Obsah (9)

§ 367§ 436§ 442§ 122§ 162§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2025.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-3351 Tsiviilasi H

§ 367alusel.

2.

1. Käesoleval juhul on hageja kostja poolt vastuhagis esitatud rahalise nõude tasaarvestanud oma nõudega, mida kostja ei ole kunagi tunnistanud. Selline ühepoolne tasaarvestus ei ole kehtiv ega lõpeta kostja vastuhagis esitatud rahalist nõuet hageja vastu. Hageja ei ole kohtuasjas tõendanud, et tal oleks olemas kehtiv ning sissenõutavas muutunud rahaline nõue, millega tal oleks võimalik tasaarvestada vastuhagis kostja poolt esitatud rahaline nõue.
2. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt riigilõiv summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 20 075 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 5.1. Hageja ja kostja vahel sõlmiti hankemenetluse nr xxx tulemusena 27.09.2020 kolm lepingut, millega kohustus kostja alates 01.10.2020 kuni 30.11.2023 (lepingute p 6.1) osutama haldus- ja korrashoiuteenust Tallinna linnale kuuluvatele Lasnamäe kinnisvaraobjektidele; Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna kinnisvaraobjektidele; ning Põhja-Tallinna kinnisvaraobjektidele (dtl 6-35). 5.2. Teenuse kirjeldus ja pooltevaheliste arvelduste kord oli kajastatud iga lepingu lisas 1, mis asub toimikus dtl 36-42. 5.3. Pooltevahelised lepingud öeldi hageja poolt üles ja need lõppesid alates 03.10.2022. 5.4. Kostja kasutas lepingute täitmise raames Tallinna linna üürnikele esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumiseks kahe arveldusarvet: Swedbankis konto nr 5 xxx ja SEB Pangas konto nr xxx. 6. Vastavalt lepingute punktile 1.1. oli lepingu ese on korrashoiuteenuse (teenus või töö) osutamine ning Tallinna linna esindamine eluruumi üürilepingute sõlmimisel, täitmisel ja üürnike poolsete kohustuste täitmise üle järelevalve tegemisel ning üürilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingute ja lepingu lisa 2 järgi, kokkuvõtvalt, osutas kostja hagejale lepingute alusel munitsipaalhoonete haldusteenust, mis seisnes lisaks haldusteenusele ühest küljest tehnohoolduses ja heakorratöödes, teisest küljest linna (hageja) üürnikele üüriarvete koostamises, väljastamises, üüritasude kogumises ja kogutu hagejale edastamises. Kostja pidas üüritasude arvestust REENI programmis. Kostja esitas hagejale arveid osutatud haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorratööde eest vastavalt kokkulepitud tariifidele ning hageja esitas kostjale vastavalt REENI programmile arveid üürnikele väljastatud üüritasude summades. Pooled ei vaidle ka selles osas, et kuna osad üürnikud jäid üüritasude osas võlgu, siis hageja väljastatud arved kuulusid korrigeerimisele (vähendamisele), kuna kostja ei pidanud tasuma üürivõlglaste eest hagejale enda vahenditest. Hageja on kinnitanud 04.10.2024 istungil, et: „Kostja ei pea neid üürivõlgu oma vahenditest kandma, see on lisas väga selgelt öeldud“ (dtl 6542, 00:05:42). Vaidlus on poolte vahel tekkinud seoses asjaoluga, kas kostja on edastanud kõik üürnike tasutu hagejale. 7. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingute lisale 2 (dtl 40-41) oli pooltevaheline üüriarveldustega seonduv kord järgmine. 7.1. Täitja teostab üüri, kõrvalkulude, tugiteenuste, viivise ja asustamata eluruumide kulude arvestust (edaspidi üüriarvestus), kasutades selleks tellija poolt kasutusse antud üüriarvestustarkvara. (p 1.3.1). Täitja koostab üüriarvestuse alusel arved ja esitab need üürnikele ja eluruumide kasutajatele igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 15. päevaks. (p 1.3.2) Täitja korraldab üürnikele esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumise kasutades selleks eraldi arveldusarvet pangas, mille vaatamiseks tagab juurdepääsu tellijale. Täitja tagab omal kulul üürnikele võimaluse arvete tasumiseks otsekorralduslepingutega. (p 