← Eesti

2-22-105220/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-105220 Tsiviilasi A. hagi B. vastu elatise väljamõ

§ 101

lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Esimest korda arvutatakse väljamõistetud elatis vastavalt eeltoodule ümber

  1. aprillil
  2. Elatise kuumakse suurust saab arvutada Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatori abil (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest ning perele lasterikka pere toetuse maksmisest ja selle suurusest (

§ 101lg 5).

  1. Lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel 2-22-105220 muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse.
  2. Elatis tasuda C. arveldusarvele nr XXX hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks jooksva kuu eest ette. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
  5. A. (edaspidi hageja, seadusliku esindaja C. vahendusel) palub kostjalt B.-lt 1) välja mõista elatis alates 01.01.2022 kuni 31.12.2024 ühekordse summana kokku 10 800 eurot, 2) kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates 01.01.2025 igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 1 ja lg 3-4 alusel arvutatuna summas, hetkel, uue indekseerimiseni 300 eurot, 3) elatis maksta hageja ema arveldusarvele hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks jookva kuu eest ette. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

  1. 13.02.2020 toimus Pärnu Linnavalitsuses kolmepoolne kohtumine, kus kostja oli nõus, et maksab igakuiselt lapsele 100 eurot ja võimalusel ka suuremat summat. Alates jaanuarist 2022 pole kostja kokkulepitud kohustust (100 eurot) lapse eest täitnud. Laps viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus ja kahel päeval kuus nädala sees. Isa juurde läheb laps nädalavahetuseks reedel peale kooli (kell 15.00) ja tuleb tagasi koju pühapäeval (kell 18.00). Sellest tulenevalt viibib laps isa juures kaks täispikka päeva. Mittejärjestikusel nädala päeval (kolmapäeval) läheb laps isa juurde peale kooli (kell 15.00) ja järgmise päeva hommikul (kell 7.15) läheb isa juurest kooli. Kokkuvõtvalt viibib laps isa juures keskmiselt 5 täispikka päeva.
  2. Lapse igakuised vajadused on: eluasemekulud 69 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 41 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täimiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, rula trenn 24 eurot, akrobaatikatrenn 25 eurot, klassikaaslaste/ sõprade sünnipäevad 15 eurot, taskuraha 40-50 eurot, muud kulud 20 eurot. Lapse igakuiste kulude arvestamisel on hageja arvestanud lapse viibimise päevad isa juures. 2 2-22-105220
  3. Laps viibib isa juures jooksva aasta jooksul kokku 1701 tundi ehk 71 päeva, mis on keskmiselt 5,9 päeva kuus. Lapse isa ei saa lähtuda elatise kalkulaatorist, sest lapse vajadused on individuaalsed.
  4. Hageja ema ei saa 4 lapse kõrvalt täiskohaga töötada, kuna kõige väiksem laps on pidevalt haige ja kui tema on terve, siis haigestuvad teised. Hageja ema töötab veerand koormusega. Hageja ema ja kostja sissetulekud erinevad oluliselt ning hageja palub kohtul kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ja mõista suurema osa elatisest kostjalt välja. Seda ka seetõttu, et lapse isa ei veeda lapsega ka oluliselt aega koos ega panusta muul viisil tütre kasvatusse. Hageja miinimumelatis on 205,66 eurot. Kuid hageja palub kalduda kõrvale poolte võrduse printsiibist ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot, ning hageja seadusliku esindaja kanda jääks siis 105,66 senti. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejale 12 x 300 = 3600 eurot. Arvestades, et elatist tasutakse kuu ette, seega detsembri eest 2022 k.a. Alates jaanuarist 2023 välja mõista igakuiselt 300 hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks jooksva kuu eest ette, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ema ei suuda 160,88 eurosest töötasust kasvatada ja ülal pidada nelja last ja iseennast proportsionaalselt miinimummääras, mis annab kohtule aluse hagi rahuldada.
  5. Hagejale on teada, et kostjal on kinnisvara, vallasvara ja piisavalt vahendeid. Kostja ei ole täitnud kohtumäärust hooldusõiguse asjas, ega leppinud õigeaegselt kokku tütre viibimist temaga, lisaks ei veetnud kostja aega tütrega, mistõttu tütar ei soovi ka nii viimasel minutil isa juurde minna, kui isa seda mingil talle sobival ajahetkel avaldab.
