KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-343 Kohtuasi F.Z hagi G.X vastu abielu lahutamise nõudes ja G.X vastuhagi F.Z vastu ühisvara jagamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.11.2024 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.Z 13.12.2024 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja F.Z (isikukood XXX) Kostja G.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Merle Albrant RESOLUTSIOON
- Keelduda F.Z Pärnu Maakohtu 13.11.2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud F.Z kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1
(3)taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- Pärnu Maakohtu menetluses oli F.Z (hageja) hagi G.X (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes ja G.X vastuhagi F.Z vastu ühisvara jagamise nõudes.
- Maakohus tegi 06.07.2023 osaotsuse, millega rahuldas hagi abielu lahutamise nõudes. Maakohus tegi 13.11.2024 otsuse, millega rahuldas kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning jagas poolte ühisvara.
- Hageja esitas 13.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (täiendused esitatud 07.01.2025 ja 20.01.2025) Pärnu Maakohtu 13.11.2024 otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end menetlusabi korras apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumisest.
- Ringkonnakohus rahuldas 04.02.2025 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt, andis hagejale menetlusabi ning kohustas teda tasuma apellatsioonkaebuse riigilõivu 420 eurot kolme võrdse osamaksena (s.o iga osamakse suurus 140 eurot) selliselt, et esimene osamakse tuleb tasuda 7 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja järgmised osamaksed iga kuu
- kuupäevaks (alates esimese osamakse tasumisele järgnevast kuust). Ringkonnakohus märkis, et toimetab peale määruse jõustumist hagejale kätte makseinfo riigilõivu tasumiseks vajalike andmetega.
- Ringkonnakohtu 04.02.2025 määrus jõustus 22.02.2025, seega saabus esimese osamakse tasumise tähtaeg 03.03.
- Hageja ei ole riigilõivu esimest osamakset tasunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust, millega maakohus lahendas ühisvara jagamise nõude. TsMS § 132 lg 1 1 ja lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue, mille puhul on hagihinnaks 3500 eurot. RLS § 59 lg 4 näeb ette, et sellise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Seega on ka apellatsioonkaebuse hinnaks 3500 eurot ning tasumisele kuulub riigilõiv 420 eurot. Ringkonnakohus andis 04.02.2025 määrusega hagejale menetlusabi, võimaldades tal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kolme võrdse osamaksena, millest esimene tuli tasuda hiljemalt 03.03.
- Samas määruses hoiatas kohus, et keeldub TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebuselt esimest osamakset ei tasuta. 04.02.2025 määrus jõustus 22.02.2025 2
(3)ning hagejale on kätte toimetatud ka makseinfo riigilõivu tasumiseks vajalike andmetega. Hageja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga riigilõivu esimest osamakset tasunud. Kui menetlusabi saaja jätab kohtu määratud tähtpäevaks tasumata esimese riigilõivu osamakse, on täidetud TsMS § 637 lg 1 p-s 3 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (RKTKm 30.11.2016, 3-2-1-67-16, p 15). Kuivõrd hageja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu esimest osamakset ei tasunud, esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 3 kirjeldatud eeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 8. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega kostjalt selle osas vastust küsinud, ei ole kostjal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)