Obsah (8)

§ 101§ 120§ 210§ 97§ 99§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 31. mail 2023 Harju Maak

) §-s 101 sätestatud määra, kuni W T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

9. Välja mõista R Tlt igakuine elatis tütre E-E T (sünd xxx) kasuks alates 12.09.2022 summas 191.79 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni E-E T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

10. Välja mõista Y Ylt igakuine elatis tütre Q T (sünd xxx) kasuks alates 12.09.2022 summas 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni Q T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

1. R Tl tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda Y Y arvelduskontole nr xxx iga kuu esimeseks kuupäevaks.
2. Y Yl tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda R T arvelduskontole nr xxx AS-is LHV Pank iga kuu esimeseks kuupäevaks.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnevast menetluse käigust 27.04.2017 esitasid Q T, W T ja E-E T Harju Maakohtule hagi R T vastu elatise väljamõistmiseks, mille kohus 02.05.2017 määrusega menetlusse võttis. 04.05.2017 määrusega rahuldas kohus Q T, W T ja E-E T avaldused hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna kohustas kohus R Tt alates 04.05.2017 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma laste Q 2 T, W T ja E-E T kasuks elatist igale lapsele pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, s.o käesoleval ajal 235.00 eurot kuus lapse kohta. Kohus tunnistas hagi tagamise viivitamata täidetavaks. 13.04.2018 määrusega lõpetas kohus menetluse Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks perioodil 27.04.2017-31.03.2018, kohus jätkas menetlust Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks alates 01.04.
4. Kohus peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-17-6713 kuni tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 15.01.2019 määrusega uuendas kohus asja arutamise tsiviilasjas nr 2-17-6713 Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks. 02.04.2020 määrusega võttis kohus tsiviilasjas nr 2-19-139515 menetlusse Q T ja W T hagi Y Y vastu elatise väljamõistmiseks ning liitis tsiviilasjad nr 2-17-6713 ja nr 2-19-139515 ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-17-
5. 18.05.2020 määrusega peatas kohus menetluse tsiviilajas nr 2-17-6713 kuni tsiviilasjas nr 2-177190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 29.06.2020 määrusega rahuldas kohus R T 03.06.2020 määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 18.05.2020 kohtumääruse, millega kohus peatas menetluse tsiviilajas nr 2-17-6713 kuni tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega kohus tühistas Harju Maakohtu 04.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6713 kohaldatud hagi tagamise abinõu. 01.09.2020 määrusega peatas kohus menetluse tsiviilajas nr 2-17-6713 kuni tsiviilasjas nr 2-177190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 12.09.2022 määrusega uuendas kohus asja arutamise tsiviilasjas nr 2-17-6713 Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks ning Q T ja W T hagis Y Y vastu elatise väljamõistmiseks. 15.12.2022 määrusega jättis kohus läbi vaatamata W T hagi Y Y vastu elatise väljamõistmiseks alates 27.11.
6. Hagi 1 aluseks olevad asjaolud ning Q T, W T ja E-E T nõue R T vastu Hagiavalduse kohaselt on Q T, W T ja E-E (edaspidi ka lapsed) T R T (edaspidi ka isa) ja Y Y (edaspidi ka ema) lapsed, kes elavad koos emaga alates
7. aasta märtsi keskpaigast. R T ei ole kohaselt täitnud Qle, Wile ja E-Eile elatise tasumise kohustust. Q, W ja E-E on esitanud elatise nõude miinimumsummas ning ei pea seega esitatud nõuet tõendama. Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused suuremad, kui minimaalne elatise nõude suurus, kuid Q, W ja E-E nõuavad minimaalses ulatuses elatist R Tlt. Ql, Wil ja E-Eil ei ole olnud vahelduvat elukohta. Laste rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud ema juures (v.a Q osas, kelle elukoha muutis isa pärast tsiviilasjas 2-17-7190 tehtud lahendi jõustumist). Q, W ja E-E leiavad, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda tsiviilasjas nr 2-17-7190 kehtestatud suhtluskorra regulatsioonist. Harju Maakohus on 29.06.2018 teinud tsiviilasjas nr 217-7190 kohtulahendi, mis jõustus 08.01.2019, millega piirati R T hooldusõigust laste viibimiskoha otsustusõiguse osas ning määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord. Harju Maakohtu 15.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 kohus peatas menetluse ajaks R T suhtlusõiguse Q T ja W T ning E-E T suhtes. Määruse vaidlustamine ei muutnud 15.01.2020 3 määrust kehtetuks ning lähtuda tuleb perioodil 15.01.2020-25.05.2020 suhtlusõiguse puudumisest R T osas. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrusega kindlaks määratud suhtluskorrale peaksid lapsed keskmiselt ühes kuus veetma ema juures 21 päeva ja isa juures kümme päeva, erinevus on suvi, kus järjest ühe vanema juures veedetavate päevade arv on 14 ja 14 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrus jõustus 12.09.2022, kuid selles määratud suhtluskord rakendub alles seejärel, kui on täidetud kohtumääruse p 13.7.2, s.o kui Tallinna Perekeskuses on kokkusaamiste korraldamine ammendunud. Perekeskuses määratud kohtumised ei ole ammendunud. Seega alates elatise hagi esitamisest 27.04.2017 kuni Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määruse jõustumiseni 12.09.2022 oli R Tl kohustus tasuda miinimumelatist. Harju Maakohus tegi antud tsiviilasjas 04.05.2017 hagi tagamise kohtumääruse, millega mõistis R Tlt välja Q, Wi ja E-Ei kasuks elatise igale hagejale pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Harju Maakohus tühistas hagi tagamise kohtumääruse 29.06.2020 ning sellest ajast alates ei ole R T Qle, Wile ega E-Eile elatist maksnud. R Tl tuli maksta hagi tagamise määruse kehtivuse ajal hagejatele elatist kokku 29 525.04 eurot, kuid ta tasus nimetatud perioodil kokku 26 977.00 eurot (perioodil 01.04.2017-01.04.2019 summas 17 515.00 eurot, 30.04.2019-29.07.2020 summas 8900.00 eurot ja kohtutäituri kaudu 18.03.2020 täiteasjas 022/2020/787 saadud 562.00 eurot). Seega on elatise võlgnevus hagi tagamise perioodist 2548.04 eurot. Q, W ja E-E on seisukohal, et elatise kalkulaatorit ei ole võimalik esitatud nõude puhul kasutada, kuna see ei ole täpne ega arvesta antud asja eripärasid suhtluskorra osas. Liiatigi pole uus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 kohtulahendi alusel kindlaksmääratud suhtluskord kehtima hakanud, kuna kohtumised Tallinna Perekeskuses pole ammendunud. Kuni 31.10.2022 moodustab R T elatise arvestus hagejate ees kokku 51 776.366 eurot, millest tuleb maha lahutada hagi tagamise määruse alusel kostja poolt tasutud elatis summas 26 977.00 eurot. Seega on R T kohustus Q, Wi ja E-Ei ees seisuga 31.10.2022 kokku 24 799.36 eurot. Perioodil 01.04.2017-31.12.2021 eest on Q, Wi ja E-Ei elatise nõue kokku 45 477.99 eurot, mis moodustub järgmiselt: perioodil 27.04.2017-30.04.2017 hagejate I-III eest 93.99 eurot (235.00 eurot / 30 päeva x 4 päeva x 3 last), perioodil 01.05.2017-31.12.2017 hagejate I-III eest 5640.00 eurot (235.00 eurot x 8 kuud x 3 last), perioodil 01.01.2018-31.12.2018 hagejate I-III eest 9000.00 eurot (250.00 eurot x 12 kuud x 3 last), perioodil 01.01.2019-31.12.2019 hagejate I-III eest 9720.00 eurot (270.00 eurot x 12 kuud x 3 last), perioodil 01.01.2020-31.12.2020 hagejate IIII eest 10 512.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud x 3 last), perioodil 01.01.2021-31.12.2021 hagejate I-III eest 10 512.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud x 3 last). Lähtudes miinimumelatisest moodustub R T võlgnevus hagejate I-III ees alates 01.01.2022 järgmiselt: perioodil 01.01.202231.03.2022 hagejate I-III eest 1920.96 eurot (213.44 eurot x 3 kuud x 3 last); perioodil 01.04.2022-31.10.2022 hagejate II ja III eest 3158.96 eurot (225,64 eurot x 7 kuud x 2 last), perioodil 01.04.2022-12.09.2022 hageja I eest 1218.45 eurot (225,64 eurot x 5 kuud + 225,64 eurot / 30 päeva x 12 päeva), kokku 6298.37 eurot. Selles vaidluses ei ole R T kordagi tuginenud väitele, et tal puuduksid sissetulekud või võimekus oma lastele elatise maksmiseks, järelikult puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hagejad peavad oluliseks märkida, et elatise nõude arvestamisel ei ole tingimata kohustuslik peretoetuste/lapsetoetuse arvestamine. R T ei ole esile toonud põhjuseid ega tõendanud kohtule, et ta ei ole suuteline tasuma miinimumelatist. R T on esitanud pelgalt väite, et kohus peaks arvestama lapsetoetusi maha, kuid ei ole põhistanud ega tõendanud, et laste vajadused on tegelikult väiksemad kui minimaalne elatise nõue. Kuna kostja ei ole tõendanud elatise suuruse minimaalsest summast väiksema vajadust laste huvides, vaid vastupidi nõuab ka ise minimaalses ulatuses elatist, siis ei saa sellest teha muud järeldust, kui et R T peab ka ise minimaalse elatise nõuet iga lapse puhul põhjendatud kuluks. Lisaks ei saa Y Y alates 12.09.2022 enam lasterikka pere toetust ega Q osas lapsetoetust. 4 Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Hagejad toovad välja, et R T on jõukas ning tema majanduslik seis on tunduvalt parem kui laste ema Y Y oma. Y Y Q T seadusliku esindajana on seisukohal, et Q Tl puudub elatise nõudeõigus R T vastu alates 12.09.2022 jõustunud kohtulahendist ja seega saab kohus elatise hagi R T vastu Q T osas rahuldada potentsiaalselt ainult kuni 12.09.
8. Q T palub välja mõista R Tlt Q T kasuks elatis alates hagi esitamisest, s.o 27.04.2017 kuni 31.12.2021 miinimummääras, kokku summas 15 159.33 eurot, alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimummääras (213.44 eurot), kokku summas 640.32 eurot ning alates 01.04.2022 kuni 12.09.2022 tagasiulatuv elatis kokku summas 1669.83 eurot. W T palub välja mõista R Tlt W T kasuks elatis alates hagi esitamisest, s.o 27.04.2017 kuni 31.12.2021 miinimummääras, kokku summas 15 159.33 eurot, alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimummääras (213.44 eurot), kokku summas 640.32 eurot ning alates 01.04.2022 kuni W T täisealiseks saamiseni mõista välja igakuine elatis 225.64 eurot ((209.20 eurot (baassumma) + 46.44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30.00 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. E E T palub välja mõista R Tlt E E T kasuks elatis alates hagi esitamisest, s.o 27.04.2017 kuni 31.12.2021 miinimummääras, kokku summas 15 159.33 eurot, alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimummääras (213.44 eurot), kokku summas 640.32 eurot ning alates 01.04.2022 kuni E E T täisealiseks saamiseni mõista välja igakuine elatis 225.64 eurot ((209.20 eurot (baassumma) + 46.44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30.00 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Q, W ja E-E paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et R T tasub elatise võlgnevuse ja jooksva elatise Y Y pangakontole nr xxx iga kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulud paluvad Q, W ja E-E jätta R T kanda ning mõista R Tlt Q, Wi ja E-Ei kasuks välja 4225.00 eurot, millele lisandub viivis. R T vastuväited hagile 1 R T vaidleb hagile 1 vastu ja palub jätta hagi 1 täies ulatuses rahuldamata. Arvestades, et Q, W ja E-E elasid kuni