  6. Hageja ei ole alates 14.06.2023 isa juures viibinud mitte ühtegi päeva ja kostja ei ole toetanud last ka rahaliselt. Kostja lapse elatamises ega kasvatamises ei osale ja hagejale ei ole teada, et ta seda ka edaspidi kohtuväliselt või mingi kompromissiga teeks. Kostja vastuväited
  7. Kostja oma vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi (osaliselt) rahuldamata.
  8. Mõlemad vanemad peaksid panustama lapse ülalpidamisse võrdselt. Hageja esindaja konto väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, et ta seaduses ettenähtud suuruses täidab ülalpidamiskohustust. Arvesse pole võetud peretoetusi ja samas peres elavaid teisi lapsi. Ema ainukeseks püsivaks sissetulekuks on laste elatised ja peretoetused ning sellest lähtuvalt ei olegi tal võimalik nõutud määras oma kohustust täita. 07.11.2021 tsiviilasjas nr 2-20-18584 on kinnitatud suhtlemiskord, mille järgi veedab laps isaga keskmiselt 9,3 päeva kuus. Kui arvestada lapse isa juures veedetud aega, toetusi ning teisi peres elavaid lapsi, siis oleks põhjendatud elatise suuruseks 52,92 eurot. Kostja palub määrata elatise suuruseks 52,92 eurot.
  9. Kostja ei vaidle vastu elatise tasumisele, kuid leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada seaduses sätestatud asjaolusid. Hageja ei ole miinimummäära juures arvestanud seaduses sätestatud mahaarvamisi. Seejuures ei ole hageja arvestanud mastaabisäästu, hageja kostjaga viibimist ega lapsetoetusi. Hageja emal on koos hagejaga neli last. Elatise määramisel tuleb arvesse võtta lapsetoetust ja pere suure lasterikka pere toetust. Samuti leiab kostja, et kohaldada tuleb ka mastaabisäästu, hoolimata asjaolust, et kostja ei pea tasuma elatist ühe pere mitmele lapsele, aga peres on lapsi siiski mitu. Elatise määramisel tuleb arvestada ka suhtlemiskorra määrusega. Seejuures ei vasta tõele hageja väited, nagu ei sooviks kostja hagejaga koos olla või ei sooviks hageja kostjaga koos olla. Vastavalt suhtlemiskorrale veedab kostja hagejaga aastas 92 ööpäeva ehk keskmiselt ümardatult 8 ööpäeva kuus. Eeltoodut arvesse võttes on perioodil 01.01.2022-31.03.2022 igakuise elatise suurus 61,86 eurot ning alates 01.04.2022 igakuise elatise suurus 66,70 eurot. Isegi kui ei saaks lähtuda suhtlemiskorra määrusest, on hageja ema tunnistanud, et hageja veedab kostjaga 5,9 päeva aastas. Kostja hageja arvutuskäiguga ei nõustu, sest viibimist ei arvestata tundides ning tegelikkuses on veedetud ööpäevi rohkem. Kui kostja ei veedaks üldse lapsega aega, siis 3 2-22-105220 oleks perioodil 01.01.2022-31.03.2022 igakuise elatise suurus 132,22 eurot ning alates 01.04.2022 igakuise elatise suurus 142,92 eurot. Ka juhul, kui kostja ei veedaks hagejaga keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis tuleks siiski hageja kostjaga veetmise aega arvesse võtta ja elatist selle arvelt vähendada. Hageja kostjaga viibimise aja eest peaks hageja ema omakorda hüvitama kostja poolt kantud kulutustest pool. Kostja teeb hagejale kulutusi ka otse.
  10. Hageja on suurendanud elatise nõuet 300 euroni. Kostja leiab, et hageja põhjendused (elukalliduse tõus ja hageja ema raske majanduslik olukord), ei saa antud juhul olla kostjalt väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Elukalliduse tõusu tasakaalustamiseks ongi miinimummääras elatise komponentideks selle indekseerimine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele (

§ 101

lg 3) ja 3% eelmise kalendriaasta brutokuupalga lisandumine (

§ 101lg 4).

Seega ei saa elatise suurendamise aluseks olla elukalliduse tõus, sest need juba sisalduvad miinimummääras elatise arvutamise valemis. Kostjale jääb arusaamatuks ega ole hageja ka mitte kuidagi selgitanud, kuidas on hageja ema raske majanduslik olukord põhjustatud kostjast. Jääb arusaamatuks, kuidas lapsed hageja emal täiskohaga tööl käimist takistavad. Lapse haige olemise ajaks saab hageja ema võtta hoolduslehe. Lapse haigestumise korral saaks ema esimesest päevast hooldushüvitist 80% oma keskmisest töötasust. Hageja ema küpsetab kostjale teadaolevalt kodus küpsetisi ja müüb neid mitteametlikult. Kostja leiab, et hageja ema teenib mitteametlikult sissetulekut. Seega ei ole hageja ema majanduslik olukord raske ning kui ka oleks, on hageja ema väidetav raske majanduslik olukord põhjustatud sellest, et hageja ema ei käi tööl. Samas puuduvad hageja emal takistused täiskohaga tööl käimiseks.

