lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 32 eurot Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: L.A (isikukood XXX, elukoht Xxxx, viibib Xxxx) Kohtuväline menetleja: Tallinna Vangla uurimisosakond (asukoht Tallinn, Magasini 35) Asja läbivaatamine teabe- ja Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta L.A (L.A) kaebus rahuldamata ja Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 31.03.2017 otsus nr 6500,17,000072 – muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud 28.02.2017.a koostas Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Enno Kuusik väärteoprotokolli väärteoasjas nr 650017000072 (tl 14, 15), mille kohaselt 31.01.2017 ajavahemikul kella 21.30 kuni 23.00 paiku Tallinnas, Magasini 35 asuvas Xxxx kartserihoone kambris nr 84 L.A lõhkus ära vangla madratsi. Antud teoga tekitas L.A Tallinna Vanglale kahju 30,24 euro väärtuses, milline summa ei ületa 4000 eurot, pannes seega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärteo kvalifikatsioon:
lg 1 (rikutud õigusnorm
Tõendid: 01.02.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll, 01.02.2017 kalkulatsioon kahjude välja nõudmiseks ja tunnistajate ütlused. Menetlusalune isik L.A keeldus väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast ja selle kohta on tehtud menetleja poolt märkus. Väärteoprotokollis on märgitud keeldumise kuupäev, menetleja allkiri ja ametinimetus. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti Enno Kuusiku 31.03.2017 otsusega (tl 16, 17) määrati väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest L.A-le
Kaebuse sisu Arni L.A kaebus edastati Harju Maakohtule Tartu Maakohust 06.04.2017.a. L.A esitas 03.04.2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, mille kohaselt ta ei nõustu 31.03.2017 tehtud otsusega. L.A leiab, et ta on süütu ja tegu on tõestamata. Ta ei ole kuhugi alla kirjutanud. Trahvisumma on liiga suur ja kahjusumma on vale, sest poroloon ei maksa 30 eurot. Kaebaja taotleb trahvi tühistamist, kuna ta on süütu ja trahv on liiga suur. Hagi on vale ja tegu on tõestamata. Tema allkirju pole dokumentidel. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud L.A kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. L.A teatas kohtule esitatud avalduses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja Tallinna vangla samuti teatas kohtule, et nõustub kirjaliku menetlusega ja esitas seisukoha kaebuse osas. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, seega maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-13). Seega on kohtu pädevuses hinnata menetlusaluse isiku poolt kaebuses esitatud seisukohti ning otsustada, kas tema tegu on väärtegu ning kas selle toimepanemine on tõendatud. Kohtu hinnangul on L.A poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Vaatlusprotokoll (01.02.2017), millega vaadeldi Tallinna Vangla kartserihoones asuv kamber nr 84. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et kambri põrandal on vesi, voodipesu ja poroloonmadratsi tükid, ühekordsed nõud. Laual plätud, vihikud. Lisatud fotod (tl 2-5). - Kalkulatsioon kahjude välja nõudmiseks, mille kohaselt madrats kattega maksab 30,24 eurot. Vastavalt ettekandele nr. 347 on 31.01.2017 kinnipeetav L.A (sünd. 28.07.1988) kambris nr. 84 lõhkunud Tallinna Vangla vara, mis tuleb kinnipeetaval Vanglale hüvitada (tl 6-7). - Tunnistaja Xxxx (vanemvalvur) ütluste kohaselt 31.03.2017 ajavahemikul kella 21.30 kuni 23.00 hakati kartseri erinevates kambrites uputamisega pihta, kallati vett ukse alt koridori. Täpset kellaaega enam ei mäleta aga kambris nr 84 üksinda viibiv kinnipeetav L.A ütles, et kui teda sealt ära ei viida, siis ta lõhub kambri ära, tõmbab radiaatori seina pealt lahti. Teavitas sellest vangla direktorit Hannes Liivakut ja peaspetsialist-korrapidajat Tarmo Kotket. Kartseri erinevates kambrites nii esimesel kui ka teisel korrusel lärmati ja lõhuti vastu ust. Lärm oli nii suur, et kohati oli omavahel raske rääkida. Mõne aja möödudes avas kambri nr 84 ukse, juures oli H.Liivak ja nägi, et kambri põrandal on vesi ja vees ujusid tükkideks tehtud madrats ja lõhki rebitud voodivarustus. Kella 22.00 paiku kambrisse nr 84 antud voodiriided ja madrats olid terved. Kambris viibiva L.A enda (isiklikud) asjad ja paberid ning dokumendid olid pandud ilusti laua peale. L.A ise seisis lavatsi peal (kus on kuiv). H.Liivak küsis, miks ta niimoodi teinud on. L.A vastas, et „viige mind sellest kambrist minema, muidu jätkan kambri lõhkumist“(tl 8-9). 