1. a novembrikuuni isa juures vaheldumisi, andis isa tegelikkuses lastele ülalpidamist vabatahtlikult. Vanemad leppisid 08.07.2014 kokku, et lapsed viibivad 7-päevaste ajavahemike kaupa kordamööda ema ja isaga. Y Y kinnitas 12.05.2017 kirjaga sellise korralduse kehtivust. Laste ülalpidamiskulude osas üksmeelt ei leitud, seega jäi kehtima 08.07.2014 sõlmitud kokkulepe, mille järgi kannavad vanemad lastega seotud kulud võrdselt. Q, W ja E-E leiavad hagis 1, et lähtuda tuleks 29.06.2018 kohtulahendist tsiviilasjas 2-17-
2. Nimetatud määruse kohaselt elavad lapsed isaga 153 päeva (41,91% ajast aastas) päeva ja emaga 5 212 päeva (58,08% ajast) kahe aasta lõikes. Keskmine aeg, mil lapsed viibivad isaga ning isa annab neile vahetult ülalpidamist aasta lõikes on 42%. Seejuures on isa täitnud ülalpidamiskohustust ka vabatahtlikult. Hagist nähtuvalt on laste ema Y Y esitanud hagi ka Q T seadusliku esindajana. Vaidlus puudub, et Q T elab alates 16.12.2019 isa juures.

§ 120

lg 4 mõttest tuleneb, et elatise üle peetavas vaidluses esindab last ainult see vanem, kes last kasvatab ehk temaga igapäevaselt koos elab. Seega tuleks jätta Q T hagi R T vastu läbivaatamata. Y Y lahkus kostja juurest koos lastega 02.05.2017, kuid kostja jätkas kõikide lastega seotud kulutuste kandmist. Alates 02.05.2017 kuni 31.05.2017 on kostja pangaväljavõtte kohaselt lastega seonduvalt maksnud 898.52 eurot. Alates 02.05.2017 kannab R T igakuiselt laste ülalpidamisega seonduvaid kulutusi summas 1073.52 eurot, koos hagi tagamise määruse alusel väljamõistetud elatisega kokku 1778.52 eurot. Kohus rahuldas 04.05.2017 määrusega hagi tagamise avalduse ning kohustas R Tt kandma iga kuu 705.00 eurot Qle, Wile ja E-Eile elatist. R T täitis enda kohustuse ja kandis esimese perioodilise makse Y Y arvele 29.05.2017. Seega on R T maksnud regulaarselt laste ülalpidamiseks suuremat elatist, kui seaduses märgitud miinimum. R T on lähtunud laste vajadustest. R T pole ülalpidamiskohustust rikkunud, seega puudub alus ülalpidamise väljamõistmiseks. R Tlt elatise väljamõistmisel tuleb võtta arvesse laste ema samasisulist kohustust, laste tegelikke vajadusi, peretoetusi, mastaabisäästu ja ülalpidamiskohustuse täitmist vabatahtlikult. R T on esitanud vastuväited laste vajadustele nii 11.10.2019 menetlusdokumendis kui ka 09.08.2019 menetlusdokumendis. Isa on korduvalt avaldanud, et laste põhjendatud vajadused ei saa ületada ühes kuus summat suurusega 270.00 eurot (arvestada ka mastaabisäästu ning riiklikku peretoetust). R T vaidlustab kõik laste ema esitatud laste kulude suurused, kuivõrd tegemist on laste ema paljasõnaliste väidetega, mis on vastuolus poolte esitatud tõenditega. Samuti ei ole viidatud kulude suuruse kohta ema ise esitanud mitte ühtegi asjakohast tõendit. Arvestades, et lapsed elasid vaheldumisi isa ja emaga kuni 02.12.2019, andis isa lastele ülalpidamist vabatahtlikult, seetõttu saab R T tasutud elatist kogusummas 26 977.00 eurot kasutada osaliselt ettemaksuna tulevaste perioodide katteks. Seega puudub alus mistahes elatise väljamõistmiseks R Tlt. Enammakstud elatise arvestamine tulevaste perioodide katteks on elatisvaidlustes lubatav. Seega tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulud palub R T jätta Y Y kanda ning mõista Y Ylt R T kasuks välja 6915.00 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis. Hagi 2 aluseks olevad asjaolud ning Q T ja W T nõue Y Y vastu Hagiavalduse kohaselt on Q T ja W T R T ja Y Y lapsed. W elas perioodil 02.12.2019-27.11.2020 isa juures ning nimetatud ajavahemiku eest ema Wile elatist ei tasunud. Q elab alates 16.12.2019 isa juures ning Q ema ei ole Qle elatist tasunud. Q ja X on esitanud elatise nõude Y Y vastu miinimumsummas. Q ja X arvestavad nõude esitamisel mastaabisäästu, kuna mitme lapse kasvatamisel on kulud väiksemad. Kehtiv

§ 101

lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma üheaegselt sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul, välja arvatud mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohustus arvestada mastaabisäästu kehtis Riigikohtu kohtupraktika järgi ka enne kehtiva

§ 101lg 7 jõustumist.