1.3.3) Täitja sisestab igal tööpäeval eelmise tööpäeva ja sellele järgnevate puhkepäevade laekumised üüriarvestustarkvarasse. Tellija teavituse alusel sisestab täitja eelnimetatud tarkvarasse summad, mille isikud on tasunud Tallinna linnale või eelmisele haldusteenust osutanud isikule. (p 1.3.4) Tellija või tema poolt nimetatud isik esitab täitjale üüriarvestuse (v.a viivis) alusel koostatud arve igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks. (p 1.3.5) Täitja tasub käesoleva korra punktides 1.3.5 ja 1.3.6 nimetatud arved hiljemalt arve esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. (p 1.3.7) Pärast lepingu jõustumist esitab tellija täitjale üürnike algsaldodest tuleneva arve, mille maksetähtaeg on kuus kalendrikuud. Arve ei sisalda nende endiste üürnike võlgnevusi, kes on lepingu jõustumise ajaks üürilepingu lõppemise järgselt eluruumi valduse Tallinna linnale üle andnud. (1.3.12) Lepingu kehtivuse ajal hüvitab tellija täitjale või tasaarvestab enda nõudega üürnike võlad juhul, kui: võlad on haldusaktiga lootusetuks tunnistatud; (1.13.13.1) üürnik on üürilepingu lõppemise järgselt eluruumi valduse üle andnud ja täitja esitab jõustunud Tallinna Üürikomisjoni otsuse või kohtulahendi, millega on üürnikult kogu võlg väljamõistetud. (1.13.13.2) 7.2. 7.3. 7.4. 7.5. 7.6. 7.7. 7.8. 6 7.9. Lepingu lõppemisel: kajastab täitja laekumised üüriarvestuse tarkvaras kuni tarkvara ülemineku kuupäevani (lepingu lõppemisele järgneva kuu kuupäev, mis lepitakse eraldi kokku). (p 1.3.15.2) üürnike saldod fikseeritakse lepingu lõppemise kuupäevaga. Lepingu lõppemisest kuni üüriarvestuse tarkvara üleminekuni laekunud üürnike makstud summad fikseeritakse eraldi; (p 1.3.15.3) tellija hüvitab täitjale või tasaarvestab enda nõuetega üüri-, kõrvalkulude, tugiteenuste kulude summad, mille kohta täitjale on esitatud arve, kuid mis ei ole punktis 1.3.15.2 nimetatud kuupäevaks täitjale laekunud, ja mida ei ole täitjale varem hüvitatud; (p 1.3.15.4) lõpparveldus teostatakse ühe kuu jooksul peale üüriarvestuse tarkvara üleminekut. (p 1.3.15.5) 7.10. Täitja kannab kõik pärast punktis 1.3.15 nimetatud kuupäeva tema arvele laekunud summad tellijale üle hiljemalt laekumisele järgneva kalendrikuu kolmandaks tööpäevaks ja teavitab laekumistest (nimi, aadress, summa) tellijat ja uut haldusteenuse osutajat. (p 1.3.16) 8. Hageja on esitanud väite ja tõendi, et lepingute lõppedes fikseeriti 24.10.2022 kahepoolselt kostja raamatupidaja ja hageja raamatupidaja poolt eluruumi üürnike poolt võlgnetav üürisumma 62 519,30 eurot ja mille võrra hageja vähendas lepingu alusel kostja võlgnevust (dtl 48). Hageja selgitas 04.10.2024 istungil, et hagi lisa 4 (dtl 48

1. jj)on REENI põhjal. Hageja on 04.10.2024 istungil kinnitanud, et hagi aluseks on hagi lisas 14 toodud kogu raamatupidamisliku liikumine nende kolme töövõtulepingu alusel (dtl 6541). Hagi lisa 14 on hageja koostatud raamatupidamislik väljavõte kostja kohta (dtl 155-187). 9. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et pooltevahelised lepingutes on nii käsunduslepingule kui ka töövõtulepingule iseloomulikke tunnuseid. Siiski seonduvad kostja enamik kohustusi teenuste osutamise või tööde korraldamisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist on käsunduslepinguga. Lisaks VÕS § 635 lg 2 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620–626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut. 10. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja osutas hagejale üüritasude kogumise teenust, hageja esitas kostjale arveid vastavalt üüritasude summale ning hageja on esitanud nõude nende arvete ehk sisuliselt üüritasude väljanõudmiseks kostjalt. 11. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole enamikus osas põhjendatud ega tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendite ja hageja selgituste valguses arusaadav, kuidas hageja nõue on kujunenud. 