← Eesti

2-24-6662/74

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-6662 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025, Jõhvi Kohtunik nende Heleen Jääger Kohtuasi W.L-i hagi M.I, O.Y, F.X-i ja E.H vastu elatise vähendamiseks M.I osas 900 eurot, O.Y osas 900 eurot, F.X-i osas 900 eurot ja E.H osas 900 eurot Tsiviilasja hind Hageja Aleksander W.L (isikukood XXX) Kostja M.I (isikukood XXX) Menetlusosalised esindajad Kostja O.Y (isikukood XXX) Kostja F.X (isikukood XXX) Kostja E.H (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja O.C ja Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

  1. Jätta W.L-i hagi rahuldamata.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 2-24-6662 Hageja nõue ja põhjendused
  3. Aleksander W.L (hageja) esitas 26.04.2024 Viru Maakohtule hagi M.I, O.Y, F.X-i ja E.H (kostjad) vastu elatise vähendamiseks kuni 100 euroni kuus iga kostja kohta. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjate isa. Kostjad elavad koos emaga. Pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-24-100126 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjatele elatist iga kuu 800 eurot alates
  4. a veebruarist. Hageja majanduslik olukord on vahepeal halvenenud. Ta kaotas töö ja on end töötuna arvele võtnud. Tal ei ole võimalik kokku lepitud elatist maksta. Tema ainsa sissetuleku moodustab töötutoetus 386,10 eurot. Hagejal registervara ei ole. Hagejal oli ka jalatrauma. Hageja on sisuliselt uue abikaasa ülalpidamisel, kes aitab tal elatist maksta. Kostjate ema peab kostjaid samaväärselt ülal pidama nagu hageja. Hageja hilisemate selgituste kohaselt ta otsib tööd ning osales töötukassa koolitusel. Ta ei osale kostjate elus, sest tal kulub aeg tööotsingutele. Hageja peab tööd otsima välismaal ja perest eemal olema, et maksta elatist. Hageja perekonda sünnib
  5. a juunikuus uus laps. Hageja nõustus, et ilmselt kostjate igakuised vajadused vastavad kompromissis kokkulepitule. Autojuhina töötades on palk Eesti ettevõttes 1500–1900 eurot (netopalk). Kostjate vastuväited
  6. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjate kulud ei ole elatise vähendamisel kaetud. Kompromissis kokku lepitud elatis on väiksem seaduses sätestatud miinimumelatisest. Elatise vähendamisel väheneks ka riigilt saadav elatisabi, kui hageja elatist ei maksa. Töötus on üldjuhul ajutine olukord ega õigusta elatise vähendamist. Hageja on terve ja töövõimeline, ta valdab keeli ja tal on varasem töökogemus. Tal on võimalik otsida tööd väljaspool Virumaad. Samuti ei pea ta töötama autojuhina. Hageja ei ole tööotsimist tõendanud. Piirkonnas on tööpakkumisi. Hageja ei ole tõendanud oma kulusid ega varanduslikku seisundit. Kui hagejal sissetulek puudub, siis jääb arusaamatuks, kuidas tal on võimalik maksta hagiavalduses pakutud elatist. Kostjad oleks nõus väiksema elatisega, kui hageja nendega suhtleks, aga hageja ei osale kostjate elus üldse. Kostjate emal ei ole võimalik tööl käia, sest noorim laps käib lasteaias ning on pidevalt haige. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus jätab W.L-i hagi rahuldamata.
  8. Viru Maakohus kinnitas 21.02.
  9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-100126 pooltevahelise kompromissi, millega hageja kohustus alates
  10. a veebruarikuust tasuma kostjatele igakuist elatist 800 eurot (dtl 13–14). Hageja nõuab elatise vähendamist kuni 100 euroni kuus iga kostja kohta (kokku 400 eurot).
  11. Kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamine on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel. Selle sätte järgi võib pool nõuda välja mõistetud elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seejuures tuleb kohtul elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on muutunud sedavõrd, et annavad aluse elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole neid 2

(5)2-24-6662 märgitud piisavalt, tuleb eelmise tsiviilasja toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Pool peab tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32, 37.1; 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 11).