Arvestades, et perioodil 16.12.2019-27.11.2020 elas R T peres kaks last, saab nimetatud ajavahemiku puhul Q elatisnõude väljamõistmisel arvestada ka mastaabisäästuga 15% ulatuses. 6 Kuna W elas perioodil 02.12.2019-27.11.2020 isa juures, kohustus Y Y tasuma Wile nimetatud perioodi eest elatist kokku 3714.10, perioodi 02.12.2019-31.12.2019 eest 261.30 eurot (270.00 eurot / 31 päeva x 30 päeva), perioodi 01.01.2020-27.11.2020 eest 3182.80 eurot (292.00 eurot x 10 kuud + 292.00 eurot / 30 päeva x 27 päeva). 30.11.2019 on R T tasunud alusetult Y Y arvele elatise kolme lapse eest summas 810.00 eurot, kuigi W elas

1. a detsembrikuus juba isaga. Seega kuulub tagastamisele 270.00 eurot. Kuna Q elas alates 16.12.2019 isa juures, kohustus Y Y tasuma Qle perioodi 16.12.201931.10.2022 eest elatist kokku 10 232.48 eurot, perioodi 16.12.2019-31.12.2019 eest 135.00 eurot (270.00 eurot / 31 päeva x 16 päeva), perioodi 01.01.2020-31.12.2020 eest 3504.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud), 01.01.2021-31.12.2021 eest 3504.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud), perioodi 01.01.2022-31.03.2022 eest 820.32 eurot (273.44 eurot x 3 kuud), perioodi 01.04.2022-31.10.2022 eest 1999.48 eurot (285.64 eurot x 7 kuud). 30.11.2019 on R T tasunud alusetult Y Y arvele elatise kolme lapse eest summas 810.00 eurot, kuigi Q elas
2. a detsembrikuus juba isaga. Seega kuulub tagastamisele 270.00 eurot. Q arvestab mastaabisäästu ning vähendab perioodi eest, mil Q ja W elasid koos isa juures, Q elatise nõuet 15%. Seega on Q elatise nõue perioodi 16.12.2019-31.10.2022 eest 9734.81 eurot (10 232.48 eurot – 497.67 eurot). Viidatud ajavahemike eest sai Y Y Q, Wi ja E-Ei eest lapsetoetust ja lasterikka pere toestust, mistõttu on Q alates 01.01.2022 esitatud elatise nõude puhul arvestanud, et Q eest saab lapsetoetust kohustatud vanem. Q T palub välja mõista Y Ylt Q T kasuks elatise võlgnevus perioodi 16.12.2019-31.10.2022 eest miinimummääras, kokku summas 9734.81 eurot ning alates 01.11.2022 kuni Q T täisealiseks saamiseni mõista välja igakuine elatis vastavalt

§ 101lgle 1 (hagi esitamise seisuga summas 285.64 eurot), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. W T palub välja mõista Y Ylt W T kasuks elatise võlgnevus perioodi 02.12.2019-27.11.2020 eest miinimummääras, kokku summas 3714.10 eurot. Q T ja W T paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et Y Y tasub elatise võlgnevuse ja jooksva elatise R T arveldusarvele nr xxx AS-is LHV Pank iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu

1. kuupäevaks. Y Y vastuväited hagile 2 Y Y vaidleb hagile 2 vastu ja palub jätta hagi 2 täies ulatuses rahuldamata. Laste isa R T on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q ja Wi nimel 24.12.2019, mida tuleb arvestada hagi esitamise kuupäevaks. Y Y vaidles vastu hagi menetlusse võtmisele, kuna hagi on esitatud ennatlikult. Y Y on seisukohal, et Ql puudus hagi esitamise õigus tema vastu kuni tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud lõpplahendi jõustumiseni 12.09.
2. Eelneva perioodi osas ei olnud R Tl Q viibimiskoha otsustusõigust. Q seaduslikul esindajal ei olnud enne 12.09.2022 õigust hagi esitada, seega on hagi esitatud ennatlikult ka Q osas. R Tl võib olla tekkinud õigus nõuda Q T nimel elatist alates 12.09.2022, kui võeti ära Y Y hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas, kuid samas kehtib jätkuvalt tsiviilasjas nr 2-17-7190 suhtluskorra kohtulahend ning Q peaks selles toodud suhtluskorra regulatsiooni kohaselt siiski viibima enamus aega ema juures. Asjaolu, et R T kindlaksmääratud suhtluskorda jätkuvalt rikub, ei anna talle Y Y hinnangul legitiimset alust elatise nõude esitamiseks. 7 Y Y ei saa nõustuda elatise nõudega ka Wi osas, kuna R Tl ei olnud Wi seadusliku esindajana õigust nõuda viibimiskoha hooldusõigust rikkudes Wile elatist. Q nõuab Y Ylt elatist 285.64 eurot kuus, mis on vale, sest arvestatud ei ole lapsetoetust. Elatise kalkulaatori andmetel oleks isegi juhtumil, mil Q ei viibi ühtegi päeva emaga, makstav maksimaalne elatise summa 225.64 eurot. Tõele ei vasta väide, et Y Y on saanud peretoetust summas 520.00 eurot kuus. Alates tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud lõpplahendi jõustumisest 12.09.2022 ei saa Y Y enam lasterikka pere toetust ja Q T lapsetoetus laekub R Tle. R T on esitanud haldusasjas 3-21-684 Sotsiaalkindlustusameti vastu nõude, mille sisuks oli peretoetuste endale saamine, nende poolitamine vanemate vahel, kuid asjas tehtud lahend oli tema jaoks negatiivne. Tegelikkuses ei vaja R T üldse lapsele elatist, kuna on heal majanduslikul järjel. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel jätab kohus tähelepanuta R T 18.05.2023 esitatud uued asjaolud ja tõendi, kuna lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg oli 05.05.
3. II 27.04.2017 esitasid Q T, W T ja E-E T hagi R T vastu elatise väljamõistmiseks. Q T, W T esitasid 24.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 540.00 euro elatise saamiseks. Y Y esitas 31.12.2019 nõudele vastuväite. 15.01.2020 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.03.2020 esitasid Q T ja W T hagi Y Y vastu elatise väljamõistmiseks. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kohus saab

§ 210

lg 2 kohaselt mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 01.01.2022 kohaldab kohus alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsiooni

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. 8 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et baassummaks on alates 01.01.2022 200.00 eurot, alates 01.04.2022 209.20 eurot ning alates 01.04.2023 249.78 eurot. Vaidlust ei ole selles, et Y Yl ja R Tl on kolm ühist last: xxx-aastane tütar Q, xxx-aastane poeg W ning xxx aastane tütar E-E. Q elab käesoleval ajal isa R Tga ning W ja E-E elavad ema Y Yga. Vaidlust ei ole ka selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad selle üle, kumb vanem ning kui suures ulatuses on kohustatud elatist tasuma. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kuna hagejad on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). III Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas elatise väljamõistmisel tuleks lähtuda tsiviilasjas nr 217-7190 kindlaksmääratud suhtluskorrast või hagejate tegelikust viibimiskohast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et E-E T elukoht on ema juures, W T elukoht on käesoleval ajal ema juures, kuid W elas perioodil 02.12.2019-27.11.2020 isa juures ning Q elas kuni 15.12.2019 ema juures ning alates 16.12.2019 isa juures (IV kd tl 103 pöördel; V kd tl 36 pöördel ja tl 37). Hagis 1 on Q, W ja E-E seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda tsiviilasjas nr 2-177190 tehtud lahenditest seoses vanemate hooldusõigusega Q, Wi ja E-Ei üle ning isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisega. Hagis 2 on Q ja W seisukohal, et lähtuda tuleb hagejate tegelikust elukohast elatise nõude esitamise ajal. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-6491 12.05.2021 otsuses asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda sellest, kui palju aega viibis kostja lastega 9 tegelikult koos, vaid tuleb juhinduda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast. Kolleegium on seisukohal, et lastega tegelikult koos viibitud ajast juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Lisaks pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Kohus juhindub Riigikohtu varasemast praktikast ning asub seisukohale, et antud tsiviilasjas elatise väljamõistmisel tuleb võtta aluseks tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud lahendid, sh esialgse õiguskaitse korras määratud ajutise suhtluskorra lahendid, mis kuulusid viivitamatule täitmisele. Arvestades, et Q, Wi ja E-Ei vanemate vahel on aastaid kestnud vaidlus seoses vanemate hooldusõiguse ulatusega ja suhtluskorra kindlaksmääramisega ning tegelikkuses viibisid Q ja W ema juures vähem aega, kui nad oleksid pidanud viibima kehtivate kohtulahendite alusel seoses viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmisega emale ning suhtluskorra kindlaksmääramisega, on põhjendatud lähtuda kindlaksmääratud korrast, mitte aktsepteerida kehtivast korrast kõrvalekaldumist ühepoolselt. Sealjuures on laste ema jätkanud ülalpidmiskohustuse täitmist ka ajal, kui lapsed viibisid õigusvastaselt isa juures (vt nt IV kd tl 127-151). Kohus ei saa lähtuda elatise väljamõistmisel faktilisest olukorrast ja nõustuda kohtulahendite mittetäitmisega, vaid peab lähtuma õiguslikust olukorrast. Kohus ei nõustu Y Yga, et kohus ei oleks tohtinud võtta menetlusse Q T ja W T hagi Y Y vastu elatise väljamõistmiseks, kuna hagi on esitatud ennatlikult ning Q ja Wi viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus oli emale üle antud. Vastav Riigikohtu praktika, millest tuleneb kohustus juhinduda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, on tekkinud alles pärast Q T ja W T hagi esitamist Y Y vastu elatise väljamõistmiseks (vt Riigikohtu 12.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491). IV Järgnevalt toob kohus välja tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud määrused hooldus- ja suhtlusõiguse osas, mida kohtul tuleb arvestada antud tsiviilasjas elatise hagide lahendamisel. Nimetatud määrustele on menetluse kestel viidanud ka pooled ise ning kohus on neid kontrollinud kohtute infosüsteemist. Harju Maakohus rahuldas 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 Y Y avalduse R T vastu Y Y ja R T ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Q T, W T ja E-E T suhtes, hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Y Yle. Kohus lõpetas Y Y ja R T ühise hooldusõiguse laste Q T, W T ja E-E T suhtes osaliselt ning andis Y Yle üle ainuhooldusõiguse Q T, W T ja E-E T viibimiskoha määramise osas. Kohus rahuldas osaliselt Y Y avalduse R T vastu Q Tga, W Tga ja E-E Tga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning R T vastuavalduse Q Tga, W Tga ja E-E Tga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kohus määras laste Q T, W T ja E-E T ning isa R T suhtluskorra järgmiselt: - Isa ja lapsed suhtlevad iga paaris nädala neljapäevast, mil isa kella 13:00 võtab koolist ning hiljemalt kella 17.00 lasteaiast ning viib lapsed kooli ja lasteaeda paaritu nädala esmaspäeva hommikul. Kui lapsed ei viibi haridusasutuses, siis tuleb isa lastele nende elukohta järele ning toob nende elukohta tagasi hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 10.