11.1. Hageja kinnitas 04.10.2024 istungil järgmist. Hagi aluseks on hagi lisa nr 14, mis on kogu raamatupidamislik liikumine nende kolme töövõtulepingu alusel perioodil 01.01.2021 – 31.01.2023 ning selles dokumendis on kirjas ka kõik kostja laekumised kahelt arveldusarvelt (dtl 6541, 00:01:40). Arved, mida Tallinna linn kostjale esitab, on ette nähtud tasuda nendele kahele arveldusarvele laekunud vahenditest (dtl 6542). Kostja ei pea hageja üüriliste üürivõlgu oma vahenditest kandma, see on lisas [2 – kohtuniku 7 selgitus] väga selgelt öeldud (dtl 6542, 00:05:42). Vastuseks kohtu sellekohaselt küsimusele vastas hageja esindaja, et absoluutselt on õige kohtu arusaam, et lähtuda tuleb tegelikult laekunud summadest, mitte arvetest (dtl 6542, 00:08:09-25). 11.2. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud konkreetsete arvete mittetasumisele ega esitanud tõenditena nõude aluseks olevaid arveid. Samuti ei ole esitatud kohtule andmeid üüri võlgnevust kohta REENI programmist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja vaidleb nõudele vastu, ei piisa nõude tõendamiseks hageja raamatupidamislikust kliendikonto väljavõttest. 11.3. Kohus on kostja taotlusel nõudnud pankadelt välja mõlema arveldusarve, millele hageja üürnikud makseid tegid, väljavõtted alates 01.10.2020 kuni arveldusarve sulgemiseni – pangad on need esitanud 12.07. (dtl 571
2. jj)ja 17.07.2025 (dtl 1480 jj). 11.3.1. Swedbank arveldusarvele nr xxx laekus 5 271 650,71 eurot, millest hagejale (Tallinna Linnakantselei kaudu) maksti välja 5 269 142,58 eurot. Konto suleti 01.11.2022 (dtl 1479) ja konto lõppsaldo on 0 eurot. 11.3.2. SEB Pank arveldusarvele nr xxx laekus 2 401 161 eurot, millest hagejale (Tallinna Linnakantselei kaudu) maksti välja 2 403 913,40 eurot. Konto suleti 31.10.2022 (dtl 570) ja konto lõppsaldo on 0 eurot. 11.4. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kui arveldusarvetele kantud summad on kostja tervenisti hagejale kandnud, siis sellisel juhul äkki peaks hageja nõue olema esitatud mõnel teisel alusel (dtl 385, 00:44:09). Antud nõude raames on kostja arveldusarvete väljavõtetega tõendanud, et kõik summad, mis nendele arveldusarvetele kanti, maksti hagejale ning kostja ei ole midagi endale hoidnud. Hageja on möönnud, et pangakonto ja REENI andmed ei klapi. Muul alusel hageja nõuet ei ole esitanud. Hagi lisaks 4 olev üürivõlgnevuste saldo ei ole kostjapoolne võlatunnistus mingi võla olemasolu kohta hageja ees. Kuna tõendamiskoormis hagi nõude osas on esmalt hagejal, siis peab hageja vaidluse korral esile tooma ja tõendama, millel tema nõue põhineb, ning seejuures ei piisa üksnes hageja raamatupidamislikust kliendikonto väljavõttest (mis pealegi ei hõlma kogu vaidlusaluste lepingute kehtivuse perioodi). 11.4.1. Seoses kliendi väljavõttega (hagi lisa 14) on kostja esile toonud, et selle järgi on perioodil 03.10.2022 – 12.01.2023 (dtl 400) hageja väidetavalt esitanud kostjale arveid, mh. 31.10.2022 summas 82 045,72 eurot. Kostja osundab, et sel perioodil olid pooltevahelised lepingud lõppenud ning neid arveid ei ole kostja saanud ega oleks ka tohtinud saada, kuivõrd selliste arvete esitamiseks puudus õiguslik alus. 11.4.2. Hageja on selgitanud, et hageja vähendas oktoobris ja novembris 2022 vastavalt kostja poolt avaldatud pangakontode andmetele (oktoobris 2022 tasuti 82 045,72 eurot ja novembris 3631,01 eurot) üürnike võlgu kokku summas 85 676,73 eurot, kuid võttis samas summas üles nõude kostja vastu, kuna võlglaste üürilaekumised olid tasutud kostja nimele avatud arvelduskontodele. Seega nimetatud nõue kostja vastu on hetkel üleval summas 57 054,81 eurot, mida kostja pole hagejale tasunud. 11.4.3. Kohtu arvates ei ole hageja oma sellist väidet tõendanud ning kohtule ei ole aru saada, mille eest on summad oktoobris ja novembris üürnikelt laekunud ning kas ja mis põhjusel need summad tuli võtta nõudena üles kostja vastu. 