Obsah (6)

§ 37§ 39§ 120§ 11§ 203§ 187

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk 21.03.2025, Tartu Haldusasi X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud

) § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebaja nõuab esitatud kaebuses

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja ei ole kohtule vastavalt

§ 39

lg 1 p-le 4 esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kuna kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 2000 eurot, siis tuleb tal tasuda riigilõivu 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus

§ 120lg 3 alusel X.X.

kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas kaebajat, et kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus kaebus tagastada.

1. X.X. sai halduskohtu 13.03.
2. a määruse kätte samal päeval. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. X.X. esitas 20.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule dokumendi, mis on pealkirjastatud määruskaebusena halduskohtu 13.03.
4. a määruse peale. Selles leitakse, et kohus on kuritahtlikult rikkunud tema põhiõigusi ja vabadusi, kuna 13.03.
5. a määrus ei ole määruskaebusega vaidlustatav. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on aga õigus vaidlustada madalama astme kohtumäärus sellega mittenõustumise korral kõrgema astme kohtus. Sellest tulenevalt, et määrus pole vaidlustatav, on kohus teadlikult, tahtlikult ning kuritahtlikult kaebaja kiusamiseks piiranud tema põhiõigusi ning vabadusi Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõttes. Samuti on kohus õigusvastaselt jõustanud määruse, sest juba jõustunud määrust ei ole võimalik enam kõrgema astme kohtus vaidlustada. Esitatud dokumendis (määruskaebuses) taotleb kaebaja, et talle määrataks riigi õigusabi korras ka esindaja, kelle vahendusel oleks võimalik vaidlustada 13.03.
6. a kuupäevaga kohtumäärust, millisega kohus kohustas teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 60 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtu 13.03.
8. a määrus on

§ 120lg 3 alusel tehtud määrus, millega jäeti X.X.

kaebus käiguta ning anti kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaeg seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebuse käiguta jätmise määrus on korraldav määrus

§ 11

lg 2, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka halduskohtu 13.03.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka

§ 203

lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sisuga halduskohtu määruse puhul halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus menetluse jätkamise saavutamiseks kas tasuda kohtu poolt antud tähtajaks riigilõiv või esitada samaks tähtajaks halduskohtule taotlus menetlusabi saamiseks, so taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Ka Põhiseadus ei näe ette, et kohtusse pöördunud isikutel oleks õigus vaidlustada kõrgema astme kohtus absoluutselt kõiki lahendeid, sh määrusi, mida esimese astme kohus teeb. Halduskohtu 13.03.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust pidi kaebaja seega aru saama, et kõnealune määrus on lõplik ja seda ei saa ringkonnakohtus määruskaebusega vaidlustada. Nagu juba märgitud, tuleneb see, et tegemist on lõpliku määrusega,

-ist. Kuna tegemist on lõpliku määrusega ja kaebaja sai selle kätte 13.03.2025, siis see määrus ka samal päeval jõustus. 6.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega

§ 203

lg-st 2 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Kuna kaebajal puudub edasikaebeõigus halduskohtu 13.03.
2. a määruse peale, millega jäeti tema kaebus käiguta, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse läbivaatamatult.
3. Kaebaja taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kelle vahendusel vaidlustada 13.03.
4. a kuupäevaga kohtumäärust, jätab ringkonnakohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 alusel (taotlejal pole õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb), kuna seadusest tulenevalt ei ole kõnealune halduskohtu määrus edasikaebe korras ringkonnakohtus vaidlustatav. Seega ei sõltu see, kas halduskohtu 13.03.
5. a määrus kaebuse käiguta jätmise kohta on ringkonnakohtus vaidlustav ja jõustunud või ei ole sellest, kas kaebajale on antud riigi õigusabi või ei. (allkirjastatud digitaalselt) 3