1. - Lisaks eeltoodule veedavad lapsed isaga suvel kahel korral korraga kaks nädalat päeva. Suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 01.
2. - Isa hoolitseb sellel nädalavahetusel või koolivaheajal, mille lapsed veedavad temaga, laste koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab lapsi. - Vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritusest koolis, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Samuti on vanemal õigus teada laste asukohta ning suhelda lastega telefoni teel õhtuti peale kella 17:
3. - Laste haigestumine. Vanem, kelle juures laps on ööl enne haigestumist olnud, peab järgmisel hommikul lapsega koju jääma juhul, kui laps on haridusasutusse (või 10 - - - - - - suvelaagrisse) minekuks liiga haige. Mõlemad vanemad on kohustatud teist informeerima tavapärasematest haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel haigestumistel on mõlemal vanemal kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult. Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist 3 tunni jooksul. Juuresviibiv vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakorralist sekkumist. Laps võib teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Juuresviibiv vanem on kohustatud tagama selle, et laps kokkulepitud ajaks telefonitsi kättesaadav oleks ja et ta ei tegeleks sel hetkel millegi muuga (nt televiisori vaatamisega, õues mängimisega vms). Kui lapsega minnakse reisima on mõlemad vanemad kohustatud teist vanemat sellest informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt kümme päeva enne lahkumist. Ühe aasta veedavad lapsed emaga sügisese ja suusakoolivaheaja ja isaga talvise ning kevadise koolivaheaja, järgmisel aastal vastupidi. - Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord: • Laste sünnipäevad veedavad lapsed üks aasta isaga ja teine aasta emaga. Vanem kelle juures lapsed sel aastal oma sünnipäeval ei ole, peab laste sünnipäeva kas üks nädal enne või nädal pärast laste sünnipäeva. • Jõululaupäev ja esimene jõulupüha – jõululaupäeva veedab laps ühe, esimese jõulupüha teise vanema juures. • Emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab. • Isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab. • Vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures kelle sünnipäev parasjagu on. • Vanemate soovidest lähtuval ja kokkuleppel võib seda korraldust muuta. • Pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05), jaanipäev jt) veedavad lapsed isa juures ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest veedab laps ühel aastal isaga 24.-26.12 ja emaga 31.12-01.01, järgmisel aastal vastupidi. • Lapse sünnipäeva veedab laps ühel aastal isaga, teisel aastal emaga, kui vanemad ei lepi omavahel kokku teisiti. Vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad lapsi määratletud ajal teise vanema juures olema. Vanemad otsustavad laste elukorraldust puudutavad küsimused (sh haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt, arvestades laste tegelikku koolikoormust ja võimaluse korral laste soove ning lähtudes sellest, mis tagab lastele tulevikus parema toimetuleku. Vanemad suhtlevad laste elu korraldamisel (sh suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning teavitavad lapsi ühiselt otsustatu osas (IV kd tl 154-158). Määrus jõustus 08.01.2019 (IV kd tl 124). Harju Maakohus 15.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 rahuldas osaliselt Y Y 13.12.2019 ja 02.01.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning kohustas R Tt viivitamatult välja andma lapsed Q T ja W T laste emale Y Yle. Kohus peatas tsiviilasja nr 2-177190 menetluse ajaks R T suhtlusõiguse Q T ja W T ning E-E T suhtes, mis on reguleeritud Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-
4. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Määruskaebuse esitamine ei peata kohtumääruse täitmist (TsMS § 390 lg 2 I lause) (IV kd tl 160-161). Määrus jõustus osaliselt 25.05.
5. 11 Tallinna Ringkonnakohus 27.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 tühistas Harju Maakohtu 15.01.2020 määruse osas, milles maakohus rahuldas Y Y esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustas R Tt andma viivitamatult välja Q T ja W T ning peatas R T õiguse suhelda Q Tga, W Tga ja E-E Tga ning andis kohtutäiturile õiguse määrata R Tle sunniraha ja kasutada jõudu määruse täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis Y Y esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: „Liita tsiviilasjas nr 2-17-7190 menetlus nr 5 R T avaldus lepitusmenetluse alustamiseks või alternatiivselt vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ja lastega suhtluskorra määramiseks ning menetlus nr 7 Y Y avaldus lepitusmenetluse alustamiseks ühte menetlusse. Asja menetluse numbriks jääb
6. Rahuldada R T määruskaebus. Rahuldada R T määruskaebuse tagamise taotlus ning peatada Harju Maakohtu 15.01.
7. a määruse täitmine“ (IV kd tl 87-90). Määrus jõustus 25.05.
8. Harju Maakohus 08.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 jättis rahuldamata R T 15.04.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, rahuldas osaliselt Y Y 22.04.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning määras esialgse õiguskaitse korras Q Tle, W Tle ja E-E Tle terapeudiks psühholoog U Ui. Kohus kohustas Y Y ja R Tt tagama laste osalemise psühholoog U Ui vastuvõtul vastavalt U Ui määratud ajale ja korrale nii, et teraapial osalevate ja juuresviibivate isikute ringi määrab kindlaks U U isiklikult. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Määruskaebuse esitamine ei peata kohtumääruse täitmist (TsMS § 390 lg 2 I lause). Määrus jõustus 10.08.
9. Harju Maakohus 29.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 rahuldas osaliselt R T 19.02.2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning muutis Harju Maakohtu 08.05.2020 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõud ja määras esialgse õiguskaitse korras laste Q T, W T ja E-E T kohtumised vanemate R T ja Y Yga Tallinna Perekeskuses vastavalt 02.03.2021 toimunud ümarlaual kokkulepitule. Kohtumistel Tallinna Perekeskuses osalevad Q T, E-E T ja W T nende elukohast olenemata, kohtumised toimuvad kordamööda ühe ja teise vanemaga ning igal kohtumisel lepivad vanemad Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajatega kokku, kuidas täpselt toimub järgmine kohtumine. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Määruskaebuse esitamine ei peata kohtumääruse täitmist (TsMS § 390 lg 2 I lause). Määrus jõustus 13.05.
10. Harju Maakohus 30.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 tunnistas Y Y ja R T lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Kohus tegi muudatuse Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 määratud hooldusõiguse osas ning lõpetas täielikult Y Y ja R T ühise hooldusõiguse Q T, W T ja E-E T suhtes ning andis täielikult Q T, W T ja E-E T hooldusõiguse üle Y Yle. Kohus muutis Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 määratud suhtluskorda ning määras uue korra laste Q T, W T ja E-E T ning vanemate Y Y Ja R T vahel järgmiselt: - Jätkata laste ja vanemate kohtumisetega Tallinna Perekeskuses vastavalt 02.03.2021 toimunud ümarlaual kokkulepitule. Kohtumistel Tallinna Perekeskuses osalevad lapsed ning kohtumised toimuvad kordamööda ühe ja teise vanemaga. Igal kohtumisel lepivad vanemad Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajatega kokku, kuidas täpselt toimub järgmine kohtumine. - Kui Tallinna Perekeskuses on kokkusaamiste korraldamine ammendunud, siis kohalduvad p-d 3.3-3.
11. - Üldreegel ehk tavapärane suhtluskord. Isa ja lapsed suhtlevad iga paaris nädala neljapäevast, mil isa tuleb lastele haridusasutusse õppetöö lõppedes järele, kuni paaritu nädala esmaspäeva hommikuni, mil isa viib lapsed haridusastusse. Kui lapsed ei viibi haridusasutuses, siis tuleb isa lastele nende elukohta järele kella 17.00 ning toob nende elukohta tagasi hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 10.
12. 12 - - - - - Lapsed veedavad kummagi vanemaga suvel kahel korral kaks nädalat. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kirjalikult kokku hiljemalt vastava aasta 01.
13. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedavad lapsed isaga 01.07-14.07 ja 01.08-14.08 ning emaga 15.07-31.07 ja 15.08-31.
14. Vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega väljaspool p-s 1 sätestatut, kui vanem võtab osa üritusest koolis, spordivõistlustel, riigipühaga seotud üritustest vmt, kus laps osaleb. Nimetatust tuleb teavitada teist vanemat vähemalt kolm päeva enne vastava sündmuse toimumist kirjalikult. Laps võib teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Kui vanem reisib lapsega väljapoole Eesti Vabariiki, siis tuleb vanemal sellest teist vanemat teavitada kirjalikult vähemalt 10 päeva ette. Paaris õppeaastal (nt 2022/2023) veedavad lapsed emaga sügisese ja suusakoolivaheaja (veebruaris) ja isaga talvise (v.a p 11 erisus) ning kevadise koolivaheaja. Paaritul õppeaastal (nt 2021/2022) veedavad lapsed isaga sügisese ja suusakoolivaheaja (veebruaris) ja emaga talvise ning kevadise koolivaheaja. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Laste sünnipäevad veedavad lapsed paaris aasta isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Lapsed viibivad emaga emadepäevale eelneva päeva õhtul kella 19.00 kuni emadepäevale järgneva esmaspäeva hommikul õppetööni. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Lapsed viibivad isaga isadepäevale eelneva päeva õhtul kella 19.00 kuni isadepäevale järgneva esmaspäeva hommikul õppetööni. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed esimesel poolaastal olevad pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha, jaanipäeva) isaga ning paaris aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud (24.-26.12) emaga ning paaris aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed aastavahetuse (31.12-01.01) isaga ja paaris aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi määratud ajal teise vanema juures olema. Vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Määrus jõustus osaliselt 12.09.
15. Tallinna Ringkonnakohus 16.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 tühistas Harju Maakohtu 30.04.2021 kohtumääruse osas, millega maakohus andis Q T ainuhooldusõiguse Y Yle. Kohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega andis Q T ainuhooldusõiguse R Tle. Kohus võttis ära R Tlt Q T hooldusõiguse Q T ja Y Y suhtlemise korraldamisel ja Q T vaimse tervisega seotud küsimustes ning määras nendes küsimustes Q Tle erieestkostja, kelleks on Q T igakordse alalise elukoha kohalik omavalitsus. Kohus võttis ära Y Ylt W T ja E-E T hooldusõiguse W T ja E-E T ning R T suhtlemise korraldamisel ning määras selles küsimuses W Tle ja EE Tle erieestkostja, kelleks on W T ja E-E T igakordse alalise elukoha kohalik omavalitsus. Erieestkostja ülesandeid täidab p-des 6 ja 7 märgitud kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Erieestkostja ülesanneteks on osutada abi laste ja lahus elava vanema kohtumiste korraldamisele, laste ja lahus elava vanema vahelise kontakti saavutamisele ja selle loomisele ning aidata kaasa laste ja lahus elava vanema vastastikusele tundma õppimisele. Erieestkostja ülesanneteks Q T puhul on korraldada tema vaimse tervise hindamine ja vajadusel teraapia. Erieestkostjal on õigus kasutada vajadusel oma ülesannete täitmisel asjatundjate ja/või spetsialistide abi. Kohus selgitas Y Yle ja R Tle, et 13 käesoleva määruse resolutsiooni punktis 8 märgitud erieestkostja ülesannete täitmise takistamisel ning sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega laste Q T, W T ja E-E T kehalise, vaimse ja hingelise heaolu ohustamisel, võib kohus kohaldada täiendavaid abinõusid laste heaolu tagamiseks, sh kaaluda laste Q T, W T ja E-E T emalt ja/või isalt laste hooldusõiguse täielikult ära võtmist. Kohus muutis maakohtu määratud laste Q T, W T ja E-E T ning vanemate Y Y ja R T tavapärast suhtluskorda (maakohtu määruse p 3.3). Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt muutis ja täiendas kohtumääruse põhjendusi. Kohus rahuldas R T 21.05.2021 määruskaebuse osaliselt. Määruse tervikresolutsioon: „Tunnistada Y Y ja R T lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Teha muudatus Harju Maakohtu
16. juuni
17. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 määratud hooldusõiguse osas ning lõpetada täielikult Y Y ja R T ühine hooldusõigus Q T, W T ja E-E T suhtes ning anda W T ja E-E T ainuhooldusõigus Y Yle ning Q T ainuhooldusõigus R Tle. Võtta ära R Tlt Q T hooldusõigus Q T ja Y Y suhtlemise korraldamisel ja Q T vaimse tervisega seotud küsimustes ning määrata nendes küsimustes Q Tle erieestkostja, kelleks on Q T igakordse alalise elukoha kohalik omavalitsus. Võtta ära Y Ylt hooldusõigus W T ja E-E T suhtes W T ja E-E T ning R T suhtlemise korraldamisel ning määrata selles küsimuses W Tle ja E-E Tle erieestkostja, kelleks on W T ja E-E T igakordse alalise elukoha kohalik omavalitsus. Erieestkostja ülesandeid täidab p-ides 13.3 ja 13.4 märgitud kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Erieestkostja ülesanneteks on osutada abi laste ja lahus elava vanema kohtumiste korraldamisele, laste ja lahus elava vanema vahelise kontakti saavutamisele ja selle loomisele ning aidata kaasa laste ja lahus elava vanema vastastikusele tundma õppimisele. Erieestkostja ülesanneteks Q T puhul on korraldada tema vaimse tervise hindamine ja vajadusel teraapia. Erieestkostjal on õigus kasutada vajadusel oma ülesannete täitmisel asjatundjate ja/või spetsialistide abi. Kohus selgitab Y Yle ja R Tle, et käesoleva määruse resolutsiooni punktis 13.5 märgitud erieestkostja ülesannete täitmise takistamisel ning sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega laste Q T, W T ja E-E T kehalise, vaimse ja hingelise heaolu ohustamisel, võib kohus kaaluda lapse Q T, W T ja EE T emalt ja/või isalt laste hooldusõiguse täielikult ära võtmist. Muuta Harju Maakohtu
18. juuni
19. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 määratud vanemate ja laste suhtlemise korda ning määrata Q T ja Y Y suhtlemise kord ning W T ja E-E T ning R T suhtlemise kord järgmiselt: - Jätkata laste ja vanemate kohtumistega Tallinna Perekeskuses vastavalt
20. märtsil
21. a toimunud ümarlaual kokkulepitule. Kohtumistel Tallinna Perekeskuses osalevad lapsed ning kohtumised toimuvad kordamööda ühe ja teise vanemaga. Igal kohtumisel lepivad vanemad Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajatega kokku, kuidas täpselt toimub järgmine kohtumine. - Kui Tallinna Perekeskuses on kokkusaamiste korraldamine ammendunud, siis kohalduvad p-id 13.7.2.1 –13.7.2.
22. - Üldreegel ehk tavapärane suhtluskord. Isa ja W T ning E-E T suhtlevad iga paaris nädala neljapäevast, mil isa tuleb lastele haridusasutusse õppetöö lõppedes järele, kuni paaritu nädala esmaspäeva hommikuni, mil isa viib lapsed haridusasutusse. Kui lapsed ei viibi haridusasutuses, siis tuleb isa lastele nende elukohta järele kell 17.00 ning toob nende elukohta tagasi hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 10.
23. - Üldreegel ehk tavapärane suhtluskord. Ema ja Q T suhtlevad iga paaritu nädala neljapäevast, mil ema tuleb lapsele haridusasutusse õppetöö lõppedes järele, kuni paaris nädala esmaspäeva hommikuni, mil ema viib lapse haridusasutusse. Kui laps ei viibi haridusasutuses, siis tuleb ema lapsele tema elukohta järele kell 17.00 ning toob tema elukohta tagasi hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 10.
24. - Lapsed veedavad kummagi vanemaga suvel kahel korral kaks nädalat. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kirjalikult kokku hiljemalt vastava aasta
25. maiks. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedavad lapsed isaga
26. juulist kuni
27. juulini ja
28. augustist kuni
29. augustini ning emaga
30. juulist kuni
31. juulini ja
32. augustist kuni
33. augustini. - Vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega väljaspool p-s 13.7.2.1 ja 13.7.2.2 sätestatut, kui vanem võtab osa üritusest koolis, spordivõistlustel, riigipühaga seotud 14 - - - üritustest vmt, kus laps osaleb. Nimetatust tuleb teavitada teist vanemat vähemalt kolm päeva enne vastava sündmuse toimumist kirjalikult. Laps võib teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Kui vanem reisib lapsega väljapoole Eesti Vabariiki, siis tuleb vanemal sellest teist vanemat teavitada kirjalikult vähemalt 10 päeva ette. Paaris õppeaastal (nt 2022/2023) veedavad lapsed emaga sügisese ja suusakoolivaheaja (veebruaris) ja isaga talvise (v.a p 13.7.2.10 erisus) ning kevadise koolivaheaja. Paaritul õppeaastal (nt 2021/2022) veedavad lapsed isaga sügisese ja suusakoolivaheaja (veebruaris) ja emaga talvise ning kevadise koolivaheaja. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Laste sünnipäevad veedavad lapsed paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Lapsed viibivad emaga emadepäevale eelneva päeva õhtul kella 19.00 kuni emadepäevale järgneva esmaspäeva hommikul õppetööni. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Lapsed viibivad isaga isadepäevale eelneva päeva õhtul kella 19.00 kuni isadepäevale järgneva esmaspäeva hommikul õppetööni. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed esimesel poolaastal olevad pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha, jaanipäeva) isaga ning paaris aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud (
34. kuni
35. detsember) emaga ning paaris aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paaritul aastal veedavad lapsed aastavahetuse (
36. detsember kuni
37. jaanuar) isaga ja paaris aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi määratud ajal teise vanema juures olema. Vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.“ (V kd tl 29-39 pöördel). Määrus jõustus 12.09.
38. V Eelnevalt välja toodud tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud määruseid arvesse võttes tuleb elatise väljamõistmisel Qle, Wile ja E-Eile lähtuda perioodi 08.01.2019-14.01.2020 osas Harju Maakohtu 29.06.2018 asja lahendavast määrusest, mis jõustus 08.01.2019, perioodi 15.01.202026.03.2020 osas Harju Maakohtu 15.01.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest, perioodi 27.03.2020-28.03.2021 osas Harju Maakohtu 29.06.2018 asja lahendavast määrusest, perioodi 29.03.2021-11.09.2022 osas Harju Maakohtu 29.03.2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest ning alates 12.09.2022 Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 asja lahendavast määrusest. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrused kuulusid viivitamatule täitmisele TsMS § 467 lg 5, § 4771 lg 1 ja § 390 lg 2 järgi, mistõttu hakkasid nimetatud määruste alusel kindlaksmääratud suhtluskorrad kehtima määruse tegemise kuupäevast. Harju Maakohtu 15.01.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulus samuti viivitamatule täitmisele ning määruskaebuse esitamine määruskaebuse täitmist ei peatanud, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.03.2020 määrusega Harju Maakohtu 15.01.2020 määruse ning peatas nimetatud määruse täitmise määruskaebuse tagamise korras (TsMS § 665 lg 2). Harju Maakohtu 29.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-7190 jõustus 08.01.
39. Sellele eelneva perioodi osas kindlaksmääratud suhtluskord puudus ning vanemate vahel oli vaidlus suhtluse osas (vt nt I kd tl 99-99 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juhinduda vanemate suhtluskorra kokkuleppest, mis oli sõlmitud 08.07.2014 (I kd tl 44), arvestades, et pärast seda 15 elasid vanemad veel koos ning elatise nõude periood hagis 1 on alates 01.04.
40. R T on vastuses hagile teatanud, et Y Kesk lahkus koos lastega pere ühisest kodust jäädavalt 02.05.2017 (I kd tl 38). 11.04.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil esitas Q, Wi ja E-Ei lepinguline esindaja avalduse osaliselt hagist loobumiseks perioodi 27.04.201731.03.2018 osas, kuna puudub vaidlus, et R T on sel perioodil Qle, Wile ja E-Eile elatist tasunud (vt II kd tl 13). Sellest tulenevalt lõpetas kohus 13.04.2018 määrusega menetluse Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks perioodil 27.04.2017-31.03.
41. Enne hagi tagamise määrust 04.05.2017 tasus R T hagejatele kokku elatist 225.00 eurot kuus (V kd tl 21). R T on tasunud hagejatele enne 08.01.2019 elatist, sellega ühtlasi mööndes, et laste põhielukoht oli ema juures. Perioodil 08.01.2019-14.01.2020 oli Q, Wi ja E-Ei osas antud ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise osas üle Y Yle ning kohaldus 29.06.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtluskord, mille alusel isa ja lapsed suhtlevad iga paaris nädala neljapäevast, alates kella 13.00 või hiljemalt kella 17.00 kuni paaritu nädala esmaspäeva hommikuni, lisaks eeltoodule veedavad lapsed isaga suvel kahel korral korraga kaks nädalat. Vanemal on õigus kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritusest koolis, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Pühadel ja vaheaegadel ei toimu täiendavat suhtlust, kuna kahe aasta lõikes jaguneb suhtlus vanemate vahel võrdselt. Seega kokku veedavad lapsed isaga aasta lõikes keskmiselt 10 päeva, s.o 33%, mida on kinnitanud ka hagejad I-III hagis 1 (vt V kd tl 44 pöördel). Perioodil 15.01.2020-26.03.2020 viibisid Q, W ja E-E Harju Maakohtu 15.01.2020 määruse alusel ema juures ning suhtlust isaga ei toimunud. Perioodil 27.03.2020-28.03.2021 rakendus uuesti Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7190 kindlaksmääratud kord ning Q, Wi ja E-Ei ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise osas kuulus emale ja suhtluskorra alusel viibisid Q, W ja E-E isaga keskmiselt 10 päeva kuus. Perioodil 29.03.2021-11.09.2022 oli laste elukoht jätkuvalt ema juures ning rakendus 29.03.2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega kindlaksmääratud suhtluskord, mille kohaselt toimusid laste kohtumised vanematega Tallinna Perekeskuses. Kuna kohtumiste sagedus ei olnud kindlaks määratud, tuleb lähtuda Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusest, mille alusel oli Q, Wi ja E-Ei elukoht ema juures ja suhtlust isaga Tallinna Perekeskuses ei saa elatise väljamõistmisel nimetatud perioodil arvestada. Perioodil alates 12.09.2022 tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrusest, mis jõustus 12.09.2022, mille alusel lõpetati vanemate ühine hooldusõigus Q, Wi ja EEi suhtes ning Q ainuhooldusõigus anti üle isale ning Wi ja E-Ei ainuhooldusõigus anti üle emale. Lastega suhtlemise korraldamisel võeti vanematelt hooldusõigus ning Qle, Wile ja E-Eile määrati nendes küsimustes erieestkostja, jätkati kohtumistega Tallinna Perekeskuses ning määrati suhtluskord, mis hakkab kehtima kohtumiste ammendumisel Tallinna Perekeskuses. Y K on teatanud, et kohtumised Tallinna Perekeskuses ei ole ammendunud ning suhtluskord ei ole rakendunud (vt nt V kd tl 44 pöördel; V kd tl 46 pöördel; V kd tl 173 pöördel), samas on Y K möönnud, et R Tl võib olla tekkinud õigus nõuda Q T seadusliku esindajana elatist Y Ylt alates 12.09.2022 (V kd tl 45 pöördel, V kd tl 54 pöördel, V kd tl 172). Q T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks on hageja seaduslik esindaja asunud seisukohale, et hagejal puudub elatise nõudeõigus alates 12.09.2022 (V kd tl 47 pöördel). Seega tuleb lähtuda elatise väljamõistmisel Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrusest, mille alusel Q elab isa juures ning W ja E-E elavad ema juures. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud mõista välja R Tlt igakuine elatis Q kasuks perioodil 01.04.2018-11.09.2022 ning Wi ja E-Ei kasuks alates 01.04.2018 kuni Wi ja E-Ei täisealiseks 16 saamiseni. Y Ylt on põhjendatud mõista välja igakuine elatis Q kasuks alates 12.09.2022 kuni Q täisealiseks saamiseni. VI Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista Q, Wi ja E-Ei kasuks elatis alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. R T on esitanud hagile 1 vastuväite, mille kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse määramisel võtta arvesse laste ema samasisulist kohustust, laste tegelikke vajadusi, peretoetusi, mastaabisäästu ja ülalpidamiskohustuse täitmist vabatahtlikult. Y Y ei ole Q ja Wi vajadustele hagis 2 vastuväiteid esitanud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et R T on töövõimeline isik, tema igakuine sissetulek on umbes 1700.00 eurot, ta on xxx ja xxx (vt nt II kd tl 13 ja 13 pöördel; II kd tl 54; V kd tl 137168) ning Y Y on töövõimeline, töötab xxx ja tema igakuine keskmine sissetulek on umbes 1 500.00 eurot (vt II kd tl 13; II kd tl 53 pöördel; V kd tl 98-131 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole vanemad toonud esile, et neil ei oleks võimalik anda hagejatele elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut. Samuti ei tugine kumbki vanem asjaolule, et tal oleks lisaks hagejatele ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. VII Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 15.3 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses nimetatud põhjused on toodud näidisloeteluna ning kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, sealjuures võib mõjuv põhjus ka alates 01.01.2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5-7.

