Obsah (4)

§ 9§ 4§ 2§ 8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-24-3242 Otsuse kuupäev 13. jaanuar 2025 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Reparo Ehitus Osaühingu kaebus Kohtla-Jär

§ 9

lg 1 p 3 kohaselt B-klassi pädevustunnistus, ei muuda asjaolu, et A-klassi saamise eelduseks ei ole B-klassi olemasolu, kui on täidetud

§ 9lg 1 p-de 1 ja 2 eeldused, kuivõrd need on alternatiiviks p-s 3 määratule.

Seega ei ole tegemist rangelt vertikaalse süsteemiga, vaid pigem horisontaalse, valdkondlike pädevuste jaotuse süsteemiga, kus teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnistuse omamine. 10.

1. Vastavustingimuses sätestatu puudutab kitsalt üksnes A-klassi pädevustunnistust, mistõttu tegelikkuses ei ole vastustaja B-klassi samaväärsust hinnanud. Olenemata hankija seatud põhjendamatust piirangust A-klassi pädevustunnistuse samaväärsusele ei väära see asjaolu, et praegusel juhul oli B-klassi pädevustunnistus nõutavate tingimustega samaväärne ning teiseks ei ole hankija B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sõnaselgelt välistanud. Vaidlusaluse riigihanke esemeks oleva hoone elektriprojektis esitatud tugevvoolupaigaldise andmetest nähtub, et hoone toitepinge on 230/400V vahelduvvool. Seega on tegemist madalpingelise elektripaigaldisega, milles tehtavaid elektri- ja käidutöid võib juhtida ka Bklassi pädevustunnistust omav isik. Elektriinseneri
2. taseme kutsetunnistusega ja B-klassi pädevustunnistusega tõendatav kompetents konkreetse hanke vajaduste jaoks on seega olulises osas kattuvad ehk samaväärsed. Konkreetse hanke konteksti arvestades (madalpingetööd) ei ole A- ega ka B-klassi pädevustunnistus kvalitatiivselt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistusest nõrgem. 10.
3. Pakkumust tagasi lükates rikkus hankija põhjendamiskohustust, sest ei avanud asjakohaselt A-klassi pädevustunnistuse välistamise põhjuseid. Samuti ei ole hankija kaebajat enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära kuulanud ning kaebajal ei olnud võimalik enne otsuse tegemist olukorda selgitada. Materjalidest ei ilmne, mis alustel otsustas hankija kaebajalt selgitusi mitte küsida. Hankija on eiranud hea halduse põhimõtet, otsus ei ole läbipaistev ega põhjendatud. Ärakuulamisõigus ning läbirääkimised on kaks erinevat õiguslikku instituuti, mistõttu on arusaamatu, miks vastustaja üldse läbirääkimiste lubatavuse üle arutleb. 3 3-24-3242
4. Vastustaja jääb vaidlustuskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 11.
5. Hankija välistas RHAD-s selgelt A-klassi pädevustunnistuse samaväärsuse ehk sellel ei olnud kutsetunnistusega elektriinsener tase 6 sama väärtust/ülesannet. Kuna A-klassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevustase elektrivaldkonnas, millega kaasneb õigus teha kõiki töid elektrivaldkonnas, sh neid töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus, siis Aklassi pädevustunnistusest madalam pädevustunnistus ei saa samuti täita vastavustingimust, sest ka B-klassi pädevustunnistusel ei ole sellisel juhul sama väärtust või ülesannet kutsetunnistusega elektriinsener tase
6. VAKO on seda põhjendatult arvestanud ja otsuse tegemisel aluseks võtnud. 11.
7. Vastavustingimus oli riigihangete alusdokumendi osa ning kaebajale teada alates registreerumisest. Kaebaja ei ole seda RHAD tingimust eraldi RHS § 189 lg 2 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul VAKO-s vaidlustanud, mistõttu pidi kaebaja sellest tingimusest pakkumuse esitamisel olenemata selle õiguspärasusest lähtuma. Pakkumuse esitamisega nõustus kaebaja tingimusega, et hankija ei loe A-klassi pädevustunnistust riigihankes samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase
8. Seega ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas isik, kes sellist pädevustunnistust omab, tegelikult võib või ei või teostada hankelepingu täitmiseks vajalikke töid. Sellise sisuga vaidlustus tulnuks esitada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, mida kaebaja ei teinud. Seega pidi kaebaja selle tingimusega pakkumust esitades arvestama ega saa selle õiguspärasust pakkumuse esitamise järgselt kahtluse alla seada. Pakkumuse vastavust hinnatakse lähtudes vastavustingimuses toodud nõuetele. Selles menetlusetapis ei ole vastustajal kaalutlusõigust hindamaks, kas kaebaja poolt esitatud töötaja saab juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises või mitte. Oluline oli, kas pakkuja meeskonna liikmena esitatud spetsialisti pädevustunnistus vastas tingimusele. 11.
9. Pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse vastavuse osas arvestas hankija EES kui kutsetunnistusi väljastava organisatsiooni esindaja selgitusega, et need tunnistused ei ole võrreldavad. Pädevustunnistus tõendab põhiliselt isiku elektriohutuse alaseid teadmisi. Kutsetunnistus tõendab inseneriteadmiste ja oskuste olemasolu ning elektriohutuse alast kompetentsust ning sellele on märgitud ka spetsialiseerumine. Neid oskusi kontrollitakse esitatud tööde ja projektide alusel. Ka TTJA teabeleht viitas sellele. 11.
10. Vastustaja nõustub VAKO otsuse seisukohaga, et A- ja B-klassi pädevustunnistused on mõlemad elektripaigaldistes töötamiseks vajalikud kvalifikatsioonid, kuid nende vahel on olulisi erinevusi ning klassid on hierarhilise ülesehitusega. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises, samal ajal kui B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit üksnes madalpingelises elektripaigaldises. Ehk teisisõnu, A-klassi pädevustunnistusega isik võib teha kõiki töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus, kuid B-klassi pädevustunnistusega isik ei või teha osa töid, milleks on nõutav A-klassi pädevustunnistus (nt tööd kõrgepingepaigaldistes). Kuna A-klassi pädevustunnistust ei loetud RHAD tingimustes samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase 6, ei saa samaväärseks lugeda ka B-klassi pädevustunnistust. Hankija ei pidanud eristama A-klassi ja B-klassi pädevustunnistust RHAD-s eraldi, sest kui kõrgemat pädevust nõudva A-klassi pädevustunnistust hankija samaväärseks ei lugenud, siis ei saanud selleks osutuda ka madalama klassi pädevustunnistus. 11.
11. Ebaõige on kaebaja seisukoht selgituste küsimise ja tema ärakuulamise osas. Avatud hanke puhul on läbirääkimised rangelt keelatud (RHS § 52 lg 4). KOHTU SEISUKOHT 4 3-24-3242
12. Vaidluse all on Kohtla-Järve Linnavalitsuse
13. oktoobri
14. a otsuse, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi põhjusel, et pakkumuses nimetatud üks spetsialist ei vasta hanketingimustele, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et hankija ei ole järginud RHAD-s sätestatud tingimusi ning on kaebaja pakkumise ebaõigesti tagasi lükanud. Samuti on kaebaja hinnangul VAKO otsus õigusvastane, sest sellega on laiendatud lubamatult RHAD tingimusi seoses pädevusklassiga. Hankija on seisukohal, et kaebaja pakkumine ei vastanud pakkuja meeskonna ühe spetsialisti osas vastavustingimustele ning pakkumise tagasilükkamise otsus on seetõttu õiguspärane.
15. Seadme ohutuse seadus § 10 lg 2 näeb ette, et kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 6 p-de 1 ja 2 alusel kehtestatud