  1. TsMS § 459 tuleb kohaldada ka koosmõjus PKS §-dega 99, 101 ja
  2. Kui elatis on välja mõistetud miinimumsummast väiksemas summas, eeldab selle täiendav vähendamine kaalukaid asjaolusid. Elatise vähendamiseks on alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. Kohus võib elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtlasi ei anna kohtupraktika järgi töötus ja sissetuleku puudumine automaatselt alust elatist vähendada alla miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest põhjusel, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Eelnev ei tähenda siiski, et nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 21.2–21.4; 24.10.2012, 3-21-118-12, p-d 14–16; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).
  3. Kompromissi kinnitamise määrusest ei nähtu asjaolusid, mis võeti elatise väljamõistmisel aluseks. Hageja ei ole esitanud asja juurde tsiviilasja nr 2-24-100126 toimikut ega taotlenud kohtult selle asja juurde võtmist, kuigi kohus on hagejale asjaomase ettepaneku 06.12.
  4. a määruses teinud. Samas hageja ei vaielnud 15.01.
  5. a eelistungil vastu sellele, et kompromissimääruses kokku lepitud elatis vastab laste vajadustele ning laste tegelikud vajadused ei ole vähenenud (00:21:13–00:23:22). Seda võib pidada ka vähetõenäoliseks, arvestades kompromissimääruse (21.02.2024) ja selle muutmiseks esitatud hagi (26.04.2024) vahelist lühikest ajavahemikku. Eelduslikult on kompromissis 3
(5)2-24-6662 kokku lepitud summa kostjate vajaduste katmiseks piisav. Samal seisukohal on olnud kostjad vastuses hagile.
  1. Hageja on tuginenud elatise vähendamisel töö kaotamisele ja sissetuleku puudumisele. Töötukassa võttis hageja töötuna arvele 17.04.
  2. a otsusega (26.04.2024 lisad; dtl 16–17). Hageja AS-s SEB Pank asuvalt pangakontolt nähtub viimane töötasuga seotud makse
  3. a aprillis 1899,08 eurot (06.09.
  4. a vastus, dtl 97–107). Eelnevat kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti (MTA) väljavõte (11.09.
  5. a vastus, dtl 182–186). Hagejale määrati töötutoetus ajavahemikul 25.04.2024–19.01.2025 päevamääraga 11,70 eurot (05.09.
  6. a vastus, dtl 77– 78). Hageja AS-s SEB Pank asuva pangakonto väljavõtte järgi laekus hagejale töötutoetusena 386,10 eurot kuus alates
  7. a maikuust kuni kohtunõude tegemiseni ning samuti on talle teinud ülekandeid abikaasa J W.L (varem F ) (04.06.
  8. a vastus, dtl 54; 11.09.
  9. a vastus, dtl 182–186). Samal ajal on hageja töötasuga seotud laekumised olnud erinevas suuruses kuni ligikaudu 1900 eurot kuus (MTA 11.09.
  10. a vastus, dtl 182–186). Sama töötasu vahemikku kinnitas hageja veoautojuhina töötamisel 15.01.
  11. a eelistungil (00:09:46–00:10:24). Hageja otsis tööd veoautojuhina (07.05.
  12. a vastus, dtl 22– 24) ning enda sõnul osales töötukassa ohtlike ainete vedamise teemalisel töötukassa koolitusel (15.01.
  13. a eelistung 00:13:03–00:14:03). 15.01.
  14. a eelistungil ütles hageja, et on Norras proovitööl (00:11:34–00:13:03). Kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks registervara (kohtu päringud, dtl 194–199).
  15. Kohus loeb eelneva põhjal tõendatuks, et hageja oli alates
  16. a aprillist töötu ja tal puudus alates
  17. a maikuust muu sissetulek peale töötutoetuse ja abikaasa antava ülalpidamise. Samas ei ole ainuüksi töö kaotamine mõjuv põhjus elatise vähendamiseks TsMS § 459 mõistes. Elatise suuruse hindamisel tuleb arvestada vanema võimekust tööd teha, mitte tegelikku töötamist. Vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tööd leida. Praegusel juhul kohtule ei nähtu, et hageja oleks teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks. Kohtu ette toodud asjaoludest võib järeldada, et hagejal oli võimalik teha tasuvat tööd, et kompromissis kokku lepitud ulatuses elatist maksta. Hagejal oli töökogemus kaugsõiduautojuhina ning ta soovis sarnast tööd ka teha. Tema sõnul makstakse Eestis sarnase töö eest palka 1500–1900 eurot (netopalk). Sellises suuruses laekumised nähtuvad hageja AS-s SEB Pank asuvalt pangakonto väljavõttelt ja MTA teatisest. Hageja ka soovis töötada veoautojuhina. Hageja märkis 05.09.