2 - Tunnistaja Nikolai Kalašnikov (kinnipeetu) ütluste kohaselt töötab hooldusplussis santehnikuna ja 31.03.2017 kella 23.00 paiku teda kutsuti tööle kartserisse. Vaatasid kambrit nr 84, sest seal oli kanalisatsiooni ummistus. WC toru sees olid poroloontükid ja lina tükid. Selle ummistusega tegelesid mitu päeva, olid sunnitud ka põranda lahti lõhkuma. WC torus tekkis porolooni ja lina tükkidest koosnev pall (tl 10-11). - Menetlusaluse isiku L.A ütluste kohaselt ta ei soovi ühegi asja kohta ütlusi anda. Teda ei huvita miski, mis on selle vanglaga seotud. Talle tuleb saata paberid ja ta kaebab selle kohtusse edasi. Õiguste ja kohustusega tutvunud, ei soovi enam tutvuda, teda tuleb jätta rahule, palub teda saata kambrisse tagasi. Kuhugi allkirju anda ei soovi. Menetlusalune isik L.A keeldus protokollile allkirjade andmisest, põhjust ei öelnud (tl 12-13). Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning L.A süü rikkumises on tõendatud: menetlusalune isik L.A Xxxx kartserihoone kambris nr 84 L.A lõhkus ära vangla madratsi. Antud teoga tekitas L.A Tallinna Vanglale kahju 30,24 euro väärtuses. L.A käitumine sisaldab
Õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu on PS § 22 lg 3 sätestatud põhiõigus. Kuigi VTMS § 19 erineb tõepoolest sõnastuslikult KrMS §-st 34, ei sätesta VTMS § 19 kohustust anda ütlusi enda vastu. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-8608 p 8.1). Käesoleval juhul L.A on ütlusi andnud, kuid keeldus ülekuulamise protokollile allkirjade andmisest, mille tõttu tema ütlusi tuleb tõendina aktsepteerida VTMS § 65 lg 4 kohaselt. L.A kaebuse kohaselt oma süüd ei tunnista, kuna ei ole otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud, 28.02.2017 keeldus oma allkirjaga kinnitada väärteoprotokolli kättesaamist. VTMS § 70 lgte 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-10 p 16). Kohtu hinnangul antud väärteo toimepanek on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega ning L.A süü eitamine jääb paljasõnaliseks. Isik sai väärteoprotokolli õigeaegselt kätte, isik sai oma õigustest ja kohustusest aru, seda kinnitab kaebuse esitamine kohtule.
lg 1 sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.
lg 1 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asi või õigus, mille kahjustamisel
§§-de 203 ja 204 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustanud olulist kahju.
sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest ning subjektiivsest küljest eeldab koosseisu asjaolude, sealhulgas tagajärgede suhtes vähemalt kaudset tahtlust.
Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
lg 1 järgi karistatav ei ole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-20-09 p 8.2).
Puutuvalt subjektiivsesse külge leiab kohus, et L.A pani süüteo toime kavatsetult (
Nimelt L.A ähvardas, et lõhub kambri 3 ära, mis viitab tema ettekavatsetud tegevusele. Vaatlusprotokoll samuti kinnitab, et poroloonmadratsi lõhkumise eesmärgiks oli WC toru ummistamine. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik L.A , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel arvestatakse
alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati L.A
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 32 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 1 alusel ettenähtud sanktsiooni miinimummäärale lähedases suuruses, mille suurus vastab kaebaja süü raskusastmele ning on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes L.A süü ulatusest ning arvestades ka seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süütegu oli toime pandud kavatsetult, ei ole kohtu arvates alust L.A-le määratud karistust vähendada, kuna karistus on rikkumise kaalukust arvestades juba niigi minimaalne. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 31.03.2017 otsuse nr 6500,17,000072 – muutmata. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.