Riigikohus on leidnud 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491, p-s 13.1, et

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab 17 ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

§ 100

lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Antud juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et Q, Wi ja E-Ei põhielukoht on olnud kuni Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määruse jõustumiseni 12.09.2022 ema juures. Kuni 12.09.2022 oli laste ja isa suhtlus reguleeritud küll kohtulahendite alusel, kuid ühegi kohtulahendi alusel ei viibinud lapsed isa juures rohkem kui 40% ajast. Seega ei olnud lastel vahelduvat elukohta, mis annaks aluse elatise vähendamiseks põhjusel, et lastel oli vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad pidasid lapsi vahetult ülal ajal, mil lapsed elasid kummagi vanema juures. Riigikohus on leidnud, et ka juhul, kui lastel ei ole vahelduvat elukohta ja lapsed ei viibi lahuselava vanemaga olulist osa ajast, võib olla põhjendatud arvestada lahuselava vanema kantud kulutusi, mida vanem kannab, kui laps viibib tema juures (vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Antud juhul on kohus 04.05.2017 määrusega rahuldanud hagejate hagi tagamise taotluse ning kohustanud R Tt tasuma Q T, W T ja E-E T kasuks elatist miinimummääras kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. R T on hagi tagamise määruse alusel elatist tasunud kuni määruse tühistamiseni ning ei ole hagi tagamise määrust vaidlustanud. Eelnevast järeldab kohus, et R T on aktsepteerinud 04.05.2017 hagi tagamise määrusega rakendatud ülalpidamiskohustust Q T, W T ja E-E T osas ning nõustunud elatise suurusega. Sealjuures on R T märkinud, et on tasunud elatist vabatahtlikult ka suuremas ulatuses kui hagi tagamise määrusest tulenev elatise kohustus (vt nt II kd tl 54; II kd tl 109-109 pöördel; II kd tl 112-127; V kd tl 172), seega möönnud, et laste vajadused on suuremad, kui kahekordne miinimumelatis, kuigi R T oli seisukohal, et lastel oli vahelduv elukoht. Lisaks on Q T ja W T enda hagis Y Y vastu esitanud elatise nõude samuti miinimummääras. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et elatise vähendamine alla miinimummäära vahetu ülalpidamise või vabatahtliku elatise tasumise tõttu lahuselava vanema poolt ei ole põhjendatud. Ühtlasi on Q T, W T ja E-E T 11.04.2018 toimunud kohtuistungil esitanud taotluse hagist osaliseks loobumiseks nõude osas kuni 31.03.2018, põhjusel, et R T on elatist tasunud (II kd tl 13) ning kohus on 13.04.2018 määrusega lõpetanud menetluse Q T, W T ja E-E T hagis R T vastu elatise väljamõistmiseks perioodil 27.04.2017-31.03.2018. Nõudest loobumise põhjus oli R T poolt elatise tasumine hagi tagamise määruse alusel, mistõttu ei saa nõustuda, et R T tasus elatist hagejatele vabatahtlikult. R T tasus 15.04.2020 elatisvõlgnevuse perioodi veebruar-aprill 2020 eest üksnes siis, kui tema suhtes oli algatatud 08.04.2020 avalduse alusel täitemenetlus elatise nõudes (IV kd tl 105 ja 125). Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et perioodil 29.03.2021-11.09.2022 toimusid laste kohtumised vanematega Tallinna Perekeskuses, laste elukoht oli ema juures ning suhtlust ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Alates 12.09.2022 elas Q T isa juures ning W T ja E-E T ema juures, kindlaksmääratud suhtluskord ei olnud rakendunud ning suhtlust ei saa võtta arvesse elatise väljamõistmisel

