1-21-1795/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1795 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne E.C katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla krimimaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Karmen Dräbtšinski Süüdimõistetu E.C isikukood: XXX; xxxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx- RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks. E.C katseaja Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 07.04.
3. a otsusega tunnistati E.C süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E.C-l tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti see karistus täitmisele pööramata, kui E.C ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p -des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E.C registreerib end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 23.04.
4. E.C katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 07.04.2021 ja lõpeb 07.04.
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 28.03.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada E.C katseaega 3 kuu võrra 1 ja määrata E.C-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest E.C ilmus 09.03.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. E.C katseaeg algas 23.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.05.
8. Sel kohtumisel selgitati E.C-le kriminaalhoolduse olemust ja nõudeid, millest arusaamist kinnitas E.C oma allkirjaga. E.C registreeris end tähtaegselt riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbis programmi raames esmase hindamise teenuse. Kuna E.C-l polnud temast mitteolenevatel põhjustel võimalik sotsiaalprogrammis osaleda, asendati see kohustus struktureeritud vestlustega. 2.
9. E.C ilmus esimest korda kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes 04.06.2021, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 07.06.2021 talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ilmus E.C registreerimisele alkoholijoobes 22.11.2021, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 24.11.2021 teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale, ilmus E.C 09.03.2022 taas kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis E.C , et ta jõi enne 04.06.2021 viinaga segatud mahla. Enne 22.11.2021 tarvitas E.C nädalavahetusel alkoholi ja 08.03.2022 tarvitas ta alkoholi naistepäeva puhul. 2.
10. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada E.C katseaega 3 kuu võrra ja keelata E.C-l katseajal alkoholi tarvitamine. E.C käitumiskontroll on olnud probleemne, sest alkoholi kuritarvitamine takistab kriminaalhoolduse eesmärgipärast teostamist. Samuti on alkoholi tarvitamine E.C puhul uue kuriteo põhjusrisk ja alkoholi tarvitamise keeld aitaks tal olla õiguskuulekas. Kohtu seisukoht
11. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
12. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu katseaja pikendamist ja katseajaks täiendava kohustuse määramist.
13. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 09.03.
14. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 10:03 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga E.C joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja E.C ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,259 milligrammi alkoholi. Samuti tuli E.C suust alkoholilõhna, reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane ja ta värises (tl 7-7 pöördel). E.C selgitas, et tarvitas eelmisel õhtul naistepäeva puhul alkoholi (tl 8). 2
15. Kohus märgib, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Kuna E.C alkoholi tarvitamisest tingitud seisund (s.o häiritud reaktsioon ja aeglane kõne) välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga ja tal polnud mõjuvat põhjust sellises seisundis kriminaalhooldusosakonda ilmuda, rikkus E.C KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Erakorralisele ettekandele lisatud õiguste ja kohustuste lehe järgi selgitati E.C-le katseaja alguses kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, sealhulgas keeldu ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. Ning E.C on need õigused ja kohustused allkirjastanud (tl 9). Arvestades suhteliselt väikest alkoholikogust E.C organismis ja tema selgitusi, et tegemist oli eelmise õhtu alkoholi tarvitamise jääknähtudega, leiab kohus, et E.C rikkus 03.02.2022 registreerimiskohustust hooletusest.
16. Analüüsides E.C kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on E.C kriminaalhooldus kestnud 1 aasta, on katseaja viimane päev ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. E.C ilmus 04.06.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle 07.06.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 13). Seejärel ilmus E.C kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna 22.11.2021 (s.o peaaegu 6 kuud pärast esimest hoiatust), mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 24.11.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 15). Praeguses asjas selgus, et E.C ilmus 09.03.2022 (s.o veidi enam kui 3 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mis tõi kaasa registreerimiskohustuse rikkumise. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et E.C on katseajal ilmunud korduvalt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mistõttu pole ametnikul olnud võimalik temaga sisuliselt vestelda.
17. Kohtu hinnangul ei õigusta eelnev aga E.C katseaja pikendamist ja talle lisakohustuse määramist. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on E.C ilmunud valdavalt (s.o ülejäänud 12-korral) kriminaalhooldusosakonda kainena, mis näitab, et tal pole tõenäoliselt alkoholisõltuvust ja ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Kuigi 3-l korral polnud ametnikul võimalik E.C alkoholi tarvitamise tõttu temaga sisuliselt vestelda, läbis E.C siiski tähtaegselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning praeguseks (s.o katseaja lõpuks) on toimunud ka struktureeritud vestlused liiklusohutuse teemal. Samuti pole E.C katseajal uusi süütegusid toime pannud. Eelnevast nähtuvalt on kriminaalhoolduse peamised eesmärgid saavutatud ja senised rikkumised pole takistanud oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist. E.C-l 3 kuuks alkoholi tarvitamise keelamine ei annaks mingit arvestatavat sisulist lisaväärtust.
18. Lähtudes ülal toodust, jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse E.C katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3