11.5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja nõude kujunemine ei ole jälgitav, mistõttu selle rahuldamine ei ole terves ulatuses võimalik. 8 12. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, pankadele makstud teenustasude osas. 12.1. Kohus on kostja taotlusel nõudnud pankadelt välja mõlema arveldusarve, millele hageja üürnikud makseid tegid, väljavõtted alates 01.10.2020 kuni arveldusarve sulgemiseni, ning kostja on omaks võtnud, et ta on tasunud pankadele teenustasudena AS-le Swedbank 4259,55 eurot ja AS-le SEB Pank 1474,06 eurot (dtl 6411-6422, p 12-13), kokku summas 5733,61 eurot. Hageja on sellist tasude maksmist kogutud üüritasude arvelt kostjale ette heitnud (dtl 6443, p 13). 12.2. Lepingute lisade p 1.3.3 sätestas, et täitja (kostja) tagab omal kulul üürnikele võimaluse arvete tasumiseks otsekorralduslepingutega. Kohus asub seisukohale, et kuna pooltevahelised lepingud ega nende lisad ei näinud ette kostjale õigust makstud üüritasudest pangale tasuda, siis pidi kostja vastava kulu tegema oma vahenditest (nt. hagejalt saadava haldusteenuse osutamise tasu arvelt). Kostja ei ole väitnud, et tal selline õigus oli ega viidanud vastavale alusele. 12.3. Seega leiab kohus, et selles osas summas 5733,61 eurot kuuluks hageja nõue rahuldamisele ja see summa kostjalt väljamõistmisele. Kuna aga hageja on oma nõude enne kohtusse pöördumist tasaarvestanud kostja esitatud nõudega, siis kohus käesoleva otsuses järgnevalt tuvastab, et hageja põhjendatud nõue oli enne kohtusse pöördumist täielikult lõppenud, mistõttu tuleb kokkuvõttes hageja hagiavaldust jätta rahuldamata. Kostja vastuhagi ja hageja nõude lõppemine 13. Kostja on lepingute alusel ja vastavalt arvetele 524 (dtl 240), 552 (dtl 241) ja 596 (dtl 242) esitanud vastuhagi põhisummas 22 120,98 eurot, millele lisandub viivis. Hageja väitel on kostja nõue lõppenud tasaarvestusega (dtl 256, p-d 8-13), kuid muid, sisulisi vastuväiteid ta nõudele ei esitanud (dtl 386, 01:30:33-01:30:38). Hageja väitel on hagi lisas 14 kirjas, et arve nr 524 on Tallinna linna poolt tasaarvestatud 5. novembril 2022, arve nr 552 tasaarvestatud 12. jaanuaril 2023 ja arve nr 596 30. novembril 2022. Tallinna linn on tasaarvestamisest teatanud ka kostjale nii oma 09. novembri 2022 kirjaga nr 5.18/4239– 3 (dtl 259) kui ka 8.detsembri 2022 (dtl 260) ja 13. jaanuari 2023 e-kirjadega (dtl 262). 14. Sisuliselt on hageja seega kostja vastuhagi õigeks võtnud (kui jätta kõrvale tasaarvestusega lõppemise vastuväide). Kuna kohus asus eelpool seisukohale, et hageja nõue kostja vastu oli põhjendatud osaliselt, peab kohus analüüsima, kas ja mis osas on kostja nõue tasaarvestusega lõppenud. 14.1. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 9 14.2. Kohus tuvastab, et hageja esitas tasaarvestusavalduse kostjale 09.11.2022 kirjaga (dtl 259). Kostja on esitanud hageja konto väljavõtete analüüsi, mille kohaselt oktoobriks 2022 oli hageja nõue kostja vastu seoses pangateenuste tasude kinnipidamisega 5693,45 eurot (kostja 19.09.2024 menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 2 kohaselt olid novembris 2022 pangatasud 0,16 eurot Swedbank puhul ja 40 eurot SEB Pank puhul, mis tuleb hageja kogunõudest maha arvata). Seega oli hageja nõue kostja vastu 09.11.2022 tasaarvestusavalduse esitamise hetkel 5693,45 eurot. Kostja arve nr 524 summas 21 811,86 eurot tasumise tähtaeg oli 21.10.2022 (dtl 240). Seega oli hageja viivituses nimetatud arve tasumisega 22.10.-09.11.2022 ehk 19 päeva. Pooltevaheliste lepingute punkti 9.7 kohaselt on poolel rahalise kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt viivist 0,025% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Seega moodustas viivis 103,61 eurot (21 811,86€ x 0,025% x 19 päeva = 103,606€) ja kostja nõue tasaarvestamise hetkel kokku seega 21 915,47 eurot. Kuna hagejal oli õigus kostja nõudest tasaarvestada 5693,45 eurot, jäi kostjale hageja vastu seisuga 09.11.2022 nõue 16 222,02 eurot ja hageja nõue kostja vastu lõppes. 