3-24-1104/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1104 Määruse kuupäev

1. veebruar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tasuta talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada see e-mailile ning Tartu Vangla
2. aprilli
3. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2 tühistamiseks RESOLUTSIOON
4. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-
6. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise vabastamiseks läbi vaatamata. kohustusest Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. X.X. (kaebaja) esitas
8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul koopiat enda vanglale esitatud dokumendist või dokumendi saatmist e-mailile eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis
9. märtsi
10. a vastusega nr 6-24/24/6142 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei andnud nõusolekut koopia eest tasumiseks enda vanglasiseselt isikuarvelt. Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale tasuta koopiaid tema enda esitatud pöördumistest. Samuti ei ole vanglal kohustust edastada kinnipeetava esitatud pöördumisi e-maili teel. Vangla selgitas, et kaebajal on võimalik taotleda koopiate tegemist üldises korras vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Vangla viitas seejuures Tartu Vangla direktori
11. veebruari
12. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (vangla kodukord) punktile 11.
14. Kaebaja esitas
15. märtsil 2024 Tartu Vangla
16. märtsi
17. a vastuse nr 6-24/24/614-2 peale vaide, taotledes vastuse tühistamist. Kaebaja oli seisukohal, et koopia tegemisest keeldumine oli õigusvastane. Kaebaja soovis tahvelarvutist koopiatena kätte saada enda koostatud dokumente. Tartu Vangla jättis
18. aprilli
19. a vaideotsusega nr 1-11/24/101-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebajale on enda pöördumine tuttav ning see on talle kättesaadav Vangiportaalis elektrooniliselt. Kaebajal on rahaliste vahendite puudumise korral võimalik enda avaldusest ise koopia kirjutada või sellest märkmed teha. Koopiate väljastamine on põhjendatud juhul, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks. Kaebaja ei selgita vaides põhjuseid, miks ta soovib oma pöördumisest koopiat saada. 3-24-1104
20. Kaebaja esitas
21. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla
22. aprilli
23. a vaideotsus nr 1-11/24/101-2 on õigusvastane ning tuleb teha uus otsus ja koopiate tegemise kord tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus otsus. Koopiate tegemise, tasu ja hüvitamise kord on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane. Teenus on kallis ning ei võimalda koopiaid saada. Kaebaja peab tegema tund aega tööd, et saada üks ühepoolne koopia, mis maksab 0,19 eurot. Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni maksimaalselt 2 eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb jätta riigi kanda. Dokumente haldab Tartu Vangla vanglale kuuluvas tahvelarvutis ja kaebajal ei ole võimalik neid tahvelarvutist kuskile edasi saata. Kaebaja soovib saada koopiaid kõikidest tahvelarvutis tema poolt koostatud dokumentidest. Kaebajal ei ole võimalik ka käsikirjalisi koopiaid teha, kuna ta paremal käel on närvikahjustus. Dokumentide haldamiseks ja edasi saatmiseks peaks saama dokumente edastada e-mailile. Koopiate eest peaks saama tasuda vabadusest. Vangla tegevus põhjustab kaebajale heaolu langust. Kaebaja taotleb algatada vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse (VangS) osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna nendes puuduvad imperatiivsete sätete diskretsiooni piirid ja need võimaldavad vanglale lõputut kaalutlusõigust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
24. Tartu Vangla esitas
25. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja
26. veebruari
27. a taotluse nr 6-24/24/614-1, Tartu Vangla
28. märtsi
29. a vastuse nr 624/24/614-2, kaebaja
30. märtsil 2024 esitatud vaide (kahes osas) vangla
31. märtsi
32. a keelduva vastuse nr 6-24/24/614-2 peale ning Tartu Vangla
33. aprilli
34. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-
35. KOHTU SEISUKOHT
36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei nõustu Tartu Vangla
37. aprilli
38. a vaideotsusega nr 111/24/101-
39. Kaebaja leiab, et vangla on jätnud talle nõutud koopia õigusvastaselt väljastamata ning soovib uue otsuse tegemist. Arvestades, et kaebuses osutatud vaidemenetluse ajendiks on Tartu Vangla
40. märtsi
41. a keelduv otsus nr 6-24/24/614-2 teha vangla kulul konkreetsest dokumendist koopia ja edastada seda e-kirjaga, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada seda e-kirjaga ning HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 alusel Tartu Vangla
42. aprilli
43. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2 tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusamate nõuetega. Kaebaja kirjeldab kaebuse põhjendustes üldsõnaliselt, et vangla tegevus on põhjustanud talle heaolu langust ning viitab kahju hüvitamist reguleerivatele õigusnormidele, kuid kohtule ei ilmne, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja eesmärgiks on koopia saamine. Kaebajal on praeguseks halduskohtumenetluses arvestatav kogemus, mistõttu võib eeldada, et lisaks esitatud nõuetele kahju hüvitamise nõude esitamise soovi korral oleks kaebaja selle selgesõnaliselt ka välja toonud. Kui kaebaja soovib pöörduda kohtusse võimaliku kahjunõudega, siis on tal võimalik teha seda eraldiseisva kaebusega, kuid enne kohtule kaebuse esitamist tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lõikele
45. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on 2 3-24-1104 väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
46. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
47. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebaja soovib koopiat dokumendist või alternatiivselt selle edastamist e-kirjaga, mis on tema enda koostatud ja vanglale esitatud (kahjunõue seoses vanglavormiga). Seega on kaebaja dokumendi sisust teadlik. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud, miks tal dokumendist koopiat vaja on või selle edastamist ekirjaga ning millist negatiivset mõju koopia puudumine või e-kirjaga edastamata jätmine tema jaoks omab. Sellise dokumendi koopia kaebajale väljastamata jätmine ei saa põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
48. septembri
49. a määrus asjas nr 3-22-244, p 10). Kaebajale on tagatud dokumendile elektrooniline ligipääs ning tal on võimalik teha dokumendist ise käsikirjaline ärakiri. Seeläbi on kaebajal võimalik ka hallata oma dokumenti. Kui kaebajal on tervisehäire tõttu kirjutamine raskendatud, siis on tal võimalik teha ärakiri osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel kokkuvõtlikud märkmed. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
50. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri
51. juuni
52. a samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud pöördumist võib avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1 mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale esitatud avalduse sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu
53. aprilli
54. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11;
55. detsembri
56. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna Halduskohtu
57. detsembri
58. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu Ringkonnakohtu
59. novembri
60. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta koopiat soovib. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil koopia saamine on vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks ning kaebajale koopia väljastamata jätmine ei ole õigusvastane.
61. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla on nõus kaebajale tema enda avaldusest koopia väljastama, kui ta selle eest vastavalt vangla kodukorrale tasub. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas koopiate tegemise, selle tasu ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise kord on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tartu Vangla direktori
62. septembri
63. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.14.1 kohaselt on kaebajale A4 formaadis ühepoolse koopia tegemise hind 0,19 eurot, formaadis A4 kahepoolne 3 3-24-1104 0,29 eurot, formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3 kahepoolne 0,38 eurot. Eelkirjeldatud teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks, arvestades, et AvTS § 25 lõike 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot lehekülje eest ning näiteks kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel on ühe lehekülje hind riigilõivuseaduse § 61 lõike 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral on kaebajal võimalik teha dokumendist käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed.
64. Seoses kaebaja sooviga alternatiivselt kohustada vanglat dokumenti edastama e-kirjaga märgib kohus järgmist. Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil dokumentide edastamist Interneti vahendusel e-kirjaga, mistõttu ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Seega ei olnud vangla keeldumine kaebaja soovitud dokumendi edastamisest e-kirjaga õigusvastane. Kohus juhib siinkohal kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebajal on õigus tutvuda üksnes veebilehtedega, mida õigusaktid ette näevad (VangS § 31¹, justiitsministri
65. novembri
66. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52¹). Kaebajale on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist (VSkE § 52¹ lõige 2). Seega ei oleks kaebajal juurdepääsu e-kirjaga saadetud dokumentidele.
67. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebaja kaebuse rahuldab.
68. Seega tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
69. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4