← Eesti

3-25-299/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-299 Haldusasi B.I riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja B.I Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus B.I määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Võtta B.I menetlusse. määruskaebus halduskohtu
  5. veebruari
  6. a määruse peale
  7. Jätta B.I määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu
  8. veebruari
  9. a määrus muutmata.
  10. Avaldatavas lahendis asendada B.I nimi, haldusasja nr X-XX-XXXX ja kriminaalasja nr Y-YY-YYYY tähemärkidega EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 kolmas lause ja § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Taotleja esitas
  12. augustil 2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa Liitvabariigis (Saksamaa) ja seal karistuse kandmise jätkamiseks. Maakohus jättis
  13. septembri
  14. a määrusega kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY taotluse rahuldamata, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle
  15. oktoobri
  16. a määrusega ning saatis taotleja taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
  17. Tallinna Halduskohus jättis
  18. oktoobri
  19. a määrusega haldusasjas nr X-XX-XXXX taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (lahend jõustus). 3-25-299
  20. Harju Maakohus edastas
  21. veebruaril 2025 halduskohtule lahendamiseks taotleja
  22. jaanuaril 2025 esitatud uue taotluse riigi õigusabi saamiseks, et alustada menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaa Liitvabariigis. Taotluse põhjenduse kohaselt puudub taotlejal raha õigusteenuse eest maksmiseks.
  23. Tallinna Halduskohus jättis
  24. veebruari
  25. a määrusega taotleja taotluse läbi vaatamata. Taotleja
  26. jaanuari
  27. a riigi õigusabi taotlus on samasisuline võrreldes
  28. augusti
  29. a taotlusega, mille kohtud on haldusasjas nr X-XX-XXXX jõustunud lahendiga lahendanud. Taotluses kajastatud asjaolud pole muutunud ning taotlus on esitatud samal alusel. Taotleja viibib endiselt Tallinna Vanglas ning soovib riigi õigusabi, alustamaks menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaal. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  30. novembri
  31. a määruses haldusasjas nr X-XXXXXX, miks kuulub riigi õigusabi taotlus lahendamisele halduskohtus. Kuigi vangistusega karistatud isiku üleandmist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), siis teeb isiku üleandmise või sellest keeldumise otsuse haldusorgan ning sisuliselt on tegemist haldusmenetlusega. Taotleja õiguslikud põhjendused tema soovitavas haldusmenetluses kaitsja osavõtu vajalikkuse ja kohustuslikkuse osas ei ole asjakohased. Taotleja seisukoht pole õige, et kaitsja osavõtt oleks kohustuslik. Taotleja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et ta on võimeline oma õigusi haldusmenetluses realiseerima ning seetõttu tuleks riigi õigusabi taotlus uuesti sisuliselt läbi vaadata. Pigem vastupidiselt, kinnistab kohtule taotleja võimekust oma õiguste realiseerimisel asjaolu, et ta on eelneva riigi õigusabi taotluse menetlemise käigus suutnud esitada arusaadavad ja põhjendatud määruskaebused kõikidesse kohtuastmetesse. Seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 55 lg 3 alusel.
  32. Taotleja nõuab määruskaebuses halduskohtu
  33. veebruari
  34. a määruse tühistamist. Halduskohus on ekslikult tuginenud asjale nr X-XX-XXXX. Asjaolud on muutunud. Asja peab menetlema maakohus kriminaalmenetluse seadustiku normide kohaselt. Taotleja nõuab kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist Saksamaal. Normid on põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus, mis ei võimalda kaebajal õigusabi saada. Kaebajat seovad Saksamaaga perekondlikud sidemed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  36. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohus jättis õiguspäraselt taotleja riigiõigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2

(3)3-25-299
  1. Kohus võib jätta läbi vaatamata sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse (HKMS § 55 lg 3). Seega tuleb kontrollida, kas praeguses asjas on taotleja esitanud avalduse võrreldes haldusasjaga nr X-XX-XXXX samadel asjaoludel ja samal alusel.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja on siinses haldusasjas esitanud riigi õigusabi taotluse samadel asjaoludel ja samal alusel kui haldusasjas nr X-XX-XXXX. Seetõttu jättis halduskohus õiguspäraselt taotleja taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 3 alusel. 9.
  3. Taotleja taotles haldusasjas nr X-XX-XXXX riigi õigusabi selleks, et ta saaks esitada Justiitsministeeriumile taotluse, et tema karistuse kandmine toimuks edaspidi Saksamaal. Taotleja viitas perekondlikele põhjustele. Kohtud keeldusid viimati viidatud haldusasjas kaebajale riigi õigusabi andmast, sest taotlejal endal oli võimalik vastav taotlus Justiitsministeeriumile esitada. 9.
  4. Taotleja taotles siinses haldusasjas riigi õigusabi selleks, et ta saaks esitada Justiitsministeeriumile taotluse, et tema karistuse kandmine toimuks edaspidi Saksamaal. Taotleja viitas perekondlikele põhjustele.
  5. Halduskohus on õigesti selgitanud, miks taotluse lahendamine kuulub halduskohtu, mitte aga maakohtu pädevusse. Isiku teisele riigile üleandmine karistuse kandmise jätkamiseks ei ole süüteomenetlus (s.t, et selles menetluses ei otsustata isiku süüd ja karistamist puudutavaid küsimusi), vaid tegemist on haldusmenetlusega.
  6. Taotleja põhjendused ei luba järeldada, et riigi õigusabi andmata jätmine rikuks Euroopa Liidu õigust. Samuti ei tingi taotleja põhjendused praeguses asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Taotleja pole põhjendanud, miks ta ei saa ise Justiits- ja Digiministeeriumile esitada taotlust, et riik algataks menetluse taotleja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaal (KrMS § 50837 lg 2). Eelduslikult on taotleja ise võimeline ministeeriumile esitama need põhjused, miks ta soovib kanda karistust just Saksamaal. Kui ministeeriumil on selles menetluses vaja taotlejalt täiendavaid andmeid, siis saab ta neid taotlejalt nõuda. Vajadusel saab ministeerium taotlejale selgitada, milliseid asjaolusid ja tõendeid, sh taotlusi ja selgitusi tuleb esitada. Nende küsimuste lahendamine ei ole ülemääraselt keeruline, mis tingiks juriidilise kõrgharidusega esindaja osalemise antud menetluses.
  7. Avaldatavas lahendis asendada taotleja nimi, haldusasja nr X-XX-XXXX ja kriminaalasja nr Y-YY-YYYY tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.