Obsah (15)

§ 121§ 63§ 209§ 199§ 64§ 68§ 1572§ 218§ 16§ 9§ 61§ 157§ 28§ 35§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025, Tartu Kriminaalasja number 1-24-179 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Mario Truu K

§ 121

lg 1, § 1572 lg 1, § 199 lg 2 p-de 4 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 5, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Kohtuistungi sekretär Annika Pärn Kohtuistungi toimumise aeg

1. oktoober 2024 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Egon Raasild, kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2024 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Egon Raasild ja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Süüdistatav Egon Raasild, isikukood: 39507136537, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud tema kaitsja RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuni 2024 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Jätta süüdistatav Egon Raasilla pärast
6. oktoobrit 2024 esitatud kaebuse täiendused ja apellatsioonivastused läbi vaatamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 226,92 eurot, sealhulgas käibemaks 40,92 eurot, vandeadvokaadi abile Anne Vissakule süüdistatav Egon Raasillale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Punktis 3 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Egon Raasilla kanda. Süüdistatav Egon Raasillal tasuda väljamõistetud menetluskulu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Maakohtu otsus
9. Tartu Maakohtu
10. juuni 2024 otsusega karistati Egon Raasilda karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi (M.S. a suhtes toime pandud tegudes)

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 209lg 2 p 1 järgi (M.K.

u ja Tele2 Eesti AS-i suhtes toime pandud tegudes) 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 209lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 järgi (K.V.

, A.A. i ja M.P. a suhtes toime pandud tegudes)

§ 63

lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega;

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 5 ja § 157 2 lg 1 järgi (kaupade ja piletite müügi kelmustes ja K.V. vastu toime pandud identiteedivarguses)

§ 63

lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega;

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E. Raasillale liitkaristuseks 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. E. Raasillale mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aasta pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvati E.

Raasilla karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. september 2023 -
2. september 2023 (s.o 3 päeva) ning määrati, et E. Raasillal tuleb ära kanda veel 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel loeti kandmata karistuse alguseks E.

Raasilla vahistamise aeg

1. september
3. Sama kohtuotsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ja mõisteti E. Raasillalt varalise kahju katteks välja: M.S. a kasuks 580,01 eurot; M.K. u kasuks 237 eurot; K.V. (V) kasuks 718,35 eurot; A.A. i kasuks 1500 eurot; T.J. kasuks 40 eurot; I.S. kasuks 50 eurot; J.K. kasuks 40 eurot; S.L. u kasuks 70 eurot; H.V. u kasuks 40 eurot; L.L. kasuks 28,95 eurot; G.S. (S.) kasuks 40 eurot; P.S. kasuks 40 eurot; L.P. a kasuks 40 eurot; R.J. kasuks 50 eurot; K.K. u kasuks 20 eurot; K.L. na (L) kasuks 77,95 eurot; U.T. se (T) kasuks 42 eurot; K.V. kasuks 68,09 eurot; A.H. kasuks 99 eurot; A.H. kasuks 48,95 eurot; K.K. kasuks 38 eurot; B.L. kasuks 62,99 eurot; M.S. kasuks 63,98 eurot; M.S. (S) kasuks 21 eurot; A.K. kasuks 83,09 eurot; K.K. kasuks 27,59 eurot; U.A 100 eurot; G.V. kasuks 42,59 eurot; A.M. kasuks 30 eurot; R.P. kasuks 40,72 eurot; M.K. kasuks 39,85 eurot; M.V (V) kasuks 31,77 eurot; J.H. kasuks 39,85 eurot; T.P. kasuks 60 eurot; K.N. kasuks 19,85 eurot; H-M.I. kasuks 29 eurot; K.L. kasuks 60 eurot; M.L. (L) kasuks 100 eurot; N.J.H. (H) kasuks 70 eurot; B.T. (T) kasuks 40 eurot; T.R. kasuks 140 eurot; L.S.T. kasuks 190 eurot; J.M.T. kasuks 160 eurot; S.S. kasuks 150 eurot; R.J. kasuks 70 eurot; M-L.K. kasuks 70 eurot; J.K. (K) kasuks 35 eurot; Maxima Eesti OÜ kasuks 23,33 eurot.
4. Kolleegium ei pea vajalikuks kõiki kuriteoepisoode ja tõenditest tehtud järeldusi käesolevas otsuses kõiges uuesti kajastada, sest need on põhjalikult esitatud maakohtu 47 -leheküljelises otsuses.
5. Süüdistus

§ 209lg 2 p 1 järgi 2021.

aasta aprillist augustini K.V. suhtes toime pandud kelmuses. 4.

1. Kohtueelses menetluses ei tunnistanud E. Raasild end K.V. i puudutavates kuritegudes süüdi, avaldades, et ta suhtles K.V. ga Facebookis oma nime alt ja K.V. kandis talle lihtsalt 2 raha üle. Kohtuistungil E. Raasild ega tema kaitsja kõnealuses osas süüdistust ei vaidlustanud ning maakohus luges E. Raasilla süü tõendatuks. 4.
2. Pidades silmas, et arvelduskonto EE847700771001159742 tegelik omanik oli kuni 2021 juuni alguseni E. Raasild, tuvastas kohus, et K.V. le esitati
3. aprillis -
4. mail 2021 valeandmeid raha saaja ja kasutamise eesmärgi kohta. K.V. jäi uskuma, et M.P. a nimelisel naisterahval on keeruline rahaline olukord ja ta tagastab võla (s.o K.V. sattus eksimusse), kandis oma arvelduskontolt üle kokku 77 eurot ja tal tekkis samas ulatuses varaline kahju. 4.
5. Mis puudutab E. Raasilla seoseid K.V. lt raha väljapetmisega, siis lisaks asjaolule, et K.V. raha kanti E. Raasilla arvelduskontole, suheldi Messengeris K.V. eksimusse viimiseks sama nime ja profiilipildi alt nagu M.K. uga (s.o M.P. a nime alt). Täiendavalt seoti K.V. kontoga ka E. Raasilla nimele väljastatud pangakaart ning K.V. sõnul oli äriregistris väidetava ühise äriühingu Kaido VP OÜ juures samuti E. Raasilla nimi. Arvestades, et E. Raasild läbib algusest peale K.V. lt raha väljapetmise käiku, leidis kohus, et E. Raasild suhtles K.V. ga Messengeris M.P. ana esinedes. Muu hulgas asutas E. Raasild K.V. veenmiseks äriühingu Kaido VP OÜ. Seega ei suhelnud K.V. ga M.P. a nimeline naisterahvas, samuti ei oldud huvitatud K.V. ga tutvumisest ega temaga koos koristus- ja ehitusvaldkonnas tegutsemisest ning K.V. lt esialgu laenuks küsitud raha ei kavatsetudki tagasi maksta. Kokkuvõtlikult tekitas E. Raasild varalise kasu saamise eesmärgil K.V. le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kokku 718,35 (77+641,35) eurot varalist kahju ning pani toime

§ 209lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

5. Süüdistus

§ 209lg 2 p 1 järgi 2021 suvel K.V.

suhtes toime pandud kelmuse katses ja A.A. i suhtes toime pandud kelmuses 5.