14.3. Kohus tuvastab, et hageja esitas järgmise tasaarvestusavalduse kostjale 08.12.2022 kirjaga (dtl 260). Kostja on esitanud hageja konto väljavõtete analüüsi, mille kohaselt novembris 2022 oli hageja nõue kostja vastu seoses pangateenuste tasude kinnipidamisega 40,16 eurot (kostja 19.09.2024 menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 2 kohaselt olid novembris 2022 pangatasud 0,16 eurot Swedbank puhul ja 40 eurot SEB Pank puhul). Kostja tasaarvestusega mitte lõppenud 16 222,02 põhinõudele seisuga 09.11.2022 oli lisandunud nõue summas 76,80 eurot vastavalt arvele nr. 596, tasumise tähtajaga 29.11.2022 (dtl 242). Nõudelt 16 222,02 moodustas viivis perioodi 09.11.-08.12.2022 ehk 30 päeva eest 121,67 eurot (16 222,02 € x 0,025% x 30 päeva = 121,665€). Nõudelt 76,80 eurot moodustas viivis perioodi 30.11.-08.12.2022 ehk 9 päeva eest 0,17 eurot (76,80€ x 0,025% x 9 päeva = 0,172€). Seega moodustas kostja nõue 08.12.2022 tasaarvestamise hetkel kokku seega 16 420,66 eurot (16 222,02 + 121,67 + 76,80 + 0,17). Kuna hagejal oli õigus kostja nõudest tasaarvestada 40,16 eurot, jäi kostjale hageja vastu seisuga 08.12.2022 nõue 16 380,50 eurot ja hageja nõue kostja vastu lõppes. Hageja nõudest omakorda 16 298,82 eurot moodustas põhinõue (16 222,02+76,80) ja ülejäänud olid lisandunud viivised (81,68 eurot). 14.4. Kostja tasaarvestusega mitte lõppenud nõudele 16 380,50 seisuga 08.12.2022 lisandus kostja nõue summas 232,32 eurot vastavalt arvele nr. 552, tasumise tähtajaga 31.12.2022 (dtl 241). Kostjal oli seega õigus nõuda hagejalt 16 612,82 eurot tasumist. 14.5. Kohtuotsuse tegemise seisuga (27.02.2025) on hageja olnud põhinõude summa 16 298,02 eurot viivituses 812 päeva (alates 09.12.2022) ja summa 232,32 eurot 789 päeva (alates 01.01.2023). Viivis nimetatud põhinõuetelt seisuga 27.02.2025 moodustab 3354,33 eurot [(16 298,02€ x 0,025% x 812) + (232,32 € x 0,025% x 789) = (3308,50 + 45,83)]. 14.5.1. Koos eelnevalt lisandunud viivisega on kostja viivisenõue 3436,01 eurot (3354,33 + 10 81,68) seisuga 27.02.2025. 14.6. Kostja vastuhagi on seega põhjendatud summas 19 734,83 eurot (põhinõue 16 298,82 eurot ja viivis 3436,01 eurot seisuga 27.02.2025). 15. Kostja on vastuhagis esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (dtl 215, p 4.1).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 15.

1. Vastav kostja nõue kuulub seega rahuldamisele ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise määras 0,025% tasumata põhinõudelt (s.o. 16 298,82 eurolt) arvates 28.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 17.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 57 054,81 eurot ja vastuhagi hinnaks 26993,78 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 18.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 18.

1. Hagi hind on 57 054,81 eurot, mille kohus jättis täielikult rahuldamata. 18.
2. Vastuhagi hind on 26 993,78 eurot, millest kohus rahuldas 19 734,83 eurot ehk ~73%. 18.
3. Kuna hagi ja vastuhagi on tihedalt seotud ning nendega kantud menetluskulusid üksteisest eristada on raske või võimatu, siis kohus jätab kokkuvõtvalt kõik menetluskulud 93% ulatuse hageja kanda ja 7% ulatuses kostja kanda. Kohus arvestab siinjuures, et vaidlus nii mahult kui õiguslikelt argumentidelt keskendus hagile ning vastuhagi osas väga sisulist vaidlust ei toimunudki. Samas ei rahuldatud ka vastuhagi täielikult, nii et põhjendatud ei oleks kõiki menetluskulusid hageja kanda jätta. Kohus leiab, et 93-7 jaotus menetluskulude jagamisel on õiglane ja arvestab kohtuvaidluse sisu. 19.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

20. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega 11 menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 12