§ 4

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud elektripaigaldise käit ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Elektripaigaldise käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid (

§ 2lg 4).

Seega sai ja pidi hankija vastavustingimusena pakkuja meeskonnas elektritöö ja elektripaigaldamise käit puhul tingimused isiku kompetentsusele kehtestama.

§ 4

lg 4 kohaselt tõendatakse kompetentsust tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Kutsetunnistus tõendab isiku kompetentsust, kui see põhineb haridusel ja töökogemusel. Elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsus on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või määruse kohase vastava ulatusega pädevustunnistusega (

§ 4lg 5).

Eeltoodust tulenevalt on pädevustunnistus ja kutsetunnistus kompetentsi tõendamisel võrdväärse jõuga ehk nõutud kompetentsuse tõendamiseks saab tugineda mõlemale tunnistusele ning ühe eelistamine teisele ei ole põhjendatud. Nii pädevustunnistuse kui ka kutsetunnistuse puhul hinnatakse isiku vastavust nõutavatele hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste nõuetele, seega ei prevaleeri kutsetunnistus pädevustunnistuse ees ja vice versa. Sellele on tähelepanu juhtinud ka TTJA oma

1. a teabelehel. Seetõttu on põhjendamatu hankija ja tema otsuses viidatud kutsetunnistuste väljastaja EES seisukoht, et pädevustunnistused ja kutsetunnistused ei ole samaväärsed ning kutsetunnistus oleks kuidagi laiema ulatusega. Määruses nr 88 mõttes peetakse kutsetunnistust ja pädevustunnistust võrdväärseteks.
2. Vastavustingimuste osa „pakkuja meeskond“ p 2 nägi ette, et pakkuja kui peatöövõtja peab ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks kaasama järgnevad eriosade spetsialistid või objektijuhid: „c) vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“.
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et RHAD on eelhaldusakt, millega määratakse hankija ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Eelhaldusakt on kehtivuse korral igaühele täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), mistõttu puudub hankijal võimalus jätta RHAD tingimused hiljem kohaldamata isegi juhul, kui tingimus peaks osutuma õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29 ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a 5 3-24-3242 määrus asjas nr 3-22-2473, p 11). RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei vaidlustanud RHAD vastavustingimusena määratletud tingimust pakkuja meeskonna spetsialistidele kehtestatud tingimusi, sh tingimust „vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“. Kuna kaebaja RHAD ei vaidlustanud, tuli hankijal pakkumise vastavuse hindamisel eelnimetatud tingimusest lähtuda. Pakkuja ei saa pakkumise tagasilükkamise faasis asuda vaidlustama RHAD tingimusi, seda oleks tulnud vaidlustada enne pakkumuse esitamist ja selles pädeva isiku nimetamist. Selle vaidluse raames seega A-klassi pädevustunnistuse samaväärseks mittelugemise tingimuse õiguspärasuse hindamise juurde ei pääse ning olenemata selle tingimuse võimalikust õigusvastasusest oli tingimuse järgimine pakkujale kohustuslik. Seega pidi ja sai hankija lähtuma sellest tingimusest. Seega vastutusvaldkond „tugevvool“ puhul ei lugenud hankija A-klassi pädevustunnistust samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase
10. Kohtu hinnangul on hankija selle tingimusega vähendanud konkurentsi, sest on sisuliselt vastavaks lugenud üksnes kutsetunnistuse taseme mitte pädevustunnistuse vastava klassi, kuid kuna sellest tingimusest tuli igal juhul hankijal lähtuda, siis ei oma selle vaidluse lahendamisel nimetatud hanketingimuse õigusvastasusele antav hinnang tähtsust ning kohus detailsemalt nimetatud tingimuse õiguspärasust ei hinda.
11. Kohtu hinnangul ei ole VAKO vastavustingimuste sisustamisel andnud nendele hankija soovitust laiemat sisu, samuti on kehtestatud tingimuse sisu piisavalt selge. Kohus möönab, et hankija märkis sõnaselgelt vastavustingimuses samaväärsuse osas seda, et ei loe A-klassi pädevustunnistust samaväärseks ning ei nimetanud samas välistuses madalamaid pädevustunnistuse klasse (B, B1, C). Sellest ei ole siiski põhjendatud teha järeldust, et madalama klassi pädevustunnistused ei olnud hankija hinnangul samuti samaväärsena välistatud. Kohtu hinnangul on hankija vastavustingimuse „pakkuja meeskond“ punkt 2 alapunktis c sisuliselt välistanud pädevustunnistuste samaväärsuse, sest A-klassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevuse tase

mõttes.

§ 8

lg 1 kohaselt tuleb elektrivaldkonna sertifitseerimisskeemis arvestada kompetentsuse ulatust kirjeldavate pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C. Seega kirjeldavad pädevustunnistuse klassid isiku kompetentsuse ulatust.

§ 8

lg-tes 2 – 5 märgitud konkreetse klassi pädevustunnistusega lubatud käidu- ja elektritööde tegevuste ulatus erineb ehk viitab samuti pädevusklasside hierarhilisele ülesehitusele. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises, samas kui B-klassi pädevustunnistusega on lubatud samade tööde tegemine üksnes madalapingelises elektripaigaldises ning C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalapingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonttöid. Seega eeldab erinevate pädevustunnistuse klasside saamine erinevat kompetentsi. A- ja B-klassi pädevustunnistuse saamine erineb peaasjalikult töökogemuse ulatuse osas. A-klassi pädevustunnistuse saamiseks on vajalik töökogemus kõrgepingepaigaldises ning töökogemuse ulatus erineb vastavalt omandatud haridusest. A-klassi pädevustunnistust on võimalik saada ka B-klassi pädevustunnistust omades, kuid selle eelduseks on pikem töökogemus kõrgepingepaigaldises. Asjaolu, et A-klassi pädevustunnistuse saamise eeltingimuseks ei ole alati B-klassi pädevustunnistuse olemasolu (vt määruse § 88 § 9 lg 1 p-d 1 ja 2) ning samas on A-klassi pädevustunnistus võimalik omandada kõrghariduseta ka B-klassi pädevustunnistuse ja pikema töökogemuse kaudu (

§ 9

lg 1 p 3) ei oma määravat tähtsust.