1. K.V. ütluste kohaselt kuulusid talle mopeedautod registreerimisnumbritega XXX ja YYY . Seda kinnitavad Transpordiametist päringu vastusena edastatud registriväljavõtted ja alusdokumentide koopiad. 5.
2. K.V. ütlustest nähtub – mida kinnitavad ka A.A. ja S.M. , et
3. augustil 2021 tuli tema elukohta Andrese tallu E. Raasild, keda K.V. nägi siis esimest korda. E. Raasillal oli kaasas kolm sõpra ja A.A. . E. Raasild näitas auto registreerimisnumbriga XXX tehnilist passi, mille kohaselt oli auto E. Raasilla nimel, ja tahtis sõiduki ära viia. K.V. polnud nõus autot andma ja ajas E. Raasilla seltskonna õue pealt ära. Kohale saabunud politsei selgitas, et sõiduk registreerimismärgiga XXX on E. Raasilla nimel. K.V. kinnitas, et pole sõidukit E. Raasilla nimele teinud ning see pole müügis olnud. 5.
4. Maakohus leidis, et E. Raasilla ütlused ei vasta antud episoodis tõele. Ehkki ka Transpordiametist päringu vastusena edastatud dokumentide kohaselt on Transpordiameti eteeninduses
5. juulil 2021 toimunud nii sõiduki XXX kui ka YYY puhul omanikuvahetus, kus müüja on K.V. ja ostja on E. Raasild, ning sõidukite ümberregistreerimine E. Raasilla nimele, ei kinnita need E. Raasilla ütlusi ega kummuta K.V. omi. Nimelt tuvastas kohus käesolevas kriminaalasjas, et E. Raasild sai 2021 suvel M.P. ana esinedes, erinevaid põhjusi ettekäändeks tuues ja K.V. i eksitusse viies viimaselt isiku- ja pangaandmeid ning lasi K.V. l korduvalt sisestada Smart-ID PIN-koode. Vastavalt K.V. ütlustele, mida kinnitavad K.V. ja M.P. a nimelise isiku Messengeri-vestlused, pidi K.V. ka
6. juuli 2021, mil toimus väidetav müügitehing, M.P. a ehk E. Raasilla nõudmisel pangakonto numbri parandamiseks ja makse tegemiseks korduvalt sisestama oma Smart-ID PIN1-koodi, seejuures oli K.V. ise ühes oma telefonivestluses väidetava M.P. aga avaldanud, et tal on mopeedauto. Kuna Transpordiameti vastuskirja järgi ei toimu Transpordiameti e -teenindusel omanikuvahetuse allkirjastamist, vaid piisab taotluse esitajate turvalisel viisil tuvastamisest ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, oli E. Raasillal võimalik K.V. teadmata
7. juulil 2021 esitada Transpordiameti e3 teeninduse kaudu Transpordiametile omaniku vahetuse kinnitus ning
8. juulil 2021 registreerida K.V. nimel olnud sõidukid ümber enda nimele. E. Raasild sai seda teha nii Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX kui ka A.A. ile 16.07.2021 müüdud Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY osas, sest A.A. i ütluste kohaselt ei vormistanud ta rahapuuduse tõttu Transpordiametis sõidukit ümber. 5.
9. Lisaks ei haaku E. Raasilla ütlused ka AS-i SEB Pank arvelduskonto nr EE441010010616385018 väljavõttega. Isegi kui lugeda usutavaks, et E. Raasild oli K.V. le sõidukite eest väidetavalt makstud 2500 eurot oma pangakonto pealt vähehaaval summades 200-300 eurot välja võtnud ja kõrvale pannud, ei nähtu see pangakontol toimunud tehingutest. E. Raasilla laekumised perioodil
10. september 2020-
11. juuli 2021 ei olnud nii suured, et ta oleks olmekulude ja varasemate võlgade kõrvalt saanud sellises summas raha säästa, ka ei nähtu sellistes summades sularaha väljavõtmised. 5.
12. Arvestades, et sõidukite XXX ja YYY omanikuvahetus Transpordiameti e-teeninduses toimus
13. juulil 2021 ning kaks päeva hiljem registreeriti sõidukid ümber E. Raasilla nimele, samuti et S.M. i ütluste järgi hakkas tema vend millalgi 2021 suve keskpaigas juba rääkima, et E. Raasillal on kaks rollerautot, mida ta müüa pakub, oli E. Raasilla ainus eesmärk saada sõidukite müügist varalist kasu. 5.
14. Pidades silmas, et E. Raasild nõudis
15. augustil 2021 K.V. lt sõiduki Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX üleandmist, esitades
16. juuli 2021 registreerimistunnistuse, mis sisaldas valeandmeid sõiduki omaniku kohta, püüdis E. Raasild viia K.V. sõiduki tegeliku omaniku osas eksimusse ja saada sõiduki sel viisil oma valdusesse. Kuna K.V. keeldus sõiduki üleandmisest, ei jäänud ta siiski E. Raasilla valet uskuma, ei teinud varakäsutust ja tal ei tekkinud varalist kahju. Vastavalt K.V. selgitustele oli sõiduki väärtus 2021 juulis vähemalt 2500 eurot. Kokkuvõtlikult ei õnnestunud E. Raasillal sõltumata tema tahtest K.V. lt sõidukit välja petta ja kelmus jäi katsestaadiumisse. 5.
17. Seoses sõidukiga Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY ei esitanud E. Raasild ise vahetult kannatanule A.A. ile valeandmeid sõiduki tegeliku omaniku kohta, vaid E. Raasild müüs valeandmeid sisaldavat registreerimistunnistust kasutades sõiduki S.M. ile, tekitades viimasele ebaõige ettekujutuse, et E. Raasild on sõiduki omanik ja A.A. il pole sõidukile õigust. Jäänud E. Raasilla valeväiteid uskuma, nõudis S.M. A.A. ilt sõiduki üleandmist ja võttis sõiduki A.A. i valdusest ära. A.A. omakorda lubas S.M. il sõiduki ära viia. Arvestades eelnevat, viis E. Raasild sõiduki Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY puhul eksimusse S.M. i ja kasutas S.M. it kelmuse toimepanemise vahendina, kelle kaudu võtta A.A. ilt sõiduk pettusega ära. A.A. jäigi uskuma, et ta pole sõiduki omanik (s.o sattus eksimusse), lubas S.M. il sõiduki ära viia (s.o tegi varakäsutuse) ja tal tekkis sõiduki väärtuse ulatuses varaline kahju. Arvestades sõiduki toonast seisundit ja võrdväärsete sõidukite praegu kehtivaid hindu (IX kd, tl 3-19, 55-71), tuvastas kohus, et kõnealuse sõiduki turuväärtus oli kelmuse toimepanemise ajal vähemalt 1500 eurot, millises ulatuses tekkis A.A. il ka varaline kahju. Pidades silmas, et E. Raasild sai S.M. ilt sõiduki eest 500 eurot, tegutses E. Raasild varalise kasu saamise eesmärgil. Lähtudes eelnevast, pani E. Raasild S.M. it vahendina ära kasutades A.A. i suhtes toime

§ 209lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivetele tunnustele vastava teo.

6. Süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 järgi 2021 septembrist detsembrini Tele2 Eesti AS-i suhtes toime pandud kelmuses 6.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et E. Raasild sõlmis
2. september -
3. detsember 2021 KaidoVP OÜ juhatuse liikmena nimetatud äriühingu nimel Tele2 Eesti AS-iga sideteenuste kasutamiseks lepingud nr 0002753581, 0002876090, 0002891791, 0002906578 ja 0002919904 (s.o kokku 5 lepingut). Nende lepingute alusel sai E. Raasild SIM-kaardid 4 mobiiltelefoni numbrite 58406615, 58801642, 58804963, 58801948, 58802307, 58803589, 58802838, 58806292, 58804168 ja 58895296 kasutamiseks (V kd, tl 28-34, 39). Samuti pole vaidlust, et E. Raasild asus loetletud telefoninumbreid kasutades Tele2 Eesti AS-i osutatavaid teenuseid tarbima, kuid jättis kõikide teenuste eest tasumata.
4. a aprilli seisuga oli koguvõlg 3085,67 eurot. Kohtueelses menetluses leidis E. Raasild üksnes, et ülalkirjeldatu näol pole tegemist kuriteoga, ja kohtuistungil märkis kaitsja, et tõendatud pole E. Raasilla kavatsus jätta algusest peale lepingute eest tasumata. 6.
5. Kohus E. Raasilla ega tema kaitsja seisukohti ei jaganud. Nimelt sõlmis E. Raasild kõik lepingud KaidoVP OÜ nimel, mille registrijärgne põhitegevusala oli hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus. Tegelikult polnud Kaido VP OÜ aga reaalselt tegutsev äriühing ning maakohus oli tuvastanud, et E. Raasild asutas kõnealuse äriühingu üksnes K.V. eksimusse viimiseks. Samuti ei kasutanud E. Raasild ühtki telefoninumbrit helistamise või interneti jaoks (mis oleks olnud äriühingu majandustegevuse raames asjakohane), vaid eeskätt loto ostmiseks. Viimaks tõi prokurör põhjendatult välja, et maksimaalse kasu saamiseks oligi vaja lühikese aja jooksul sõlmida korraga palju lepinguid, sest juhul, kui oleks tekkinud pikemaajalisem võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees, ei oleks sellise maksekäitumise pinnalt saanud KaidoVP OÜ nimel uusi lepinguid sõlmida. Maakohtu arvates oli ilmne, et E. Raasillal oli algusest peale plaan kasutada teenuseid maksimaalses võimalikus ulatuses, jättes kõik arved tasumata. 6.
6. Sõlmides vaatamata viimati märgitule Tele2 Eesti AS-iga lepingud ja kasutades Tele2 teenuseid, lubas E. Raasild konkludentselt täita omapoolseid kohustusi (sh tarbitavate teenuste eest tasuda) ning esitas seega Tele2 Eesti AS-ile algusest peale valeandmeid oma maksmisvalmiduse kohta. Tele2 Eesti AS jäi uskuma lepingute sõlmimisel avaldatud valmisolekut teenuste eest tasuda (s.o sattus eksimusse), võimaldas E. Raasillal teenuseid kasutada (s.o tegi varakäsutuse) ja tal tekkis varaline kahju kokku 3085,67 eurot. Seega pani E. Raasild Tele2 Eesti AS-i suhtes toime

§ 209lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

1. Kelmuste kokkuvõte ja lõplik kvalifikatsioon 7.
2. Kelmuste kui kuritegude käekirja kokku võttes lõi E. Raasild eelpool käsitletud tegudega kannatanutele erinevatest faktilistest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, varjates seejuures enamasti ka oma identiteeti. E. Raasillal polnud algusest peale kavatsust vastusooritusi teha ning tema eesmärk oli saada varalist kasu, s.o petta võimalikult paljudelt kannatanutelt välja raha või rahalisi hüvesid. Selle ta ka enamasti saavutas – ta sai varalist kasu ja kannatanutel tekkis samas ulatuses kahju. Teod, mis jäid katse staadiumisse (s.o M.S. alt võltsitud kohtumäärusega 28 800 euro väljapetmine ja K.V. lt sõiduki Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX väljapetmine), on hõlmatud lõpuleviidud kelmustega. Ühtlasi on E. Raasilla käitumises kvalifitseerivaks tunnuseks avalikkuse poole pöördumine (kauba- ja piletimüügi kelmused, kus E. Raasild pani ise Facebooki müügikeskkondades üles kuulutusi). Kuna E. Raasild pani kelmusi toime korduvalt, tuleb tema tegevus kvalifitseerida lõplikult

§ 209lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

7.2. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, sest eksperdiarvamuse kohaselt sai E. Raasild oma tegude tähendusest aru ja oli võimeline neid juhtima. Seega tuleb E. Raasild kõigis kelmustes süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

8. Süüdistus

§ 1572lg 1 järgi 8.1.