  18. a eelistungil, et ta Töötukassa vahendusel õpib ja arendab ennast (00:04:51–05:00:00) ning 15.01.
  19. a eelistungil, et osales töötukassa ohtlike ainete vedamise teemalisel koolitusel (00:13:03– 00:14:03). Seega võib arvata, et hageja soovis pigem oma kvalifikatsiooni tõsta koolitusel osalemisega. Tema töötamine ei olnud takistatud. Hageja ei ole näidanud, et töö leidmine oli võimatu või see ebaõnnestus. Hageja ei ole ka oma igakuiseid kulusid tõendanud, kuigi kohus on talle sellise ettepaneku 17.02.
  20. a määruses teinud. Arvestades elatusmiinimumi 345,80 eurot, jääb sissetulekust, mis hageja on võimeline teenima, piisavalt üle, et kompromissis kokku lepitud elatist maksta. Eelduslikult arvestas hageja seda ka kompromissi sõlmimisel.
  21. Hageja on välja toonud, et tal oli jalatrauma, mistõttu tal ei ole võimalik igasugust tööd teha. Tõendite järgi oli jalatrauma
  22. a (04.06.
  23. a vastus, dtl 55). Kompromissi sõlmimise ajal oli see asjaolu järelikult olemas. Traumast tulenevalt ei ole hageja töövõime vähenenud. Hageja ka selgitas 15.01.
  24. a eelistungil, et trauma ei sega tal töötamist kaugsõiduautojuhina, sest enamik autodest on automaatkäigukastiga (00:14:03– 00:15:32). 4
(5)2-24-6662
  1. Hageja sõnul on tal sündimas uue abikaasaga laps juunikuus. Kuna laps ei ole sündinud ja puuduvad andmed selle kohta, kuidas uus laps mõjutab perekonna toimetulekut, ei saa seda asjaolu praeguse otsuse tegemisel arvestada. Kui muutuvad elatise maksmise aluseks olevad asjaolud, siis hagejal on võimalus esitada uus hagi elatise vähendamiseks TsMS § 459 alusel.
  2. Kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et kostjate ema ei panusta kostjate ülalpidamise samaväärselt hagejaga. Kostjate ema peab kostjaid ülal vahetult. Ta elab kostjatega koos ja kasvatab neid. Hageja on möönnud, et ei suhtle kostjatega üldse ning kostjad on seda hagejale ka ette heitnud. Kostjad on pidanud võimalikuks elatise vähendamist, kui hageja nendega aega veedaks, kuid hageja ei ole seda võimalikuks pidanud. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud dokumentidest ei nähtu, et kostjate ema oleks hagejast majanduslikult paremini kindlustatud ning seetõttu peaks hageja osa ülalpidamises olema PKS § 105 lg 3 alusel väiksem. Kostjate seaduslik esindaja on samuti töötuna arvele võetud (05.09.
  3. a vastus, dtl 81–82) ning tal puudub töine sissetulek, sissetuleku moodustavad hageja makstav elatis ja toetused (vt 06.09.
  4. a vastused, dtl 109 – 155, 159–160; 10.09.2024.a vastus, dtl 170–171; 11.09.
  5. a vastused dtl 175–176, 187–193). Kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjate emal oleks registervara (kohtu päringud, dtl 194–199).
  6. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja ei ole näidanud, et 21.02.
  7. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-100126 kinnitatud kompromissi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta hagejalt välja mõistetud elatise suurust. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik kostjatele vajalikus suuruses elatist maksta. Eelneva põhjal jätab kohus W.L-i hagi rahuldamata.
  8. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.