Kohus võtab asja parema lahendamise huvides asja juurde kohtuasjast nr 3-24-3022 Saku valla poolt 13.01.2025 esitatud ehitusloa ja vastuse kaebajale, mida kaebaja eelduslikult silmas peab (dtl 104-110). Saku vald on kaebajale 13.01.2025 e-kirjaga vastanud: Peame täiendavalt vajalikuks vastata, et Talve tee L1 kinnistule (katastriüksus 71801:001:2136) on 31.07.2023 väljastatud Ehitusluba 12271/
Vastustaja 13.01.2025 tegevuses puudub haldusakt või toiming
mõttes, millele kaebajad saaksid oma naabruskonnas ehitamise vaidlustamise eesmärgil kaebuse esitada. Riigikohus on 01.10.2008 otsuses nr 3-3-1-51-08 selgitanud, et ehitusluba võib taotleda ka isik, kellel ei ole kinnisasjal ehitamist võimaldavat asjaõigust, seejuures ei anna ehitusluba aga õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. Ehitusloale ei kanta loa taotleja ning ehitise või kinnisasja omaniku andmeid. Seega on ehitusluba seotud kinnisasjaga, määrates kindlaks nõuded kinnistul ehitiste püstitamiseks. Kinnisasjale konkreetse ehitise püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotluse esitaja isikust või püstitatavate ehitiste omanikust. Seetõttu ei ole tõlgendus, mille kohaselt kinnistu omandi- või muu ehitamist võimaldava asjaõiguse omandanud isik peab alati taotlema uue ehitusloa, ka otstarbekas, koormates põhjendamatult hal-dusorganit (p 9). Sama seisukohta on korranud ka Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2018 otsuses nr 3-16-2515, selgitades, et seda põhimõtet ei ole ehitusseadustiku kehtestamisega muudetud (p 26). Seega ei ole Saku vald 13.01.2025 vastusega (e-kirjaga) kaebajale teinud uut haldusakti või toimingut, millega ta oleks kehtivat, 31.07.2023 ehitusluba nr 12271/06138 muutnud või täiendanud. Ehitusloa resolutiivosa ei määra kindlaks, kellele isikuliselt on ehitusluba väljastatud ning samuti ei kohusta see ega anna luba reaalsete ehitustööde tegemiseks üksnes selle taotlejale. Ehitustöödega ei tohi rikkuda omaniku või muu õigustatud isiku (nt hoonestusõiguse omaniku) õiguseid, kuid need vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Ehitusloaga ei määrata ka kindlaks, kes on ehitustöödel töövõtjad ega ka võimalikud alltöövõtjad. Hilisema kasutusloa väljastamise menetluse käigus toimub küll ehitajate pädevuse järelkontroll (EhS §-d 19-25), kuid see ei puutu käesoleva vaidluse raamesse. Niisiis ei ole tegemist ehitusloa omistamisega ühelt isikult teisele, vaid selgitava teabega. Seetõttu puudub asjas toiming või haldusakt, millega oleks kehtivat ehitusluba muudetud, mistõttu puudub kaebajate õiguseid riivav tegevus, millele saaks halduskohtule kaebuse esitada (
Kaebajal on küll õigus sellele, et vastustaja poolt edastatav teave ei oleks ilmselgelt eksitav või vale (Riigikohtu 08.06.2016 määruse nr 3-3-1-12-16 p 10), kuid nagu kohus eelnevalt käsitles, on vastus kooskõlas nii õigusaktide kui ka kohtupraktikaga. Kuna kaebaja on ehitusloa vaidlustanud kohtuasjas nr 3-22-1693, ehitusluba ei ole vaatamata kaebaja väidetele muudetud ning kaebuse rahuldamine on seega ebatõenäoline, tuleks ka teabe õigsuse kontrolli eesmärgil esitatud nõue tagastada
7. Kaebajad on soovinud ka kohtuasjas nr 3-24-3022 sooritatud toimingu deklareerimise õigusvastasuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist. Nimetatud nõue ei ole halduskohtu pädevuses, st sellist nõuet ei saa eraldi kaebusena esitada
lg 1 mõttes, mistõttu tuleb see nõue tagastada (
Tegemist on kohtuasjas nr 3-24-3022 esitatud tõendi ja/või seisukohaga. Kohtu pädevuses ei ole siinses asjas teise kohtuasja toimikust tõendite eemaldamine või teise kohtuasja toimikus olevatele tõenditele sealses kohtuasjas hinnangu andmine. Kui kaebaja ei nõustu tõendi vastuvõtmise või arvestamisega või vaidleb sisuliselt tõendile või seisukohale vastu, tuleb vastav seisukoht esitada samas kohtuasjas nr 3-24-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.