Pooled ei vaidle, et E. Raasild kasutas erinevate kelmuste toimepanekul enda isiku varjamiseks M.P. a ning K.V. isikuandmeid (s.o neid isikuid tuvastada võimaldavat ees- ja 5 perenime koos fotoga). Maakohus, olles tuvastanud selle juba eelnevate tegudega seoses, leiab, et need asjaolud on väljaspool kahtlust. Seejuures on nii M.P. kui ka K.V. kinnitanud, et ei oma kuritegudega, kus nende nimesid ja fotosid kasutati, mingitki puutumust ega ole andnud oma isikuandmete kasutamiseks ka nõusolekut. M.P. a ütluste kohaselt oli talle üllatuseks, kui uurija

1. oktoobril 2021 helistas ning selgitas, et M.P. a nime ja pilti on kasutatud kelmuse toimepanemisel. Seda teada saades oli M.P. väga häiritud. Tema hinnangul on see alatu vale, tema ei tegeleks iialgi kelmuste toimepanemisega. Sellega kahjustatakse tema mainet. Samuti K.V. ei teadnud midagi sellest, et tema Facebooki nime kasutades on müüdud 2023 juulis ja augustis erinevate ürituste pileteid. Tema ei ole kindlasti neid pileteid müünud, keegi on kasutanud tema nime ja profiili. Ta ei oskakski seda teha. Pilt on kunagi olnud tema Facebooki ekraanipildiks, kuid see konto kadus ära. Hetkel tal sellist pilti oma kontol pole. Selle teadasaamine, et keegi tema nime ja pilti kasutades inimesi petab, on K.V. jaoks väga häiriv. 8.
2. M.P. a kohta märkis E. Raasild, et M.P. on tema lemmikerakonna saadik, kuid sel ajal, mil ta M.P. a nime kasutas, ta M.P. a ei teadnud. Selle juurde jäi E. Raasild ka kohtuistungil, märkides, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud tahtlik, ta ei teadnud, et selle nime taga on reaalne inimene. Kohus ei pidanud E. Raasilla viimast väidet usutavaks. 8.
3. E. Raasilla tegevus on nii M.P. a kui ka K.V. puhul käsitatav teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamisena

§ 1572lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul on mõlema kõne all oleva teo puhul täidetud ka subjektiivsed tunnused. E. Raasild teadis, et ta esitab M.P. a ja K.V. i üheselt tuvastada võimaldavaid isikuandmeid (s.o nime ja fotot korraga) ning et selleks puudub tal nende nõusolek. Lisaks kasutas ta neid andmeid eesmärgiga panna toime kelmusi ning jääda ise seejuures varjatuks (s.o eesmärgiga varjata enda poolt kuritegude toimepanemist). Teades, et ta kasutab kuriteo toimepanemiseks M.P. a ja K.V. isikuandmeid, möönis E. Raasild sedagi, et ta loob neist teistele ebaõige negatiivse ettekujutuse ning kahjustab nende mainet. 8.4. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb E. Raasild

§ 1572lg 1 järgi süüdi tunnistada.

9. Süüdistus

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 2.

augustist -

1. septembrini 2023 toime pandud poevargustes 9.
2. E. Raasillale oli esitatud süüdistus vargustes Maxima kauplustest (kokku 5 vargust ja 3 varguse katset). 9.
3. E. Raasild on tunnistanud, et ta võttis kauplustest kõik süüdistustes loetletud asjad. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas ta
4. augustil 2023 ja
5. augustil 2023 toime pandud tegusid.
6. augustil 2023 osas võttis E. Raasild omaks kaupade võtmise ning tarbimise (ainult kohukese võtmine ei meenunud talle), kuid märkis, et oleks asjade eest maksnud, kuid tal ei lastud, kuna ta peeti enne kassaliini läbimist kinni.
7. augustil 2023 võttis ta pitsarulli, kuid mitte lihapiruka. Teised asjad võttis ta samuti ning tarbis neid kaupluses. Ta tahtis ka nende eest maksta, kuid peeti enne kinni.
8. augustil 2023 oli sama lugu – ta võttis süüdistuses märgitud asjad ja hakkas neid kaupluses sööma, kuid tal ei lastud nende eest maksta.
9. augustil 2023 võttis ta asjad, kuid ka sel korral polnud tal eesmärk varastada. Ta kasutas Maxima äppi, millel tekkis tõrge, ja ta ei saanud iseteeninduskassas maksta. Kohe sekkus ka turvatöötaja ega lasknud tal maksta, vaid pidas ta kinni.
10. augustil 2023 võttis ta süüdistuses toodud asjad ning sõi poes viineripirukat ja võiroosi ning jõi peale Coca-Colat. Jällegi sekkus turvatöötaja ja ehkki E. Raasild tahtis kaupade eest tasuda, ei lasknud turvatöötaja seda teha, vaid lasi gaasi.
11. septembril 2023 võttis ta ainult juustusalaamikeeru ja sõi seda poes. Ta tahtis keeru eest ka maksta, kuid tal ei lastud seda 6 teha. Kohtuistungil märkis E. Raasild veel, et viinapudeli ja kaks jäätist oleks saanud tagasi panna, aga need anti müüjale, et E. Raasillale kahjunõue esitada. 9.
12. Maakohus leidis, et E. Raasilla vargusi eitavad ütlused ei ole käsitatavad usaldusväärsetena, sest need ei haaku ühegi ülejäänud tõendiga. Mis puudutab kaupade esemelist koosseisu, siis tuleb juba teistele tõenditele lisaks arvestada Maxima Eesti OÜ esindaja Aleksandr Korkodini ütlustega, millest selgub, et äriühingus tegutseb videogrupp, kes monitoorib kauplusi. E. Raasild on äriühingule juba hästi teada. Tema poolt kaupluses ära tarvitatud tooted tuvastati nii, et videogrupp märkas E. Raasilda, kes sõi ja jõi poes, ning informeeris kaupluse kohapealseid töötajaid või turvatöötajat, et nad hakkaksid tema tegevust poes jälgima. Kui video teel ei õnnestunud E. Raasilla poolt tarvitatavaid kaupu tuvastada, pöörduti poe poole, sest sealsed töötajad teavad täpselt iga kauba asukohta poeriiulitel. Kui ka kaupluse töötajatel ei õnnestunud kõiki tooteid kahtlusteta kindlaks teha, siis neid avaldustesse kirja ei pandud. Seega on süüteoavaldustesse jt teistesse tõenditesse ning hiljem juba ka süüdistusse märgitud vaid need tooted, mis on leidnud kindlat tuvastamist. Samuti selgitas Maxima Eesti OÜ esindaja Aleksandr Korkodin äpi kasutamise korda. 9.
13. Seega, jätnud välja E. Raasilla ennastõigustavad ütlused, tugines kohus kogutud tõenditele kogumis ja tuvastas, et E. Raasild püüdis võtta või võttis süüdistuses märgitud aegadel ja kauplustest ära süüdistuses loetletud esemed ning osaliselt tarbis neid kaupluses kohapeal. 9.
14. Kohus märkis, et kõikide praeguses süüdistuses kõne all olevate tegude puhul olid teo objektid võõrad vallasasjad, mille E. Raasild ära võttis või püüdis ära võtta. Kuna E. Raasild teadis, et need asjad on tema jaoks võõrad ja asjade omanik Maxima Eesti OÜ pole asjade äravõtmisega nõus, kuid tegutses sellegipoolest sooviga jätta senised omanikud asjadest kestvalt ilma, on praegusel juhul täidetud

§ 199

subjektiivne koosseis, s.o ebaseadusliku omastamise eesmärk ja tahtlus muus osas. Katsestaadiumisse jäänud teod on lõpuleviidud vargustega hõlmatud. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb E. Raasild talle etteheidetavates vargustes ja nende katsetes süüdi tunnistada. Seejuures ei nõustunud kohus kaitsja õigusliku käsitlusega, et kaupluses kohapeal tarbitud kaupade puhul tuleks E. Raasilla tegevus kvalifitseerida ümber võõra asja rikkumiseks

§ 218järgi ning E.

Raasilda tuleks karistada väärteokorras. Kohus leiab, et ka nende toodete puhul oli E. Raasilla tahtlus suunatud enda kasuks pööramisele (mida ta ju ilmekalt näitas kaupu juba kohapeal ära süües ja juues), mitte aga rikkumisele. See et ta osadel juhtudel kõike ära ei tarvitanud, vaid jättis poolikud pudelid müügisaali riiulile, ei anna alust kvalifitseerida tema tegusid teise koosseisu järgi. 9.6. Maakohus leidis, et E. Raasilla tegevuses on ka

§ 199lg 2 kvalifitseerivad tunnused.

E. Raasild pani enne kauplusevargusi toime arvukalt kelmusi. Ta pani 1 kuu vältel toime 5 poevargust ja 3 varguse katset (s.o kokku 8 sarnast tegu). Seejuures oli tema tegutsemismuster igakord ühesugune. Kohus tuvastas, et E. Raasilla puhul on võõraste asjade äravõtmine pidevalt korduv käitumismuster ja ta ei kõhkle ega pea ka taunitavaks võõraid asju varastada ning varastatut enda kasuks pöörata. 10. Süüdistus

§ 121lg 1 järgi 29.

augustil 2023 poe turvatöötaja kehalises väärkohtlemises 10.

