldes, et on tarvitanud vaid rahusteid (tl 82-85).
7. Tunnistaja K. K. andis
8. detsembril 2024 kohtus ütlusi, mille kohaselt sügisel, umbes aasta tagasi, õhtul peale kell 18 märkas Vabaduse puiesteel, suunaga Pärnu poole, Janseni Maxima läheduses vingerdavat sõidukit. Tegemist oli halli värvi universaalkerega sõidukiga Mercedes-Benz. Tunnistaja sõitis oma sõidukiga Mercedese taga, vahemaa kahe sõiduki vahel oli umbes 10 meetrit. Vabaduse puiestee on kaherealine. Mercedes liikus esimesest reast kuni vastassuunda. Liikumiskiirus varieerus 30 km/h kuni 70 km/h. Tunnistaja helistas häirekeskuse numbrile
9. Kõne tegi oma mobiiltelefonilt, mille number on xxxx. Autost paremalt poolt möödudes nägi seal ühte inimest, kes istus rooli taga ja tundus olevat purjus. Mercedes keeras ära teise tänavasse, kuid ta leidis sõiduki uuesti üles. Seisvast autost uuesti möödudes nägi, et kiilaka peaga juht magas autos. Autotuled töötasid, ilmselt ka mootor. Näost-näkku juhiga ei kohtunud, kuid sõidustiili ja alla vajunud pea järgi järeldas, et juht on purjus. Häirekeskusesse helistas kolm korda (tl 15-18).
10. Tunnistaja T. T. ütlustest nähtub, et olles
11. oktoobril õhtul kella 20 paiku tütrega jalutuskäigul, nägi, et xxxx tänava ristmikul oli auto teelt välja sõitnud ja segas liiklust. Tunnistaja nägi seda 10-20 meetri kauguselt. Auto püüdis sealt ära manööverdada, kuid selle asemel, et tagurdada, sõitis vastu xxxx aeda. Auto tagurdas, manööverdas ja sai suuna Vabaduse pst poole. Hakkas liikuma. Sõitis, jäi seisma, sõitis, jäi seisma. Tunnistaja sõiduki juurde ei läinud, kuid helistas 112, selgitades, et juht sõidab ebastabiilselt. Kõne tegi oma mobiiltelefonilt, mille number on xxxx. Kuna politseid ei tulnud, siis helistas korduvalt
12. Samal ajal auto seisis, tuled põlesid ja mootor töötas. Tegemist oli hallika, vanema universaalkerega Mercedesega. Ta läks sõidukile natuke lähemale ja nägi, et juhiistmel on kiilaspeaga mees, kes istus pea rinnale langetatud. Politseipatrulli saabudes tuli naispolitseinik nende juurde, autojuht istus endiselt autos, uksed olid lukus ja politsei ei pääsenud sisse (tl 1820).
13. Kohtule on tõendina esitatud ka asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-plaat kõnedega häirekeskusele (tl 52-54), milles meesterahvas telefoninumbrilt xxxx ja naisterahvas telefoninumbrilt xxxx teatavad Nõmmel liikuvast hallist sõidukist Mercedes-Benz 7 1-24-5607 registreerimisnumbriga xxxx, mille juht võib olla joobes. Sõiduk on kahtlase sõidustiiliga, tuigerdab ning sõitis vastu aeda.
14. Seega on süüdistatava ja tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et T. Roodas juhtis 16.10.2023 ajavahemikul 19.45-19.52 Xxxx mootorsõidukit.
15. Samuti on tuvastatud, et T. Roodas oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitult joobeseisundis.
16. Süüdistatav T. Roodas tunnistas kokaiini, unerohtude ja diasepaami tarvitamist, selgitades, et unerohtu ja diasepaami tarvitas ta eelmisel või üle-eelmisel õhtul. Kokaiini tarvitamise aja kohta on süüdistatav märkinud, et tegi seda paar päeva enne sündmust. Magamise kohta on ta andnud ütlusi, et Xxxx tänavale parkis auto koristamise eesmärgil. Pärast koristamist tundis väsimust ja seetõttu jäi rooli taha magama. Selline kirjeldus viitab narkootilise ja psühhotroopse aine mõjule, kuid usutav ei ole, et nende ainete tarvitamise mõju kestab mitu päeva, et ehk see tulemus (inimese mitteadekvaatne käitumine) avaldub päevi hiljem. Seega oli T. Roodas täiesti teadlik psühhotroopsete ja narkootiliste ainete tarvitamisest ning seetõttu on välistatud tema teadmatus joobeseisundist sõiduki rooli istudes. Kuigi T. Roodas on viidanud, et mingid rohud on talle arsti poolt ette kirjutatud, siis arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks süüdistatav viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa.
17. Samuti kinnitas tunnistaja B. R. M., et isikul olid narkojoobele viitavad tunnused – ta oli uimane, temaga oli raske kontakti saada, jutt ei olnud selge ja esinesid tasakaaluprobleemid. Tunnistaja pidas isiku kinnipidamisel tema käitumisest tulenevalt vajalikuks toimetada ta narkootilise aine ekspertiisi jaoks uriini ja vereproovi võtmiseks PERH-i.
18. Ka arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines T. Roodasel
19. oktoobril 2023 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest. Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti kokaiini, zopiklooni, diasepaami, nordasepaami (diasepaami metaboliit); samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o vegetatiivsed reaktsioonid: higistab; kõne üksikute sõnadega; tasakaalu ja koordinatsiooni teste ei ole võimalik teostada joobe tõttu; vaevu seisab püsti (tl 43, 45-48) Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) II nimekirja, zopikloon, diasepaam, nordasepaam IV nimekirja.
20. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et T. Roodas juhtis
21. oktoobril 2023 kella 19.45 kuni 19.52 Xxxx tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis.
22. Karistusregistri andmetest (tl 37) ja kohtuotsustest (tl 38-41) nähtuvalt on T. Roodast karistatud Harju Maakohtu
23. detsembri 2021 otsusega

§ 424järgi vangistusega 6 kuud.