pädevustunnistuste klasside järgi on A-klass kõige suurema kompetentsusega ja lubatavate tegevuste ulatus kõige laiem ning C-klass vastavalt kõige madalam. Sarnaselt pädevustunnistusel kasutatavatele klassidele on ka kutsetunnistuste puhul eristatavad erinevad 6 3-24-3242 tasemed, mille iga taseme puhul on erinevad nõuded kompetentsile ja lubatud tegevustele (vt

§ 4

lg-d 6-10) ning need on samuti hierarhilise iseloomuga, sest lubatavate tegevuste ulatus erineb oluliselt. Samuti oleks ebaloogiline kui

mõttes madalama kompetentsi ulatusega B-klassi pädevustunnistus oleks samaväärne vastavustingimustes märgitud kutsetunnistusega, kuid kõrgema kompetentsi ulatusega Aklassi pädevustunnistust hankija samaväärsena välistab, kuigi selle pädevustunnistuse alusel tehtavate tööde ja selleks vajaliku kompetentsi ulatus on B-klassi pädevustunnistusega võrreldes laiem. Kuna hankija välistas kõige kõrgema pädevustunnistuse klassi (A-klass) arvestamise samaväärsena elektriinseneri kutsetunnistusega tase 6, ei saa samaväärseks pidada ka

§-s 8 sätestatud madalamaid pädevustunnistuse klasse.

1. Kuigi kohus kahtleb, kas pädevustunnistuse samaväärseks lugemise välistus oli sisult õiguspärane ning möönab, et selliselt kehtestatud vastavustingimusega muudeti seatud kompetentsuse tõendamine pädevustunnistuse alusel sisuliselt võimatuks ning seeläbi võidi kahjustada konkurentsi ning nimetatud tingimus võib olla seetõttu ebaproportsionaalne RHS § 3 lg 2 mõttes, ei saa kohus ega ka hankija kõrvale kalduda sellest, et tegemist oli kehtiva eelhaldusakti tingimusega ning oli pooltele täitmiseks siduv. Seega on hankija õigesti võtnud kaebaja pakkumise vastavuse hindamisel asjakohase vastavustingimuse ja selles sisaldunud välistava tingimuse otsuse tegemisel aluseks. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal seetõttu vajalik asuda B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sisuliselt hindama, sest A-klassi pädevustunnistuse välistamisega oli ka madalamate pädevustunnistuste arvestamise võimalus välistatud.
2. Kohus ei nõustu kaebaja viidatud selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumise ulatust puudutava kriitikaga. Nõustuda saab kaebajaga selles, et läbirääkimised hankemenetluses ja selgituste küsimine on kaks erineva sisu ja ulatusega toimingut. Selgituste küsimist ei saa võrdsustada läbirääkimiste keelu rikkumisega (vrd RHS § 45 ja § 52). Seega ei välista RHS § 52 lg-s 4 nimetatud keeld hankemenetluses selgituste küsimist. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal siiski vajadust kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida, sest pakkumise vastavustingimuste täitmiseks oli kaebaja dokumendid esitanud ning hankijal lasus kohustus hinnata, kas nende alusel saab vastavustingimused lugeda täidetuks või mitte. Kaebaja oli pakkumise ja selle lisades esitanud kogu vajaliku teabe hankes osalemiseks ning asjaolu, et teatud RHAD tingimus võib osutuda kaebajale lõppastmes kahjulikuks ei tingi veel vajadust küsida kaebajalt täiendavat teavet selle tingimuse täitmise kohta. Kuna

puhul on pädevustunnistuste klassid hierarhilise iseloomuga, siis ei oleks kaebajalt lisaselgituste küsimine ka mingit väärtust omanud, sest olenemata sellest, milliste tööde tegemist hanke täitmine eeldas, ei oleks madalama klassi pädevustunnistus sarnaselt A-klassi pädevustunnistusega RHAD-i mõttes kutsetunnistusega tase 6 samaväärne olnud ning ei saanud vastavustingimuse täitmist kinnitada. Samuti ei olnud kaebajal endal keelatud esitada RHAD tingimuste kohta hankijale enne pakkumise esitamist selgitavaid küsimusi ning vajadusel RHAD tingimusi enne pakkumise esitamise tähtaja saabumist vaidlustada. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hankijal ei lasunud praegusel juhul kohustust küsida kaebajalt täiendavaid seisukohti pakkumise vastavuse hindamiseks ning tema ärakuulamisõigust ei ole hankija rikkunud. 19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Reparo Ehitus Osaühingu kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). 7 3-24-3242 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Tartu Halduskohtu põhjendused muudetud Tartu Ringkonnakohtu 6.03.2025 otsusega. 8