1. Asjas pole vaidlust selles, et E. Raasild hammustas
2. augustil 2023 kauplusevarguse järgselt teda kinni pidada püüdnud turvatöötajat L.S. it. Ehkki E. Raasild avaldas kohtueelses menetluses, et hammustas L.S. it üks kord, ei vaielnud ta kohtuistungil enam selle üle, et 7 hammustas kolm korda, nagu on välja toodud ka süüdistuses. Kohus leidis samuti, et süüdistuses märgitud asjaolud on usaldusväärselt tõendatud. 10.
3. Nimelt selgub L.S. i ütlustest, et
4. augusti 2023 õhtul oli ta tööl Viking Security turvatöötajana aadressil Narva mnt 112, Tartu. Ta jälgis turvaruumis arvuti ekraanilt E. Raasilda, kes oli eelmisel päeval L.S. i vahetuse ajal varastanud samast poest kaks pudelit viina. L.S. nägi, kuidas E. Raasild võttis endale erinevaid saiakesi, kasutades selleks telefoniäppi. Kuna äppi sisestatud infot kuvatakse kohe ka turvaruumis arvutiekraanil, sai L.S. aru, et E. Raasild on saiakeste kohta sisestanud vale info. L.S. otsustas minna E. Raasillale ütlema, et too turvaruumi tuleks. Turvaruumi ukse taga palus L.S. E. Raasillal ootama jääda, kuni ta kaamerad kinni paneb. Tagasi välja minnes nägi L.S. , et E Raasild oli lahkunud. E. Raasild märkas L.S. it ning jooksis kiiresti Maxima kõrval oleva surnuaia suunas. L.S. jooksis E. Raasillale järele ning sai ta surnuaia kõnnitee peal kätte. L.S. haaras E. Raasilla paremast käsivarrest kinni. Samal ajal sõitis nende kõrvale ka valge sõiduauto. Sealt väljus u 40-50-aastane meesterahvas, kes aitas L.S. il E. Raasilda kukla piirkonna juurest riietest kinni hoida, et takistada teda põgenemast. L.S. võttis enda vöölt käerauad, et E. Raasilla käed raudu panna. L.S. võttis E. Raasilla parema käe oma vasaku käe haardesse, kuid E. Raasild ei soovinud, et tal käed raudu pannakse, vaid üritades veel rüseledes lahti saada, et minema joosta, haaras ta L.S. i parema käe enda näo juurde ja hammustas seda randme piirkonnast. L.S. tundis selles peale valu ning tõmbas oma käe ära. L.S. üritas teist korda käeraudu panna, kordus sama ning L.S. il oli jälle väga valus. E. Raasild hammustas L.S. it veel kolmandatki korda, seekord vasaku käe randmest 2 cm ülevalt poolt. Vahepeal oli sündmuskohale tulnud veel teinegi mees, kes ütles, et on endine maadleja. Mees väänas E. Raasilla kätt, pani ta kiiresti istuli maha ning kuna L.S. i randmed väga valutasid, pani koos varem sündmuskohale tulnud mehega ise E. Raasillale käerauad peale. Seejärel helistas esimesena sündmuskohale tulnud mees politseisse ning teine mees lahkus sündmuskohalt. Nad ootasid, kuni politsei saabus, ning hiljem läks L.S. EMO-sse ja lasi oma vigastused fikseerida. Diagnoosi kohaselt esinesid L.S. il randme ja käe pindmised hulgivigastused. 10.
5. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja P.R. ütlused ja Häirekeskusesse
6. augustil 2023 algusega kell 18:05 tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt helistas häirekeskusesse meesterahvas, öeldes, et aadressile Narva mnt 112, Tartu oleks vaja politsei abi, sest turvatöötaja peab kinni meesterahvast poevarast, kes teda ründab. Turvatöötaja sai vigastada, kuna poevaras hammustas teda mõlemast käest. 10.
7. Kohus tuvastas, et
8. augustil 2023, vahetult pärast Tartus Narva mnt 112 Maxima Eesti OÜ kauplusest varguse toimepanemist hammustas E. Raasild Raadi kalmistu territooriumil kaupluse turvatöötajat L.S. it ajal, mil viimane püüdis E. Raasilda kinni pidada, kaks korda parema käe randme piirkonnast ja üks kord vasaku käe randme piirkonnast ja tekitas L.S. ile sellega füüsilist valu ning tervisekahjustused – randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja kriimustused). 10.
9. Kohus märkis, et L.S. i randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja kriimustused) on tervisekahjustused, ning pidades silmas, et L.S. i sõnul tundis ta hammustamise ajal füüsilist valu, on praeguses asjas täidetud mõlemad

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid.

10.6. Kohtu arvates on täidetud ka

§ 121lg 1 subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et E. Raasild hammustas L.S. it korduvalt sellise intensiivsusega, et L.S. il olid hammustuskohtadel veel pool tundi hiljemgi selgelt nähtavad hambajäljed ja kriimustused, ning et E. Raasild tegi seda kinnipidamise käigus, kui L.S. tahtis talle paigaldada käeraudu, siis seadiski E. Raasild endale eesmärgiks kannatanule valu tekitamise. Seega tekitas E. Raasild L.S. ile valu kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

8

1. Karistus 11.
2. Maakohus leidis, et kuna praeguses asjas pole tegemist E. Raasilla esimeste või harvade kuritegudega, vaid kohus tunnistas ta süüdi muu hulgas aastate vältel toime pandud arvukates kelmustes ja vargustes, millest osa langes eelmise süüdimõistva kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajale, pole võimalik E. Raasilda ühegi sätte järgi karistada rahalise karistusega. Seega on praeguses asjas vangistuse mõistmine vältimatu. 11.2.

§ 209lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on 3 aastat.

Asudes analüüsima E. Raasilla süü suurust

§ 209lg 2 järgi, tõi kohus välja, et E.

Raasild pani erineval viisil kelmusi toime järjepidevalt, realiseerides kaks kvalifitseerivat tunnust (s.o

§ 209

lg 2 pd 1 ja 5) ning tekitades 48 kannatanule kokku 8731,25 eurot varalist kahju. Maakohtu hinnangul on E. Raasilla süü kelmuste puhul märkimisväärselt üle keskmise. Samuti on E. Raasilla süü üle keskmise

§ 1572

lg 1 järgi, sest ta kasutas kahe kannatanu identiteeti arvukatel kordadel enda poolt kuriteo toimepanemise varjamiseks. E. Raasilla süü on üle keskmise ka

§ 121

lg 1 puhul, sest ta hammustas korduvalt oma tööülesandeid täitvat turvatöötajat, kes püüdis takistada teda pärast vargust sündmuskohalt lahkumast. Ainsana on E. Raasilla süü alla keskmise

§ 199lg 2 puhul, sest kuigi E.

Raasild pani lühikese aja (s.o 1 kuu jooksul) toime 8 vargust või varguse katset, ei tekitanud ta samas oma tegudega kuigi suurt varalist kahju. 11.

1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. E. Raasilla psüühikahäire ei mõjutanud tema arusaamis- ega otsustusvõimet ning ta pani kuriteod teod toime kalkuleeritult. 11.
2. Kuigi E. Raasild ja tema kaitsja palusid kaaluda karistusest tingimisi vabastamist koos kriminaalhooldusega, pole see maakohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks arvukate kuritegude toimepanemisele rikkus E. Raasild eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise perioodil korduvalt ka muid kriminaalhoolduse nõudeid, mis päädis 3 kohtumäärusega. Pidades silmas, et senised meetmed (sh lühiajaline vangistus ega üldkasulik töö) ei pidurdanud vähimalgi määral E. Raasilla õigusvastast käitumist ega hoidnud ära märkimisväärselt arvukaid uusi kuritegusid, pole E. Raasilla vabadusse jätmine vähimalgi määral õigustatud. Arvestades kuritegude arvukust ja järjepidevust, on varavastaste kuritegude toimepanemine kujunenud E. Raasilla elustiiliks, ta hangibki sel viisil täiendavat sissetulekut ning jätkab võimaluse korral suure tõenäosusega uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. 11.
3. Kohus mõistis

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 6 kuud vangistust. E. Raasild pani toime eriliigilised kuriteod, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Kohus vähendas KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes E. Raasilla liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 6 kuu) võrra ning mõistis lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. E. Raasild peeti kahtlustatavana kinni 04.-06.09.2023 (s.o 3 päeva).

§ 68

lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, misjärel kujuneb kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Apellatsioonid

1. Tartu Maakohtu
2. juuni 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Raasild, kes ei nõustu maakohtu otsuse ega põhjendustega. E. Raasild palub ennast õigeks mõista

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mis on Tele2 episood;

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mis on mopeedautode episood;

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi nendes episoodides, kus E.

Raasild sõi osasid tooteid, kuid ei saanud tervet kaupa oma valdusesse. Ülejäänud varguse katse episoodide eest palub E. Raasild mõista kergema karistuse. Samuti taotleb E. Raasild õigeks mõistmist

§ 9

121 lg 1 järgi, kuna ta oli hädakaitse seisundis ja kergema karistuse mõistmist M.P. aga seotud episoodis, kuna tegemist ei olnud tahtliku teoga. E. Raasild palub endale määrata liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvestada maha lühimenetluse 1 aasta. Karistuseks jääb siis 2 aastat vangistust, millest arvata veel maha eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud karistus jätta tingimisi kohaldamata.

