← Eesti

2-23-2184/55

Obsah (8)§ 198§ 663§ 657§ 659§ 466§ 175§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2184 Kohtuasi Kohtutäitur E

) § 172 lg 1 teisele lausele. Ajakulu 5 tundi ei ole eluliselt usutav. Sissenõudja väited on valed või asjakohatud. Maakohtu määrus ja põhjendused

  1. Harju Maakohus rahuldas 15.04.2024 määrusega sissenõudja avalduse osaliselt ja mõistis võlgnikult sissenõudja menetluskulude hüvitamiseks välja 390 eurot. Kohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
  2. Määruse kohaselt on sissenõudja esindaja toimingud seoses 18.05.2023 seisukoha koostamise ja selleks vajalike dokumentidega tutvumisega põhjendatud 3 tunni ulatuses, võttes arvesse tsiviilasja materjali mahtu ja seisukoha sisu ja mahtu, sh selles sisalduvaid õiguslikke probleeme. Käesolev menetlus ei olnud keeruline ega mahukas. Nimetatud ajakulu sisaldab ka kliendiga konsultatsiooni. 05.07.2023 kohtumäärusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 15 minuti ulatuses, arvestades dokumendi pikkusega (2,5 lk). Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on sissenõudja esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud 3 tunni 15 minuti ulatuses, s.o 390 eurot. Seda ületavas osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
  3. Seoses võlgniku vastuväidetega, et sissenõudja menetluses osalemine ja seisukoha esitamine ei olnud vajalik, märkis kohus järgmist. Kohus kaasas sissenõudja

§ 198

lg 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 alusel menetlusse, kuna eksperdi määramine ja kinnisasjale uue hindamise korraldamine puudutab täitemenetluses ka sissenõudja õigusi. Sissenõudjal on huvi, et võlgniku täitemenetluses arestitud vara saaks võimalikult kiiresti ja mõistliku hinnaga realiseeritud, et sissenõudja nõuded saaksid täidetud. Samuti kohustas 2 2-23-2184 kohus sissenõudjaid määruskaebuse osas seisukohti esitama. Seega oli sissenõudjal õigus esitada menetluses seisukohti ning menetluses osalemise ja seisukohtade koostamise ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik. Sissenõudja menetluskulusid ei muuda põhjendamatuks see, et võlgnik ei nõustu sissenõudja seisukohtadega. Menetlusosalistel ongi tavapäraselt erinevad seisukohad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 7. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 390 eurot. Võlgnik jääb oma varem esitatud vastuväidete juurde, kuid märgib täiendavalt järgmist. Õigusvastane on kohtu väide, et kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama ja seetõttu on tegu põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus saab

§ 663

lg 3 järgi üksnes küsida menetlusosaliselt vastust, mitte kohustada teda vastama. Maakohus ei võtnud kulude põhjendatuse hindamisel asjakohaselt arvesse vaidluse liiki, asjaolusid ja keerukust ega menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 8. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning võlgniku määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot ja viivise. Maakohtu määrus on seega

§ 466

lg 3 alusel jõustunud osas, millega sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt, s.o 282 ulatuses rahuldamata. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus sissenõudja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures vähendas maakohus oluliselt taotletavate menetluskulude suurust, pidades sissenõudja kantud õigusabikuludest 672 eurost põhjendatuks 390 eurot. Määruskaebuses 3 2-23-2184 võlgnik üksnes kordab oma maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on vaidlustatud määruses ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib kolleegium, et määruskaebusele vastamisega seonduvate toimingute põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust, kas kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama või küsis määruskaebusele vastust. Kui kohus on andnud võimaluse seisukoha esitamiseks ja seisukoht esitatakse, on eelduslikult tegu põhjendatud menetlustoiminguga. Seisukoha sisu ja mahtu on maakohus menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestanud ja selle tulemusel ka hüvitatavaid menetluskulusid vähendanud. 14. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.