  1. Kostja neto sissetulek on 614,83 eurot. Kostja tasub eluasemelaenu igakuiselt summas 447,22 eurot. Eluase ise on elamiskõlbmatu. Kostja tasub murutraktori järelmaksu igakuiselt 114,29 eurot. Samuti on kostja teise lapse igakuine lasteaiakulu suurusjärgus 100 eurot ja jalgpalli trenni kulu 15 eurot. Lisaks tasub kostja korteri üüri 400 eurot ja kommunaale 220 eurot. Kostja tasub ka hageja sülearvuti järelmaksu igakuiselt 35,07 eurot ja mobiiltelefoni järelmaksu 6,20 eurot. Eeltoodule lisanduvad veel püsikulud, sh kostja pere side- ja kommunikatsiooniteenuste kulud ning hageja transpordi kulud, sest vastavalt suhtluskorrale on need kostja kanda.
  2. Hageja emal on ka muud sissetulekud lisaks töötasule. Lisaks on hageja ema töötasu suurenenud jaanuarist 2024 summani 776,30 eurot neto. Hageja emale laekus lasterikka pere toetus detsembrini 2022 summas 620 eurot kuus, jaanuaris 2023 summas 500 eurot kuus, alates veebruarist 2023 summas 1010 eurot kuus ning alates jaanuarist 2024 summas 810 eurot kuus. Seda tuleb elatise juures arvesse võtta. Elatise arvestamisel tuleb lähtuda kehtivast suhtlemiskorrast ning seda tuleb teha ka tagasiulatuva elatise puhul. Isa ka reaalselt viibib lapsega, kuid ei toimi suhtluskord kindlaksmääratud kujul emast tulenevatel asjaolude. Nimelt väidab ema, et laps ei soovi isaga suhelda, kuigi tegelikkuses laps ja isa suhtlevad ning laps väidab, et ema ei luba tal isaga suhelda. Sellest hoolimata laps ja isa siiski suhtlevad.
  3. Kostjale on saanud teatavaks, et hageja ema töötab mitteametlikult trahteris Postipoiss. Lisaks on isale saanud teatavaks, et ema ei ela enda poolt menetluses antud aadressil. Antud korter kuulub ema endisele elukaaslasele ja ühe lapse isale. Ema ja ema elukaaslane on kostjale teadaolevalt käesolevaks hetkeks lahku läinud. Seoses sellega ei ela ema enam viidatud aadressil. Käesolevaks hetkeks elab ema kostjale teadaolevalt üürikorteris. Ema elukohaga seotud info on oluline seetõttu, et üürikuulutuse kohaselt on korteri igakuine üür 900 eurot. See teeb selle aga üheks kallimaks vähemalt neljatoaliseks korteriks Pärnus. Nimelt oleks ema saanud vähemalt neljatoalise korteri üürida ka 550-800 euro eest. Ka see kinnitab, et tegelikult on enam mitteametlikud sissetulekud, mida ta käesolevas menetluses avaldanud ei ole. See aga omab tähtsust selles osas, kas käesolevas asjas tuleks elatist välja mõista 4 2-22-105220 miinimummäärast suuremas ulatuses. Nimelt on alates 01.04.2024 ehk hetkel kehtiv miinummmäär: summas 236,06 eurot, kui mitte arvestada lasterikka pere toetust ega isaga viibimist; summas 212,15 eurot, kui arvestada lasterikka pere toetust, aga mitte isaga viibimist; summas 110,17 eurot, kui arvestada isaga viibimist, aga mitte lasterikka pere toetust; summas 99,01 eurot, kui arvestada nii lasterikka pere toetust kui ka isaga viibimist keskmiselt 8 ööpäeva kuus.
  4. Vastavalt PHS § 21 lg-le 2 oli perioodil 01.01.2022-31.12.2022 lasterikka pere toetus summas 300 eurot; perioodil 01.01.2023-31.12.2023 oli summas 650 eurot ning on alates 01.01.2024 summas 450 eurot. Järelikult isegi kui isa lapsega aega ei veedaks, oleks perioodil 01.01.2022-31.03.2022 igakuine elatis summas 132,55 eurot; perioodil 01.04.202231.01.2023 summas 142,92 eurot; perioodil 01.02.2023-31.03.2023 summas 140,27 eurot; perioodil 01.04.2023-31.12.2023 summas 178,25 eurot; perioodil 01.01.2024-31.03.2024 summas 188,88 eurot ning alates 01.04.2024 summas 212,15 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  7. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