1. Kehalise väärkohtlemise episoodis leiab E. Raasild, et oli hädakaitseseisundis. E. Raasild tunnistab, et ta tõesti hammustas L.S. it, kuna L.S. kägistas E. Raasilda nii kõvasti, et ta ei saanud hingata ja ainus variant oli hammustada.
2. Tele2 episoodis ei olnud tal Tele2-ga lepingut sõlmides E. Raasillal kuidagi plaanis arved maksmata jätta nagu väidavad prokurör ja kohtunik. Algul ta maksis Tele2 arvete eest. Hiljem arvete maksmata jätmine polnud E. Raasilla poolt tahtlik.
3. M.P. aga seotud episoodis ta ei teadnud, et selle taga on konkreetne isik. E. Raasild ei teadnud, et M.P. kuulub EKRE erakonda. M.P. a maine kahjustamine polnud nii suur, et karistus oleks pidanud olema üle keskmise, M.P. a nimi sattus seetõttu Facebooki avalikusele, kuna uurija A. Nigol võttis ise ühendust M.P. aga ja siis M.P. ise kirjutas avalikkusele, et tema identiteeti on kuritarvitatud. E. Raasild vabandab, et M.P. haavata sai selle sündmuse käigus.
4. E. Raasild toob kaebuses välja, et kelmuste üle ta ei vaidle ja seda ta ka ei teinud põhimõtteliselt eeluurimise ja kohtupidamise ajal.
5. Karistuse osas võiks kohus hinnata ka E. Raasilla rasket lapsepõlve ja diagnoosi.

§ 61järgi saab tegelikult E.

Raasillale mõista kergema karistuse, kuna eeldused on selleks olemas. Tal on diagnoositud kerge vaimne alaareng koos olulise käitumishäirega ja segatüüpi isiksushäired. Need kohtunikud, kes seda kõike kaaluvad ja mõistavad, hakkavad järjest pensionile minema. Osa kohtunikke, kes tõesti hindavad korralikult kõiki asjaolusid, ongi pensionile juba läinud.

1. Maakohus väitis, et E. Raasillal oli korduvalt registreerimiskohustuse rikkumisi. Need olid tingitud arusaamatusest. Kriminaalhooldaja oli puhkusel ning ta ei saanud üle küsida. ÜKT-ga olid väiksed probleemid, sest tal olid terviserikked. E. Raasild viibis korduvalt haiglas. Praegusel juhul saaks E. Raasillale käitumiskontrolli kohaldada küll, kuna üldjuhul käis ta korralikult registreerimisel.
2. E. Raasild esitas veel mitmeid taotlusi ja täiendusi, kus leiab, et maakohtu kohtunik on rikkunud nõupidamissaladust.
3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt E. Raasilla süüditunnistamises ja teha uus otsus, millega mõista E. Raasild õigeks järgmistes episoodides: - süüdistus M.P. a suhtes toime pandud

1572 lg 1 järgi; - süüdistus L.S. i suhtes toime pandud

§ 121

lg 1 järgi; - süüdistus Tele2 Eesti suhtes toimne pandud

§ 209lg 2 p 1 järgi; - süüdistus K.V.

ja A.A. i suhtes toime pandud

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teos.

Samuti palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse E. Raasilla süüditunnistamises

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi ja teha uus otsus, millega mõista E.

Raasild õigeks

1. augusti 2023,
2. augusti 2023,
3. augusti 2023,
4. augusti 2023,
5. septembri 2023 episoodides koosseisu puudumise tõttu. Lisaks taotleb ta
6. augusti 2023,
7. augusti 2023,
8. augusti 2023 episoodide ümberkvalifitseerimist, kuna need jäid katsestaadiumisse. 10 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Raasillale mõistetud üksikkaristuste ja liitkaristuse osas paludes neid vähendada ning jätta karistus kandmiseks tingimisi ühes kriminaalhooldusele allutamisega.
9. E. Raasild vaidleb osaliselt vastu kohtu põhjendustele ega võta õigeks kõiki talle inkrimineeritud episoode. Apellant palub ringkonnakohtul maakohtu põhjendused üle vaadata ja anda oma hinnang E. Raasilla tegevusele süüdistatava poolt vaidlustatud episoodides.
10. E. Raasild ei nõustu sellega, et ta Kaido VP juhatuse liikmena sõlmis Tele2 Eestiga sideteenuste kasutamise lepingud selleks, et saada varalist kasu pettuse teel. Maakohtu hinnangul oli E. Raasillal juba algusest peale kavatsus jätta lepingute eest tasumata. Apellant on maakohtust erineval seisukohal ja leiab, et antud kriminaalasjas ei ole tõendatud, et E. Raasild oleks sõlminud lepingud selleks, et saada isiklikku varalist kasu. Kohus on jõudnud järeldusele, et E. Raasild on tegutsenud kavatsetult. E. Raasild on eitanud selliseid kavatsusi. E. Raasilla ütlusi ei ole põhjust kõrvale jätta. Siinkohal tuleb arvestada, et E. Raasild on suuremas osas esitatud süüdistustes end süüdi tunnistanud ning on põhjendamatu arvata, et ta mingis osas ei anna õigeid ütlusi.
11. E. Raasild eitab K.V. suhtes

§ 209lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava teo toimepanemist.

E. Raasild kinnitas, et K.V. müüs E. Raasillale mõlemad autod – nii Microcar Virgo YYY kui ka Microcar MC1 reg nr ZZZ . E. Raasilla ütluste kohaselt müüs ta mõlemad autod K.V. le kokkulepitud summa 2500 eurot eest. Maakohus ei ole E. Raasilla ütlusi käsitanud tõestena, kuid tema ütlustes ei ole põhjust kahelda. 24. Süüdistatav eitab ka L.S. i suhtes

121 lg 1 järgi süüks arvatud teo toime panemist. E. Raasild on seisukohal, et ta oli hädaseisundis. Maakohus asus seisukohale, et E. Raasild pani L.S. i suhtes toime kehalise väärkohtlemise kavatsetult. Apellant selle kohtu järeldusega ei nõustu. Kogutud tõenditest nähtub, et E. Raasilla kinnipidamise käigus tekkis rüselus ning selle käigus E. Raasild hammustas L.S. it selleks, et vabaneda teda kinni pidanud isiku haardest. Sellest tulenevalt tuleb E. Raasild

§ 121lg 1 järgi inkrimineeritavas teos õigeks mõista.

25. Maakohtu istungil jäi E. Raasild selle juurde, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud tahtlik, ta ei teadnud, et selle nime taga on reaalne inimene. E. Raasilla sellekohaseid ütlusi tuleks arvesse võtta ja sellest tulenevalt ta

§ 157-2 lg 1 järgi õigeks mõista.

26. E. Raasild on süüdi tunnistatud

§ 199lg 2 p-de 4, 9 järgi süstemaatilises varguses.

Süüdistatavale inkrimineeritud salajase varguse episoodid võib laias laastus jagada kaheks – ühed, mis jäid katse staadiumisse ja teised, kus E. Raasild tarbis tooted kaupluses ära. E. Raasild on olnud seisukohal, et viina ja energiajoogi poolenisti ära joomisega ning kauba ära söömisega kahjustas või rikkus ta kaupa ja tegemist ei olnud

§ 199ettenähtud koosseisuga, vaid asja kahjustamise või rikkumisega.

Teod, mis on toime pandud

1. august 2023,
2. august 2023,
3. august 2023, on jäänud katse staadiumisse ja seega tuleks süüdistus ümber kvalifitseerida.
4. E. Raasillale on mõistetud liitkaristusena vangistus 4 aastat 6 kuud, millest mahaarvamiste tulemusena on jäänud kantavaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva. E. Raasild on seisukohal, et liitkaristus on liiga pikk ning vangistuse oleks saanud jätta osaliselt tingimuslikult katseajaga kohaldamata. Apellant palub lisaks liitkaristuse vähendamisele vähendada ka üksikkaristusi –

§ 209lg 2 p 1 ja § 157 2 lg 1 järgi (K.V.

, A.A. i ja M.P. a suhtes toime pandud tegudes) ja

§ 209

lg 2 p-de 1, 5 ja § 157 2 lg 1 järgi (kaupade ja piletite müügi kelmustes ja K.V. vastu toime pandud identiteedivarguses). Samuti palutakse vähendada

§ 121

lg 1 järgi mõistetud karistust ja

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 11 mõistetud karistust.

Veel palub kaitsja E. Raasild vabastada kanda jäänud karistuse kandmisest tingimisi ühes kriminaalhooldusele allutamisega.

