KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20190 Kohtua

) § 435 lg 1). 4.2. Kostjad on menetluses korduvalt esile toonud, et nad on teinud kinnistu säilitamiseks kulutusi 13 311,67 euro ulatuses. Kostjad on esitanud kulutuste nimekirja tehtud tööde kohta. Kostjad on soovinud nimetatud summa hüvitamist. Kostjad palusid kohtul menetleda kostjate nõudeid ja arvestada neid kohtuotsuse tegemisel, juhul, kui pooled ei sõlmi kompromissi ja hagejad ei nõustu kostjatele hüvitama kinnistu säilitamiseks tehtud kulutusi. Kostjad märkisid, 3 2-21-20190 et juhul, kui kohus leiab, et selleks peavad kostjad esitatud arvestused vormistama nõudena, siis kostjad esitavad vastuhagi. Kohus ei lahendanud kostjate korduvaid taotlusi ja jättis tähelepanuta kostjate nõuded hageja vastu. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine on menetlusnormide rikkumine, kuna on täitmata

§ 392lg 1 p-des 1–4 toodud eelmenetluse ülesanded.

4.

1. Kohtuotsus ei tohi olla üllatuslik. Olukorras, kus kostjad on algusest peale esitanud hagejate vastu kahju hüvitamise nõude, ei olnud põhjendatud jätta kostjate taotlust täielikult tähelepanuta ja lahendamata. Maakohus ei andnud kostjatele võimalust nende nõuete menetlemiseks ja lahendamiseks, millega rikuti oluliselt menetlusõiguse norme. 4.
2. Kostjatel on õigus AÕS § 72 lg 4 alusel nõuda hagejatelt asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist proportsionaalselt nende osadega. Kui osapooled pärisid kinnistu, ei olnud see kasutus- ega elamiskõlblik. Kinnistu vajas remonti ja parandamist, sest vastasel juhul ei olnud võimalik kinnistut säilitada. Pärast vajalike tööde tegemist ja kinnistu parandamist paranes kinnistu seisukord märkimisväärselt, mis kindlasti mõjutab selle väärtust. 4.
3. Kostjad I, IV ja VI ei nõustu kohtu seisukohaga, et pärandvara sellisel viisil jagamine ei tekita pooltele vastastikkuseid nõudeid, mistõttu kostjad ei saa hagejatelt väljamakstavate summade arvelt hüvitist nõuda. Kostjatel on õigus nõuda hagejatelt kulutuste hüvitamist. Seega oleks kohus pidanud kostjatele andma võimaluse oma nõuete vastavalt kohtu juhistele vormistamiseks ja menetlemiseks. Kostjate õiguste tagamiseks tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, et anda võimalus esitada vastuhagi (

§ 373lg 1).

Hagejate I–III ühine apellatsioonkaebus

1. Hagejad I–III esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määrata kindlaks menetluskulude suurus. Apellatsiooniastme menetluskulud paluvad hagejad I–III jätta solidaarselt kostjate kanda.
2. Maakohus ei andnud enne otsuse tegemist hagejatele

§ 176lg-s 2 ettenähtud võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks.

7. Maakohus asus vääralt seisukohale, nagu oleks pärandvara jagamine ja kohtu määratud pärandvara jagamise viis poolte huvides, millega seoses esines

§ 162lg 4 järgi alus menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda.

Kostjate ja hagejate huvid ei olnud identsed, nagu maakohus ekslikult leidis. 8. Menetluskulud oleks pidanud jätma

§ 163lg 2 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad keeldusid hagejate pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest. Maakohus rahuldas hagejate ühisomandi lõpetamise nõude täpselt nii, nagu hagejad taotlesid ja mis oli identne hagejate kompromissettepanekuga, mida kostjad ei aktsepteerinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb võtta

§ 638

lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 646

ja § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 4 2-21-20190 Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuste põhjal.

10. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1) või kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (

§ 656lg 1 p 5).

Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

1. Kostjad I, IV ja VI esitasid apellatsioonkaebuse, kuna maakohus leidis otsuses kostjate jaoks üllatuslikult, et kostjate taotlust hüvitada kostjate kulutused kinnistu võõrandamise järel hagejatele väljamakstava raha arvel ei saa rahuldada, kuna pärandvara jagamine maakohtu määratud viisil ei tekita pooltele vastastikuseid nõudeid. Kostjad I, IV ja V tõid 13.05.2022 vastuses hagile esile, et pärast kinnistu pärimist tegid nad kinnistul parandus- ja remonditöid ning tegid 2019–2021 kinnistu säilitamiseks ja hooldamiseks kulutusi 13 311,67 euro ulatuses, mille kandmiseks on kostjate I, IV ja V hinnangul hagejad ja mille hüvitamist nad soovivad. Muu hulgas tõid kostjad välja ka tehtud tööde ja kulude nimekirja. Kostjad I, IV ja V märkisid 14.10.2024 vastuses hagejate 19.09.2024 täpsustatud hagiavaldusele, et juhul, kui pooled ei sõlmi kompromissi ja hagejad ei nõustu kostjatele hüvitama kinnistu säilitamiseks tehtud kulutusi, siis paluvad kostjad kohtul menetleda kostjate nõudeid ja arvestada neid kohtuotsuse tegemisel ning kui kohus leiab, et kostjad peavad selleks oma arvestused esitama nõudena, siis nad soovivad esitada vastuhagi. Maakohus tegi 18.10.2024 kirjas ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel ja määras tähtaja kompromissi läbirääkimisteks. Kostjad I, IV ja V teatasid 01.11.2024 kohtule, et pooled ei sõlminud kompromissi ja samas juhtisid veelkord kohtu tähelepanu sellele, et nad soovivad kulude hüvitamist. Kuivõrd kostjad I, IV ja V ei soovinud pärandvara jagamist hagejate taotletust erineval viisil, vaid üksnes tehtud kulutuste hüvitamist, siis puudus kostjatel I, IV ja V selgus, kuidas on menetluslikult korrektne sellist nõuet esitada. Sisuliselt palusid kostjad I, IV ja V kohtu seisukohta küsimuses, kas nende esitatud kulutuste hüvitamise nõude maksmapanekuks on vaja esitada vastuhagi või on võimalik need kulud hüvitada kinnistu müügist saadava raha jagamisel. Maakohus selles osas seisukohta ei võtnud ega pooltele õiguse kohaldamist ei selgitanud. Alles otsuses käsitles maakohus esmakordselt kostjate I, IV ja V taotlust tasaarvestuse avaldusena, jättes selle rahuldamata.
2. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kirjalikuks menetluseks oleks nõusoleku andnud kostjad. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks määranud arutada asja kirjalikus menetluses.

§ 403

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt määrab kohus sel juhul võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Sellist määrust asjas tehtud ei ole. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusosaliste õigust olla kohtu poolt enne otsuse tegemist ära kuulatud. Õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud eeldab, et iga menetlusosalist teavitataks õigel ajal kõigest, mis menetlust võib mõjutada (

III komm

§ 392

lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised 5 2-21-20190 asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. 13. Ringkonnakohus nõustub kostjatega I, IV ja V, et maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. 14.

§ 392

lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 351

lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

§ 351

lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang, s.t kvalifitseerida õigussuhe ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 ls 2).

Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida menetlusosaline täpselt soovib ja millised on õigusnormi järgi nõude rahuldamise eeldused. Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama menetlusosalistel avaldada selle kohta arvamust (

§ 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 401 lg 1, § 436 lg 4).

Maakohus ei ole kostjate I, IV ja V kulutuste hüvitamise nõude osas seda teinud. Seega ei ole selles osas asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud. 15. Otsuse saab kohus teha

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate I, IV ja V nõude osas selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha. 16. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (

§ 392

lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 656

lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2, RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20).

Praegusel juhul mõjutasid menetluslikud rikkumised asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest see tähendaks, et kostjate I, IV ja V nõuded saavad esmakordselt käsitletud ja lahendatud alles ringkonnakohtus. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on eeltoodud rikkumised olulised menetlusõiguse normi rikkumised

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. 17. Kostjate I, IV ja V maakohtu menetluses esile toodud asjaolude kohaselt on nad teinud pärandvara hulka kuuluvale kinnistule kulutusi. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 151 lg 1 jaotatakse pärandiga 6 2-21-20190 seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Kostjad I, IV ja V tuginesid maakohtus ja tuginevad apellatsioonkaebuses AÕS § 72 lg-st 4 tulenevale nõudeõigusele. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus välja selgitada kostjate I, IV ja V nõude eelduseks olevad asjaolud ja õigussuhte kvalifitseerida. Kostjate I, IV ja V nõuded saavad õiguslikult tuleneda AÕS § 72 lg-st 4, kui kulutused on vajalikud TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Lisaks saab maakohus asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostjate esile toodud kulutuste puhul on tegemist pärandvaraga seotud vajalike kulutustega, mis olid vajalikud pärandvara säilimiseks ning mis on ühtlasi käsitletavad pärandvara valitsemise kulutustena. Viimased tuleb pärandvara arvelt täita esimeses järjekorras (PärS § 142 lg 1 p 2). Samuti ei ole vastavate eeldusete olemasolul välistatud kostjate I, IV ja V kulutuste hüvitamise nõuded VÕS § 1018 lg 1, § 1023 lg 1 või § 1024 lg 4 ja § 1042 lg 1 alusel (RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-10516, p 16). Riigikohus on selgitanud, et menetlusliku tasaarvestuse nõude saab esitada samadel eeldustel kui vastuhagi, st menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõue peab olema suunatud teise poole nõude tasaarvestamisele (

§ 373lg 1 p 1).

Kuna hagejad nõuavad ühisomandis oleva kinnisasja võõrandamist enampakkumisel ja saadud müügihinna jagamist ning alternatiivseid ühisomandi lõpetamise viise ei ole kohtu ette toodud, siis ei teki kinnisasja võõrandamisest ka pooltel üksteise vastu nõudeid (RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 37). Oma eesmärgi saavutamiseks tuleb kostjatel I, IV ja V esitada vastuhagi. 18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, rahuldab ringkonnakohus ka hagejate apellatsioonkaebuse, millega hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja hagejate menetluskulud kindlaks määramata. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7