Seega pani T. Roodas mootorsõiduki joobes juhtimise toime korduvalt, s.o

§ 424lg 2 sätestatud teo.

8 1-24-5607

1. T. Roodasele omistatud süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ning vähemalt möönma seda. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. T. Roodas tarvitas teadlikult narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid ja juhtis ka pärast seda mootorsõidukit. Seda, et ta teadlikult tarvitas keelatud aineid, nähtub tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest, mida kohus on otsuses juba käsitlenud. Lisaks nähtub kohtule esitatud 13 .detsembri 2021 otsusest (tl 38-41), et eelmise joobes juhtimise toimepanemisel oli isiku joove samuti tingitud narkootiliste ainete tarvitamisest. Seega ei olnud narkootiliste ainete tarvitamine ja nende toime T. Roodasele võõras. Tarvitades narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja pidades silmas temal esinevaid joobe tunnuseid ning varasemat kokkupuudet narkootiliste ainetega, pidas T. Roodas kindlasti võimalikuks, et ta on mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kuid juhtis mootorsõidukit sellele vaatamata. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T. Roodase poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning T. Roodas tuleb süüdi mõista

§ 424lg 2 järgi.

Karistus 33.

§ 184lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 34. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 26,3 grammi puhast ainet, oli küll suur

§ 184

süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis viitaks käitlemisele edasiandmise eesmärgil või tervikuna rahvatervise kahjustamisele suures ulatuses – sellest piisanuks 32 inimesele joobe tuvastamiseks. Seega on usutav, et narkootiline aine oli mõeldud eeskätt süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.

1. Samas on süüdistatavat varem üks kord karistatud narkootilise aine käitlemise eest ja viimane tegu on toime pandud katseajal, sest isik vabastati tingimisi vangistuse kandmisest. Eelnevast järeldub, et ta on vaatamata varasemale karistusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. T. Roodase sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et T. Roodas ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T. Roodas on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. 9 1-24-5607
2. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 4 aastat ja 6 kuud vangistust. 37.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. T. Roodase süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ta pani teo toime õhtusel ajal, s.o ajal, mil liiklustihedus on väiksem ja seega võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõideti Vabaduse puiesteel, mis on iseenesest väga tiheda liiklusega põhitee, kus liiklus on ka õhtusel ajal tihedam kui mõnel kõrvalteel. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole kallutaks. Kuigi T. Roodas sõitis autoga ka vastu aeda, siis ei ole kohtule esitatud tõendeid, et tema teoga oleks kaasnenud varaline kahju.

1. Kohtuistungil avaldas isik toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud katseajal, kui süüdistatav oli vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud.
2. aastal on süüdistatavat karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja talle määrati eelmise kohtuotsusega vangistus, mis ilmselgelt ei avaldanud aga isikule piisavalt mõju. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus T. Roodasele sanktsiooni keskmises määras vabaduskaotusliku karistuse, s.o 2 aastat vangistust. 39.

§ 63

lg 2 sätestab, et kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mootorsõiduki juhtimine

§ 424lg 2 järgi moodustavad antud juhul kuritegude reaalkogumi.

Kuna eelpool märgitud kuritegude puhul on rünnatud erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavale soodsaimat karistuse liitmise viisi, so lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, vaid kohus kohaldab raskemat karistuse liitmise viisi, so raskema üksikkaristuse suurendamist. Seega suurendab kohus

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskemat ning mõistab T.

Roodasele liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteod toime pannud pärast Harju Maakohtu 13. detsembri 2021 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb suurendada mõistetud karistust 1 aasta 6 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vangistuse kandmist arvestada alates T. Roodase karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. 40.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et sama seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

41. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Arvestades T. Roodase süü suurust ja asjaolu, et joobeseisundis 10 1-24-5607 mootorsõiduki juhtimine ei ole tema puhul juhusüütegu, vaid tegemist on korduva rikkumisega ja seda ka ajal, mil ta oli tingimisi vangistuse kandmisest vabastatud, tuleb kohaldada talle juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 2 aastat, mille jooksul on isikul võimalik näidata, et ta suudab käituda õiguspäraselt.

§ 55

lg-st 1 tuleneb, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on T. Roodas kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud
2. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN1527 tegemise kulu 134 eurot, T. Roodasel joobeseisundi tuvastamise kulu 171 eurot ja kaitsja tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 439,20 eurot. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 2215 eurot. 43.
3. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu, s.o kokku 2959,20 eurot. Võttes arvesse süüdistatava varasemat sissetulekut (Maksu- ja Tolliameti teatis tl 60) ja vangistusega seotud võimalikke majanduslikke raskusi, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et T. Roodas peab tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 246,60 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele. Asitõendid
4. Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas), tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

1. 1 klaaspudel (asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtusliku esemega ja selle säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.
2. DVD- ja CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo kohtunik Liis Liik rahvakohtunik Raivo Nikiforov rahvakohtunik 11