1. Kaitsja taotles maakohtus E. Raasillale karistuse mõistmisel arvestada tema psüühikahäiret, kerget vaimset alaarengut olulise käitumishäirega ja segatüüpi isiksusehäiret. Maakohus ei ole nõustunud karistust sel alusel vähendama. Kaitsja palub ringkonnakohtul maakohtu poolt arvestamata jäetud ülalnimetatud psüühilisi iseärasusi arvestada karistust kergendava asjaoluna. Eelnimetatud häired mõjutavad sotsiaalseid toimetulekumehhanisme ja seega ei ole käitumisaktid tema poolt täielikult kontrollitavad.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2024 määrusega määrati asja läbivaatamine suulises menetluses. Kohtuistung toimus
4. oktoobril
5. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, protokolli, maakohtu otsust, apellatsioone ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus süüdistatava süüküsimuses ja karistuse mõistmise jääb muutmata vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le
8. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus maakohtu otsuse jätta muutmata.
9. Pärast ringkonnakohtu istungit ja kohtu siirdumist nõupidamistuppa esitas E. Raasild arvukalt mitmesuguseid täiendusi ja vastuseid apellatsioonile, kuid kuna need pole esitatud tähtaegselt, siis jätab kolleegium need tähelepanuta ja läbi vaatamata.
10. Esitatud apellatsioonid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellandid kordavad suuresti maakohtu menetluses juba kõlanud argumente, millele esimese astme kohus on vajaliku põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo nr 3-11-23-11, p 18).
11. Süüdistatav on menetluse kestel avaldanud korduvalt rahulolematust menetluse käigu, sealhulgas asja menetlenud maakohtu kohtuniku ja prokuröri tegevuse osas. Kolleegium menetlusnormide rikkumist ei tuvastanud. Maakohus leidis
12. mai 2024 motiveeritud määruses, et prokuröri taandamiseks pole alust. Selle järeldusega nõustub ka kolleegium. Süüdistatav arvab, et maakohus rikkus kohtulahendit tehes nõupidamistoa saladust, kuid asja materjalid midagi sellist ei kinnita ja E. Raasild mingeid sellekohaseid tõsikindlaid väiteid pole esitanud.
13. Maakohtu otsus on põhjalik ja argumenteeritud. Kaitseväidetele on otsuses vastatud ja need ümber lükatud. Sellekohaste põhjenduste üle kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk. Kolleegium vastab siiski esmalt mõningatele süüküsimusega seotud kaitseväidetele (I), vaeb süüdistatavale mõistetud karistuse põhjendatust selle liigis ja määras (II), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ning lahendab apellatsiooniastme menetluskuludega seonduva (IV). 12 I
14. Esmalt märgib kolleegium, et kaitsja ja süüdistatava kaitsepositsioon pole pärast maakohtus toimunud kohtuistungit põhimõtteliselt muutunud. Osades kuritegudes taotlevad kaitsja ja süüdistatav jätkuvalt õigeksmõistmist. Mingeid uusi kaalukaid argumente pole apellatsioonimenetluse ajaks välja toodud.
15. Seonduvalt süüdistusega

§ 209lg 2 p 1 järgi 2021 aasta suvel K.V.

suhtes toime pandud kelmuse katses ja A.A. i suhtes toime pandud kelmuses ei ole apellatsioonides esitatud mingeid uusi kaitseväiteid. Põhiline seisukoht on üldsõnaline väide, et süüdistatava tegevus sõidukite osas pole käsitletav kelmusena. Süüdistatava sellekohased ütlused on maakohtu otsusega juba ümber lükatud ja kolleegium nõustub põhjendustega. Nagu juba eespool märgitud ei sisalda apellatsioonid vastuseks maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele kaalukaid argumente, siis ei pea kolleegium vajalikuks juba jälgitavalt esitatud järeldusi kelmuse süüteokoosseisu olemasolust korrata. Kaitsja apellatsioonis on nimetatud episoodi vaidlustamise kohta ainult mõned read. „Apellandina leian, et E. Raasilla ütlustes ei ole põhjust kahelda. Nagu juba eelnevalt rõhutatud, on E. Raasild suuremas osas süüdistuse õigeks võtnud ning seetõttu ei ole põhjust kahelda ka tema käesoleva episoodi kohta antud ütlustes.“ Kolleegium ei pea õigeks sellise minimalistliku üldsõnalise väite puhul uuesti üle korrata maakohtu põhjalikku analüüsi ja süüteokoosseisu tuvastamist. 38. Maakohus juba põhjendas miks E. Raasilla ütlused ei vasta antud episoodis tõele, kõrvutades neid seejuures teiste tõenditega, mis tema väited ümber lükkavad. Samuti on välja toodud, miks ei õnnestunud E. Raasillal, sõltumata tema tahtest, K.V. lt sõidukit Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX välja petta ja kelmus jäi katsestaadiumisse. (Ko To 10 kd, tl 198, otsuse p-d 37 - 41) Uuritud tõendid kinnitavad seda, et E. Raasild pani S.M. it vahendina ära kasutades A.A. i suhtes sõiduki Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY osas toime

§ 209lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivetele tunnustele vastava teo.

39. Süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1 järgi 2021 aasta septembrist detsembrini Tele 2 Eesti ASi suhtes toime pandud kelmuses väidavad kaitsja ja süüdistatav, et pole leidnud tõendamist, et süüdistatav sõlmis Kaido VP OÜ juhatuse liikmena lepingud sideettevõtjaga selleks, et saada isiklikku varalist kasu. Samuti polnud tal kavatsust jätta Tele 2 Eesti AS-le jätta arveid tasumata. Selline väide on alusetu ega tulene tõenditest. Maakohus tuvastas E. Raasilla kavatsetuse juba objektiivse pildi põhjal. See oli skeem, kus süüdistatav sõlmis lühikese ajaperioodi jooksul mittetegutseva äriühingu nimel arvukalt lepinguid. Ta kasutas teenuse pakkujalt saadud telefoninumbreid põhiliselt loto ostmiseks, jättes teenuste eest teenuse osutajale maksmata. Isegi kahe esimese arve tasumine ei lükka see ümber tema tegevuse tervikpilti. Esialgne maksmine oli ajendatud näiliku maksetahte ja valmiduse demonstreerimisest, et võita Tele 2 Eesti AS usaldus, mis võimaldaks sõlmida järgnevaid lepinguid. Kaido VP OÜ ei olnud tegutsev äriühing ja selles puudus majandustegevus. Sellise äriühingu jaoks ei olnud vaja telefoninumbreid. Tele 2 Eesti AS arvetelt nähtub, et telefoninumbreid ei kasutatud Kaido VP OÜ majandustegevuse raames, vaid üksnes lotopiletite ostmiseks. Asjas on tuvastatud süüdistatava tegevuse spetsiifika selles, et tal oli harjumus osta lotopileteid ja ta tegi seda just Tele 2 Eesti AS telefoninumbreid kasutades. Maakohus on põhjendatult süüdistatava ennastõigustava versiooni jätnud kõrvale. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lepingud Tele 2 Eesti AS-ga sõlmis süüdistatav varalise kasu saamise eesmärgil, et saada teenuseid ilma, et ta peaks nende eest maksma. 40. Süüdistatava kuritegelikus käekirjas on täheldatav süsteemne järjekindlus ja oskus kaasinimesi eksimusse viia. E. Raasild lõi kannatanutele erinevatest faktilistest asjaoludest 13 teadvalt ebaõige ettekujutuse, varjates seejuures enamasti ka oma identiteeti. E. Raasillal polnud algusest peale kavatsust vastusooritusi teha ning tema eesmärk oli petta võimalikult paljudelt kannatanutelt välja raha või rahalisi hüvesid. Selle ta ka enamasti saavutas – ta sai varalist kasu ja kannatanutel tekkis samas ulatuses kahju. Teod, mis jäid katse staadiumisse (s.o M.S. alt võltsitud kohtumäärusega 28 800 euro väljapetmine ja K.V. lt sõiduki Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX väljapetmine), on hõlmatud lõpuleviidud kelmustega. Ühtlasi on E. Raasilla käitumises kvalifitseeriv tunnus avalikkuse poole pöördumine (kaubaja piletimüügi kelmused, kus E. Raasild pani ise Facebooki müügikeskkondades üles kuulutusi). 41. Süüdistuses

§ 1572lg 1 järgi M.P.

aga seotud teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise episoodis leitakse apellatsioonides, et M.P. a identiteedi kasutamine polnud tahtlik. Maakohus on seda väidet põhjalikult käsitlenud, selle ümber lükanud ja kolleegium nõustub maakohtuga. Asjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav esines M.P. a nime all ja kasutas selleks ka fotot, millel oligi kujutatud M.P. . Seega kasutas ta kavatsetult poliitikust ja näitlejast kannatanu identiteeti. Asjaolu, et M.P. ise sai sellest teadlikuks alles asja menetlenud isiku vahendusel ei oma tähtsust. M.P. on selgitanud, et ta oli toimunust sügavalt šokeeritud, et keegi on tema nime all toime pannud ebaseaduslikke tegusid. Selline E. Raasilla tegevus kahjustas tema isiku mainet.

1. Maakohtus ei vaieldud selle üle, et, E. Raasild kasutas erinevate kelmuste toimepanekul enda isiku varjamiseks M.P. a ja K.V. isikuandmeid (s.o neid isikuid tuvastada võimaldavat ees- ja perenime koos fotoga). Tõendamist leidis asjaolu, et nii M.P. kui ka K.V. ei omanud nende kuritegudega mingit puutumust ega ole andnud oma isikuandmete kasutamiseks ka nõusolekut. M.P. ja K.V. on ütlustes kinnitanud, et kellegi võõra poolt nende nime ja pildi kasutamine kuritegude toimepanemiseks oli väga häiriv. Kolleegium ei nõustu süüdistatava kaitseväitega selles, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud tema arvates tahtlik, kuna ta ei teadnud, et selle nime taga on reaalne inimene.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et E. Raasilla tegevus nii M.P. a kui ka K.V. puhul on käsitatav teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamisena

§ 1572lg 1 mõttes.