  1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - Hageja on kostja ja hageja ema ühine alaealine laps; - Hageja ema ja isa on 13.02.2020 allkirjastanud kokkuleppe „Suhtluskord seoses alaealise lapse A. ja tema isa B. kohtumiste osas.“, mille kohaselt 1) lapse ja isa kohtumised toimuvad iga kuu üle nädalavahetuste, reedest pühapäevani, 2) vanemate vahel toimub infovahetus kui lapsed on haigestunud mõlemas perekonnas. Toimumata kohtumised asendatakse teiste päevadega, mis lepitakse vanemate vahel jooksvalt kokku. 3) vanemate vahel toimub regulaarne infovahetus seoses A. tervise, kooli ja huvialadega. 4) B. maksab oma tütre A. ülalpidamiseks iga kuu 100 eurot. B. on valmis lisavahendite tekkimisel igakuist summat suurendama (dtl 48); - Tsiviilasjas nr 2-20-18584 on kohus 09.11.2021 kinnitanud vanemate suhtlemiskorra (dtl 238-240); - Hageja emal on lisaks hagejale 3 alaealist last (dtl 624-625); - hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale. 20.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla 5 2-22-105220 summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022 seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt

§ 102

lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hageja on palunud elatis välja mõista alates 01.01.2022 miinimummääras, kuid kalduda kõrvale vanemate võrdse kohtlemise printsiibist. Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta (osaliselt) rahuldamata.
  2. Hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2022 oli elatise baassumma 200 eurot ning baassummale lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast 43,44 eurot, perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.3023 oli elatise baassumma 209,20 eurot ja lisatav 3% 46,44 eurot, perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli elatise baassumma 249,78 eurot ja lisatav 3% 50,55 eurot ning alates 01.01.2024 on baassumma 272,76 eurot ja lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast 54,96 eurot.
  3. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et elatise summa arvutamisel tuleb arvestada kokku lepitud suhtlemiskorraga, emale makstavate toetustega ning mastaabisäästuga.
  4. Riigikohus on
  5. juuni 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15 ja 15.1.; p 20.4) selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 15; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). /…/ Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on

§ 101

lg 5 kohaselt

§ 101

alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima.

  1. Pooled on välja toonud ning kohtu päringust rahvastikuregistrisse nähtub, et hageja emal on kokku 4 last (dtl 624-625).
  2. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 6 2-22-105220

  1. Kostja on välja toonud, et hageja emale laekus lasterikka pere toetus kuni detsembrini 2022 summas 620 eurot kuus, jaanuar 2023 summas 500 eurot kuus, alates veebruarist 2023 summas 1010 eurot kuus ning alates jaanuarist 2024 summas 810 eurot kuus. Kostja leiab, et seda tuleb elatise juures arvesse võtta.
  2. 2022 aastal kehtinud Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lastetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Alates 01.01.2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 kohaselt on lastetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. 2022 aastal ja jaanuaris 2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 kohaselt oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot; alates veebruarist 2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot ning alates 01.01.2024 on PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Kohus on seisukohal, et elatise määramisel tuleb arvestada lähtuvalt seadusest lapsetoetusega ning poole lasterikka pere toetusega, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste (käesoleval juhul 4 lapse) vahel. 29.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus peab

§ 101

kohasse miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§101lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

30. Riigikohus on oma lahendis nr 2-19-19160 leidnud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

31. Kuna vanem peab

§ 100

lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib.

