← Eesti

2-24-141356/15

Obsah (12)§ 433§ 430§ 178§ 150§ 168§ 64§ 661§ 432§ 4§ 428§ 206§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-24-141356 Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2025, Pärnu Tsiviilasi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali av

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 150lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal (hageja) esitas 13.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. (kostja) vastu kahju 3464,61 euro saamiseks, sissenõutavaks muutunud viivise 126,40 eurot (seisuga 13.11.2024) ja alates 14.11.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas vastuväite, maksekäsu kiirmenetlus 11.12.2024 lõpetati ja anti üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
  2. Pärnu Maakohus jättis 02.01.2025 hagi käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksu esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
  3. Hageja esitas 16.01.2025 hagi, millest nähtub, et B. põhjustas 18.09.2022 Soomes, Espoos sõidukiga XXX, registrimärgiga XXX, liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Hageja on hüvitanud vastavalt Soome Liikluskindlustuse Keskuse (inglise keeles FINNISH MOTOR INSURERS' CENTRE) 09.11.2023 nõudele ja nõude aluseks olevale Suomen Energia-Urakointi OY arvele nr 379364 kahju 3464,61 eurot. Liiklusregistri andmetel on 18.09.2022 seisuga sõiduki omanikuks kostja. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-24-141356
  1. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ta ei ole liiklusõnnetust põhjustanud ja oli eelnevalt sõiduki võõrandanud.
  2. Asjas toimud 19.02.2025 eelistungina korraldav kohtuistung, kus pooled jõudsid põhimõtteliselt kokkuleppele tingimusel, et kohustuse kahju hüvitada võtab endale liiklusõnnetuse põhjustanud isik.
  3. Kohtusse saabus 17.03.2025 menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissileping Kompromissilepingu kohaselt pooled loevad lõplikuks kompromissisummaks 3914,50 eurot (kolm tuhat üheksasada neliteist eurot ja 50 senti), s.o põhinõue 3464,61 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204,89 ja pool riigilõivust 245 eurot. Kohtumenetluses mitteosalev isik kohustub tasuma Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalile (arvelduskontole XXX, selgitus „liikluskahju XXX“) kompromissi summa osamaksetena 36 kuu jooksul järgmiselt: perioodil 15.04.2025 – 15.02.2028 igakuiselt
  4. kuupäevaks osamakse 108,75 eurot; viimane makse 15.03.2028 summas 108,25 eurot. Kohtumenetluses mitteosaleval isikul on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne kompromissilepingu punktis 1.2 nimetatud tähtpäeva saabumist. Kui kohtumenetluses mitteosalev isik on kompromissist tuleneva maksega vähemalt kahel järjestikusel kuul viivituses, muutub kogu võlgnevuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni maksegraafiku lõpuni) sissenõutavaks, lisaks on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kui kohtumenetluses mitteosalev isik ei täida käesolevat kompromissi nõuete kohaselt, siis vastutab kostja solidaarselt kohtumenetluses mitteosaleva isikuga ning mõlemad on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ja viivise (vastavalt punktile 1.3) tasumise osas. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kohasel täitmisel ei ole tal kostja ega kohtumenetluses mitteosaleva isiku vastu tsiviilasjast nr 2-24-141356 ja kahjutoimikust nr XXX tulenevaid mistahes muid nõudeid ega pretensioone. Poolte menetluskulud jäävad vastavalt

§ 168lg 3 poole enda kanda.

Pooled paluvad kompromissi kinnitavasse kohtumäärusesse kooskõlas

§ 150

lg 2 p 1 märkida, et hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (490 eurot) ehk summa 245 eurot. Pooled lühendavad

§ 64

lg 2 alusel kokkuleppel

§ 661

lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, 1 (ühe) päevani. Pooled kinnitavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning et pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale kompromissiga võetud kohustused. Pooled kinnitavad, et nad saavad aru, et vastavalt

§ 430

lg 5 kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kõigist kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, samuti, et vastavalt

§ 432

sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja esindaja ja pooled kinnitavad, et neil on kõik õigused allkirjastada kompromiss, nad on kompromissi tekstiga tutvunud ning mõistavad kompromissi sisu, tähendust ja tagajärgi Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled lühendavad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise 1 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes

§ 4

lg-st 4 ja § 614 lg-st 1 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-24-141356 Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

  1. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissina punktid 1.
  2. kuni 1.
  3. Punktis 1.
  4. kuni 1.
  5. ei ole oma sisult kompromissi tingimused. Punkt 1.
  6. kordab seaduses sätestatud üldnormi, arvestamata sellega, et kompromissisumma sisaldab endas osaliselt menetluskulu (riigilõivu 245 eurot). Riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi kinnitamisega ei ole punktis 1.
  7. sätestatud deklaratiivset konstateeringut vaja esitada ning punktis 1.
  8. sätestatud kokkulepe on protsessuaalne.
  9. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised kinnitasid, et on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool riigilõivust summas 245 eurot, milline summa on arvestatud kompromissisumma sisse. Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 11. hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 245 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 13.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 120,46 eurot ja 15.01.2025 hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 369,54 eurot, kokku 490 eurot. Alates 01.02.2023 kehtiva

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole 15.01.2025 tasutud riigilõivust pool, s.o. 184,77 eurot. 12.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.