E. Raasild teadis, et ta esitab M.P. a ja K.V. i üheselt tuvastada võimaldavaid isikuandmeid (s.o nime ja fotot korraga). Mõlema isiku isikuandmete esitamiseks puudus tal nende nõusolek. Veelgi enam - E. Raasillal oli enne võõraste isikuandmete esitamist kindel plaan toime panna kuritegusid, varjates seejuures enda isikut. Süüdistatav sai aru, et esitades võõraid isikuandmeid kuritegude toimepanemiseks, loob ta sellega isikutes negatiivse kuvandi ja tekitab sellega neile mainekahju. 44. Süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 2.

august 2023 -

1. september 2023 käsitleti E. Raasilla poevargusi Maxima kauplustest (kokku 5 vargust ja 3 varguse katset). Apellatsioonides on muuhulgas vaidlustatud lõpule viidud varguste kvalifikatsiooni. Need on episoodid, kus süüdistatav oli asunud kaupluste ruumides juba tooteid (toitu ja jooke) tarbima. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et tegemist on võõra vara kahjustamisega. Tõendid ei kinnita kuidagi, et E. Raasild oleks tooteid lihtsalt rikkunud (kahjustanud, rebinud pakendeid jne). Õige on maakohtu järeldus, et E. Raasild pani kaupluste müügisaalides toime vargused. Tegemist oli toodete tarbima asumisega (söömine ja joomine), millega süüdistatav pööras temale võõrad ja nende eest tasumata tooted isiklikuks kasuks. Süüdistatava sõnul asus ta kaupluses tooteid sööma ja jooma, kuid kavatses nende eest kassas siiski tasuda. Miski ei osuta samas sellele, et E. Raasild soovis ka päriselt kaupade eest maksta.
2. Maakohus tuvastas, et E. Raasilla vargusi eitavad ütlused ei ole käsitatavad usaldusväärsetena, sest need ei haaku teiste kogutud tõendiga. Mis puudutab kaupade esemelist koosseisu, siis lisaks muudele tõenditele tuleb arvestada Maxima Eesti OÜ esindaja 14 Aleksandr Korkodini ütlustega, millest selgub, et äriühingus tegutseb videogrupp, kes monitoorib kauplusi n-ö on-line. E. Raasild oli äriühingule juba hästi teada. Süüdistatava poolt kaupluses ära tarvitatud tooted tuvastati nii, et videogrupp märkas E. Raasilda, kes sõi ja jõi poes, ning informeeris kaupluse kohapealseid töötajaid või turvatöötajat, et nad hakkaksid tema tegevust poes jälgima. Juhul, kui video teel ei õnnestunud E. Raasilla poolt tarvitatavaid kaupu tuvastada, pöörduti poe poole, sest sealsed töötajad teavad täpselt iga kauba asukohta poeriiulitel. Neid tooteid, mida kahtlusteta kindlaks teha ei õnnestunud, avaldustesse kirja ei pandud.
3. Maakohus pidas põhjendatult E. Raasilla ennastõigustavaid ütlusi ebausaldusväärseteks ja tuvastas tõendite kogumile tuginedes, et E. Raasild püüdis võtta või võttis süüdistuses märgitud aegadel ja kauplustest ära süüdistuses loetletud tooted ning osaliselt tarbis neid kaupluses kohapeal. Süüdistuses käsitletud tegude puhul olid teo objektid võõrad vallasasjad. Kuna E. Raasild teadis, et need asjad on tema jaoks võõrad ja asjade omanik Maxima Eesti OÜ pole asjade äravõtmisega nõus, kuid tegutses sellegipoolest sooviga jätta senised omanikud asjadest kestvalt ilma, on täidetud

§ 199subjektiivne koosseis.

Katse staadiumisse jäänud teod on lõpuleviidud vargustega hõlmatud. Maakohus ei jaganud põhjendatult kaitsja seisukohta, et kaupluses tarbitud kaupade puhul tuleks süüdistatava tegevus kvalifitseerida ümber võõra asja rikkumiseks

§ 218järgi ning E.

Raasilda tuleks karistada väärteokorras. Ka nende toodete puhul oli E. Raasilla tahtlus suunatud enda kasuks pööramisele (kaupu juba kohapeal ära süües ja juues), mitte aga rikkumisele. Olukorras, kus ta igal korral ei jõudnud tooteid ära tarvitada, ei anna veel alust kvalifitseerida tema tegusid teise koosseisu järgi.

1. Maakohus põhjendas, miks on 29.augustil 2023 Maxima kaupluses juhtunu puhul tegemist varguse katsega, mitte aga süüdistatava poolt välja pakutud Maxima äpi rikkega, mis E. Raasilla väite kohaselt ei võimaldanud tal kõigi toodete eest tasuda. Maxima Eesti OÜ esindaja A. Korkodin on selgitanud äpi kasutamise korda. Ta kirjeldas, et kui klient soovib maksta äpiga, peab ta enne kassajoone läbimist ja poest väljumist iseteeninduskassas kauba eest tasuma, seda ka selle kauba eest, mida ta on kaupluses juba tarbima hakanud. Seal kuvatakse talle QR-kood, millega fikseeritakse tema poolt äpiga skännitud toodete nimekiri. Seda nimekirja näeb samal hetkel ka turvatöötaja ja videogrupp, kes kahtluste tekkides sekkuvad. Kui Maxima äpi puhul oleks tõepoolest tõrge esinenud, siis seaduskuuleka käitumise korral oleks E. Raasild kaupluse töötajatelt saanud abi küsida, et kauba eest tasuda. E. Raasilda aga hoopis põgenes kaubaga kaupluse turvatöötaja eest, mis kinnitab ilmekalt tema tahtlust varguse toimepanekuks. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et süüdistatava tegu on õieti kvalifitseeritud varguse katsena.
2. E. Raasilla tegevuses on

§ 199lg 2 p-de 4 ja 9 järgi kvalifitseerivad tunnused.

E. Raasild pani enne kauplusevargusi toime arvukalt kelmusi. Samuti pani ta 1 kuu vältel toime 5 poevargust ja 3 varguse katset (s.o kokku 8 sarnast tegu). Tema süstemaatiliste varguste toimepanemise muster oli ühetaoline. 49. Süüdistuses

§ 121lg 1 järgi 29.

augustil 2023 poe turvatöötaja kehalises väärkohtlemises pole vaidlust selles, et E. Raasild hammustas kauplusevarguse järgselt teda kinni pidada püüdnud turvatöötajat L.S. it. Maakohtu istungil ta ei vaielnud enam selle üle, et hammustas kannatanut kolm korda. Kolleegium leiab, et süüdistuses märgitud asjaolud on usaldusväärselt tõendatud. Kannatanu L.S. on selgitanud, et ta võttis enda vöölt käerauad, et E. Raasilla käed raudu panna. L.S. võttis E. Raasilla parema käe oma vasaku käe haardesse, kuid E. Raasild ei soovinud, et tal käed raudu pannakse, vaid üritas veel rüseledes ennast lahti saada, et minema joosta. Siis haaras süüdistatav L.S. i parema käe enda näo juurde ja hammustas seda randme piirkonnast. L.S. tundis selle peale valu ning tõmbas oma käe ära. L.S. üritas teist korda käeraudu panna, kordus sama ning L.S. il oli jälle väga valus. E. 15 Raasild hammustas L.S. it veel kolmandatki korda, seekord vasaku käe randmest 2 cm ülevalt poolt. Vahepeal oli sündmuskohale tulnud mees, kes ütles, et on endine maadleja. Mees pani E. Raasilla kiiresti istuli maha ning kuna L.S. i randmed väga valutasid, siis pani ise E. Raasillale käerauad peale. Seejärel saabus sündmuskohale politsei. Hiljem läks L.S. EMOsse, kus fikseeriti tal randme ja käe pindmised hulgivigastused. (Ko To 6 kd, tl 116-118)

1. L.S. i ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda, sest need haakuvad tunnistaja P.R. ütlustega ja Häirekeskusesse
2. augustil 2023 algusega kell 18:05 tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt helistas Häirekeskusesse mees, öeldes, et aadressile Narva mnt 112, Tartu oleks vaja politsei abi, sest turvatöötaja peab kinni meesterahvast poevarast, kes teda ründab. Turvatöötaja sai vigastada, kuna poevaras hammustas teda mõlemast käest. (Ko To 6 kd, tl 119-120)
3. Vaidlustatud episoodis pakuvad kaitsja ja süüdistatav jätkuvalt välja, et E. Raasild tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus on seda küsimust vaaginud ja õigele järeldusele jõudnud. Kolleegiumil jääb üle ainult nõustuda selles, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis (Ko To kd 10, tl 205). Asjas on tuvastatud, et E. Raasild peeti pärast kauplusest vargust kinni kaupluse turvatöötaja L.S. i ja kaasinimese poolt. Tõendid ei kinnita, et E. Raasilla kinnipidamisel oleks kasutatud ülemäärast füüsilist jõudu. Seega ei viibinud E. Raasild hädakaitse seisundis ja igasugune vajadus turvatöötaja L.S. i hammustamiseks puudus. Rõhutamist vajab asjaolu, et süüdistatav oli äsja varguse toimepanemiselt tabatud ja maapinnale surutud ning mingil määral füüsilist jõudu pidigi vastupanu osutava ja põgenemist üritava noore elujõus meesisikus suhtes rakendatama. L.S. i tegevuses puudus õigusvastane rünne

§ 28lg 1 mõttes.