  1. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama, et hageja veedab osa aega kostjaga. Vanemate vahel on 07.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 220-18584 kinnitatud suhtlemiskord (dtl 238-240). Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et vanemad on kokku leppinud, et hageja suhtleb isaga mh järgnevalt: - juurest järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab isa lapse transpordi koolist enese juurde ja hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada; - Isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel peale kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Laste isa tuleb lastele nende elukohta järele ning toob nad nende elukohta tagasi. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada; - Koolivaheaegadel veedab laps poole vaheajast ühe ja poole vaheajast teise vanema juures. Pooled lepivad vaheaja jagamise päevad omavahel kokku vähemalt 1 kuu enne vaheaja saabumist; 7 2-22-105220 - Suvevaheajal kohtub isa lapsega lisaks kokkuleppes kokku lepitud tavapärastele kohtumisetele ka pikaajalisemalt – laps veedab lisaks isa juures igal kuul ühe täisnädala; - Aastavahetuse, jõulupühad ja jaanipäeva veedab laps üle aast vaheldumisi kord ühe ja kord teise vanema juures; - Lisaks ülaltoodud suhtluskorras kokku lepitule viibib laps emadepäeval koos emaga ja isadepäeval koos isaga
  2. Eeltoodust nähtub, et vanemad on enne käesolevat kohtumenetlust kokku leppinud suhtlemiskorras, mida kohtu hinnangul tuleb elatise arvutamisel arvestada.
  3. Kohus selgitab, et arvutab isaga veedetavat aega järgmiselt: kohtus teeb arvutuse selliselt, et kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides isaga paaritutel nädalatel ühel päeval peale kooli kuni järgmise päeva hommikuni on 2 päeva kuus ning paaris nädalatel nädalavahetusel kokku 4 päeva (2 x 2), ehk kokku vähemalt 6 päeva kuus.
  4. Koolivaheaegadel veedab suhtlemiskorra järgi laps pool vaheajast ühe ja pool vaheajast teise vanema juures. Kokku on koolis lisaks suvepuhkusele 3 lühikest (1 nädal) ja üks pikem (2 nädalane) koolivaheaeg, seega kokku 35 päeva, millest poole 17,5 päeva peaks laps veetma isaga. Lisaks veedab laps suvevaheajal lisaks tavasuhtluskorrale igal kuul ühe täisnädala, ehk kokku 21 päeva. Kohtu arvutuste kohaselt veedab laps vastavalt suhtluskorrale isaga aastas vähemalt 110,5 päeva, mis keskmiselt on 9,2 päeva kuus. Kohus leiab, et olukorras, kus vanemad on kohtus ise kokku leppinud suhtlemiskorras, tuleb vanematel ka seda täita ning kohtul elatise väljamõistmisel arvestada.
  5. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul tuleb väljamõistetavat elatist vähendada mastaabisäästu arvelt. Seaduse kohaselt vähendatakse väljamõistetava elatise suurust juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele (

§ 101lg 7).

Antud juhul sellist olukorda ei ole.

  1. Lapse ema on leidnud, et käesoleval juhul tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist, kuna hageja ema kõige väiksem laps on pidevalt haige ja kui tema on terve, siis haigestuvad pere teised lapsed. Hageja ema töötab veerand koormusega. Hageja ema ja kostja sissetulekud erinevad oluliselt, mistõttu palub hageja kohtul kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ja mõista suurema osa elatisest kostjalt välja. Kostja on hageja taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja nimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi asjaolu, et hageja emal on veel teisi lapsi, kes haigestuvad ning seeläbi takistavad hageja emal tööl käimist, ei saa olla põhjenduseks vanemate võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Ka kohtupraktikas on varasemalt leitud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samuti nõustub kohus kostja väljatooduga, et sellise olukorra lahendamiseks on seadusandja näinud ette võimaluse vanemal võtta hooldusleht, kui laps haigestub.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil elatist tasunud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi ning mõistab kostjalt alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja ülalpidamiseks elatusraha järgmise valemi alusel: baassumma + 3 % eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast, millest lahutatakse ½ lapsele makstavast lastetoetusest ning lapse osa lasterikka pere toetusest ning kohustatud vanemaga koos veedetav aeg (aastas keskmiselt 9 päeva). Kohus selgitab, et lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse. 8 2-22-105220
  3. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse mõistab kohus kostjalt välja ühekordse summana. Kohus on arvestanud perioodi 01.01.2022-31.12.2024 elatise võlgnevuse summa järgmiselt: 1) 01.01.2022-31.03.2022 eest 209,63 eurot(elatise baassumma 200 eurot + 43,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 18,75 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 69,88 x 3 kuu); 2) 01.04.2022-01.01.2023 eest 747,60 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 18,75 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 74,76 x 10 kuud); 3) 01.02.2023-31.03.2023 eest 132 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 40,63 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 66 x 2 kuud); 4) 01.04.2023-31.12.2023 eest 792,90 eurot (elatise baassumma 260,33 eurot + 50,55 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 40,63 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 88,1 x 9 kuud); 5)01.01.2024-31.03.2024 eest 799,81 eurot (elatise baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 28,16 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 88,87 x 9 kuud); 6) 01.04.2024-31.12.2024 eest 898,42 (elatise baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 28,16 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 99,82 x 9 kuud). Kokku tuleb perioodi 01.01.202231.12.2022 eest kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevus 3505,56 eurot.
  4. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse summana. Kostja ja hageja seaduslik esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa maksmise).
  5. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt.
  8. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.