1. Asjas on tõenditega seega usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et
2. augustil 2023, vahetult pärast Tartus Narva mnt 112 Maxima Eesti OÜ kauplusest varguse toimepanemist ja sealt põgenemist, hammustas E. Raasild Raadi kalmistu territooriumil kaupluse turvatöötajat ajal, mil viimane püüdis E. Raasilda kinni pidada, kaks korda parema käe randme piirkonnast ja üks kord vasaku käe randme piirkonnast ja tekitas L.S. ile sellega füüsilist valu ning tervisekahjustused – randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja kriimustused). Süüdistatava väide, et L.S. ründas hoopis teda ja tal oli õigus enesekaitsele pole usaldusväärne ega kooskõlas teiste tõenditega. L.S. on selgelt väljendanud, et E. Raasild avaldas kinnipidamisel ja käeraudade pealepanekul vastupanu ning tõmbas tema käe enda poole, mida hammustas mitmel korral. Seega E. Raasild soovis ja seadis eesmärgiks L.S. ile valu tekitada, et seepeale tema haardest vabaneda ja põgenema pääseda.
3. Süüdistatava tegevuse tagajärjel tekitati L.S. ile randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja kriimustused), mis liigituvad tervisekahjustuste alla. Lisaks tundis L.S. hammustamise ajal füüsilist valu ja asjas on täidetud mõlemad

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid.

Arvestades, et teise inimese hammustamine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas E. Raasild L.S. ile kehalise väärkohtlemisega tervisekahjustused ja füüsilist valu. 54. Apellatsioonides leiti, et maakohus pole küllaldaselt arvestanud süüdistatava vaimse seisundiga. Kaitsja ja süüdistatav on menetluse kestel viidanud vajadusele kohaldada

§ 35

sätestatut, see tähendab olukorda, kus isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida on

§ 34esitatud põhjustel oluliselt piiratud.

Kolleegium leiab, et ka selle väitega ei saa nõustuda, sest kohus on E. Raasilla lapsepõlve ja psüühikahäiret kaalunud ja nõustub maakohtuga, et mingit erikohtlemist või karistuse kergendamist see kaasa ei too. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 149 arvamuse kohaselt ei olnud E. Raasillal vaatamata käitumisja isiksusehäirele arusaamisvõime oma tegude tähendusest (sh nende keelatusest) ja oma 16 käitumise juhtimise võime tegude toimepanemise ajal piiratud. E. Raasilla poolt sooritatud õigusevastased teod ei olnud põhjuslikus seoses temal esineva psüühikahäirega. E. Raasild on vaimse tervise poolest võimeline kandma süüdimõistmise korral karistust. (Ko To 5 kd, tl 175-185) Kolleegium veendus ka ringkonnakohtu istungil, et E. Raasild oli võimeline esinema, küsimustele vastama ning käitus taoliselt, et kohtukoosseisul ei tekkinud kahtlusi, et toimuvast arusaam oleks süüdistataval oluliselt piiratud. Seega E. Raasilla psüühikahäire pole olulisel määral mõjutanud tema arusaamis- ega otsustusvõimet, sest ta pani kuriteod teod toime kalkuleeritult, ilmutades tihtipeale üle keskmise tehnilist taipu. II

1. Karistuse osas leitakse apellatsioonides, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ja palutakse selle kergendamist või kohaldamist tingimisi. Samas pole toodud mingeid uusi argumente, mida maakohus poleks karistuse mõistmisel juba arvestanud. Kolleegium leiab, et maakohus pole süüdistatavale karistust mõistes materiaalõigust valesti kohaldanud ja taotlus karistuse kergendamiseks jääb rahuldamata. Põhjendatult on maakohus rõhutanud asjaolu, et süüdistatava süü leidis tõendamist aastate vältel toime pandud arvukates kelmustes ja vargustes. Kolleegium nõustub sellegagi, et mingi muu karistusliik peale vangistuse kaalumisele ei tule. Maakohus tõi erinevate kuriteoliikide puhul detailselt välja asjaolud, mida ta karistuse mõistmisel arvestas. Kaitsja ja süüdistatava taotlust kergendada maakohtu otsusega mõistetud eri kuriteokoosseisude üksikkaristusi samuti edu ei saada. Seda põhjusel, et maakohus on kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid arvestanud.
2. Õigustatult arvestas kohus, et süüdistatav pani kelmusi toime nii oma tuttavate, internetis avalikele ostu-müügi kuulutustele reageerinud võõraste kui ka sideettevõtja teenust osutava Tele2 Eesti AS-i suhtes. Seejuures olid E. Raasilla tuttavad vähekindlustatud ja toetustest sõltuvad inimesed, kellele E. Raasid tekitas täiendavaid märkimisväärseid rahalisi probleeme. Samuti jätkas ta valeväidete esitamist pärast tuttavatelt raha saamist, et neilt veel rohkem raha välja petta. Kannatanu K.V. puhul püüdis teda lõpuks mõjutada tegema lausa notariaalset volitust kõigi asjade ajamiseks. Kauba ja piletite müügi kelmuste puhul oli ilmekas E. Raasilla küüniline ja parastav suhtumine veel kahtlustatavana ülekuulamisel, kus ta oli seisukohal, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Kolleegium nõustub, et E. Raasilla süü kelmuste puhul on märkimisväärselt üle keskmise. E. Raasilla süü on üle keskmise ka

§ 157

2 lg 1 järgi, sest ta kasutas kahe kannatanu identiteeti arvukatel kordadel enda poolt kuriteo toimepanemise varjamiseks. Süüdistatava süü on üle keskmise

§ 121

lg 1 puhul, sest ta hammustas korduvalt oma tööülesandeid täitvat turvatöötajat, kes püüdis takistada teda pärast vargust sündmuskohalt lahkumast. E. Raasild soovis tekitada põgenema pääsemiseks kannatanule võimalikult suurt valu ja tekitas talle ka kergemaid kehavigastusi.

§ 199lg 2 puhul on süüdistatava süü alla keskmise, sest kuigi E.

Raasild pani 1 kuu jooksul toime 8 vargust või varguse katset, ei tekitanud ta tegudega suurt varalist kahju. Karistust kergendavad ega raskendavad asjaolud tuvastamist ei leidnud.

1. Kaitsja ja E. Raasild palusid jätkuvalt kaaluda karistusest tingimisi vabastamist koos kriminaalhooldusega, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et taoline vastutulek poleks põhjendatud. Asjas on tuvastatud, et lisaks arvukate kuritegude toimepanemisele rikkus E. Raasild eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise perioodil korduvalt ka muid kriminaalhoolduse nõudeid. Fakt on see, et senised karistusmeetmed (sh lühiajaline vangistus ega üldkasulik töö) pole osutunud efektiivseks ega katkestanud E. Raasilla õigusvastaste käitumiste jada. Varavastased kuriteod on kujunenud süüdistatava elustiiliks.
2. Maakohus mõistis E. Raasillale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Kohus vähendas KrMS § 238 17 lg-le 2 tuginedes E. Raasilla liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 6 kuu) võrra ning mõistis lõplikuks karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse. Maakohtu esitatud karistuse mõistmise arutluskäiku jälgides leiab kolleegium, et E. Raasillale mõistetud vangistuse määrad ja liitkaristus pole karmid. III

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. juuni 2024 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IV
3. Kaitsja A. Vissak on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal 420 minutit maakohtu otsuse ja protokolliga tutvumisele, telefonikõnedele ning konsultatsioonile süüdistatavaga ja apellatsiooni koostamisele. Kaitsja palub taotluses suurendada tasu 200 % võrra ja märgib, et süüdistus ja otsus olid mahukad ning apellatsiooni koostamisele kulus oluliselt rohkem aega kui 2 tundi. Eelnimetatud toimingute eest taotleb kaitsja tasu 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Samuti esitas kaitsja tasutaotluse kohtuistungil osalemise eest summas 58,56 eurot, sh käibemaks 10,56 eurot.
4. Esmalt märgib kohus, et kriminaalasi lahendati lühimenetlus, mille kuludele kehtivad erisused ka advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kord) järgi. Kaitsja palub suurendada tasu, kuna tal kulus apellatsiooni koostamisele rohkem aega kui 2 tundi, sest süüdistus ja maakohtu otsus olid mahukad. Maakohtu otsus oli küll 47 lehekülge, kuid seda ei saa pidada eriliselt mahukaks. Samale seisukohale tuleb asuda ka 4-leheküljelise apellatsiooni osas. Seega kohus ei pea põhjendatuks suurendada korra § 2 lg 1 alusel tasu piirmäära. Lisaks ei pea kohus kuidagi põhjendatuks sellise apellatsiooni esitamisele kulunud aega 420 minutit. Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Kuna Advokaadibüroo Sirje Must on käibemaksukohuslane, siis lisandub tasule käibemaks. Seega maksimaalne summa, mida kaitsja taotleda saab on 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot), millele lisandub kohtuistungil osalemine. Kohtuistung toimus ringkonnakohtus
5. oktoobril 2024 ja kestis 14.00-14.35, seega 35 minutit, mille eest on põhjendatud tasu 51,24 eurot, sh käibemaks 9,24 eurot. Lähtuvalt eelnevast kuulub kaitsjale tasutaotluse alusel hüvitamisele 226,92 eurot (175,68 eurot + 51,24 eurot), sh käibemaks 40,92 eurot.
6. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad süüdistataval tekkinud menetluskulud summas 226,92 eurot E. Raasilla kanda. 18 (allkirjastatud digitaalselt) 19