§ 101lg 6 alusel.

18 VIII R T on tuginenud asjaolule, et elatist tuleb vähendada alla miinimummäära, kuna laste vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega. R T on toonud esile, et Y Kesk sai peretoetusi kokku summas 520.00 eurot (vt V kd tl 27 pöördel). Menetluses on tuvastatud, et lapsetoetus Q, Wi ja E-Ei osas ning lasterikka pere toetus laekus kuni tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud lõpplahendi jõustumiseni 12.09.2022 Y Yle. Alates 12.09.2022 laekus lapsetoetus Q osas R Tle ning Wi ja E-Ei osas Y Yle ning Y Y ei saanud enam lasterikka pere toetust (vt V kd tl 47, V kd tl 98-123 pöördel ja V kd tl 173 pöördel). Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt sai kohus nimetatud asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugines (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Riigikohtu praktikast lähtudes ei anna riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Antud juhul ei ole R T tuginenud enda halvale majanduslikule seisundile ega esine seetõttu mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära põhjusel, et laste vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega, kuni 31.12.2021. Ühtlasi on Q ja W hagis Y Y vastu pidanud põhjendatuks elatise nõuet miinimummääras ning R T kostjana on vaielnud vastu hagile põhjusel, et tasub elatist vabatahtlikult suuremas ulatuses (vt nt V kd tl 58). Eelnenu põhjal saab öelda, et R T on möönnud laste vajadusi kahekordses elatise miinimummääras. Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 22.06.2022 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et kohus hindab sõltumata poolte taotlusest

§ 101

lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel PHS §-de 17 ja 21 mõttes. Kohus on seisukohal, et perioodil 01.01.2022-11.09.2022 sai Q, Wi ja E-Ei vajadused rahuldada lapsetoetuse ning lasterikka pere toetuse arvel, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel R Tlt Q, Wi ja E-Ei kasuks vastavalt

§ 101lg-le 5.

Alates 12.09.2022 ei saanud kumbki vanem enam lasterikka pere toetust ning elatise väljamõistmisel R Tlt Wi ja E-Ei kasuks ning Y Ylt Q kasuks saab arvestada vaid lapsetoetust. PHS § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus alates 01.01.2019 pere esimese ja teise lapse kohta 60.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot ning alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot. Alates 01.01.2017 kuni 31.12.2022 kehtinud PHS § 21 lg 2 kohaselt oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300.00 eurot. IX R T on esitanud hagile 1 vastuväite, milles leiab, et elatise summat tuleb vähendada alla miinimummäära mastaabisäästu tõttu, kuna lastel on koos elades miinimumist väiksemad vajadused. Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 19 Seega uue, alates 01.01.2022 kehtiva miinimumelatise süsteemi alusel tuleb arvestada mastaabisäästu automaatselt kooselavatele lastele elatise väljamõistmisel. Antud juhul on Q, Wi ja E-Ei vanusevahe väiksem kui kolm aastat, mistõttu tuleb elatise väljamõistmisel perioodidel, mil lapsed elasid koos, vähendada teise ja kolmanda lapse puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. R T on tuginenud sellele, et laste ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamise korral mastaabisäästu tõttu väiksemad. Ühtlasi on R T Q T ja W T seadusliku esindajana elatise hagis Y Y vastu arvestanud mastaabisäästu teise lapse osas 15% perioodil 16.12.2019-27.11.2020 eest samal põhimõttel, nagu tuleneb alates 01.01.2022 kehtivast

§ 101lg-st 7.

Tulenevalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE

1. a uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" ning RAKE ja PWC
2. a uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, leiab kohus, et arvestades laste vanusevahet, mis on alla kolme aasta, tekkis laste kooselamise ajal (arvestades kehtivat suhtluskorda) eelduslikult mastaabisääst eelkõige elamiskulude, söögikulude, riiete, side, olmetarvete ja mänguasjade puhul (vt V kd tl 193-VI kd tl 17). Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Q, Wi ja E-Ei elatise hagis R T vastu arvestada mastaabisäästu ka varasema perioodi osas, s.o kuni 31.12.2022 elatise väljamõistmisel sarnaselt praegu kehtiva regulatsiooniga, vähendades laste kooselamise ajal teise ja kolmanda lapse puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega on kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära Wi ja E-Ei osas, arvestades mastaabisäästu teise ja kolmanda lapse puhul, perioodil 01.04.2018-31.12.2021, mil kõik kolm last elasid ema juures. Alates 01.01.2022 kohaldub miinimumelatise summas mastaabisääst kooselavate laste puhul automaatselt

§ 101lg 7 alusel.

Kohus on seisukohal, et elatise igakuine makse ei kahjusta kummagi vanema toimetulekut ning R T ja Y Y on suutelised elatist miinimummääras (arvestades mastaabisäästu) maksma. Kohus ei anna hinnangut vanemate majanduslikule olukorrale, kuna väljamõistetav elatis ei ületa seadusest tulenevat miinimummäära. X Q ja W on hagis Y Y vastu esitanud tagasiulatuva nõude. Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis Y Ylt välja tagasiulatuvalt.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Q ja W esitasid 24.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y Ylt 540.00 euro elatise saamiseks, 15.01.2020 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule ning Q ja W esitasid 24.03.2020 hagi Y Y vastu elatise väljamõistmiseks. Q palus hagiavalduses elatise Y Ylt välja mõista alates 16.12.2019 ning W alates 02.12.

1. Kohus on asunud otsuse põhjenduste III-V osas asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda kindlaksmääratud suhtluskorrast, mistõttu ei ole tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine põhjendatud, kuna Q ja W elasid Harju Maakohtu 29.06.2018 määruse alusel hagi esitamisele eelnenud perioodil ema juures. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud mõista elatist Q ja W osas välja tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aja eest. 20 XI Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160/42 p-dest 17 ja 18 tulenevalt peab elatise alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 välja mõistma kindla summana ning alates 01.01.2022 ei pea kohus elatise suurust alates
2. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Kõike eelnevat arvesse võttes mõistab kohus elatise välja R Tlt Q T, W T ja E-E T kasuks kindla summana kuni 11.09.2022, kuna alates 12.09.2022 elab Q T isaga. Alates 12.09.2022 mõistab kohus igakuise elatise välja R Tlt W T ja E-E T kasuks ning Y Ylt Q T kasuks muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

XII Q T elatis. R Tl tuleb tütre Q T (sünd xxx) ülalpidamiseks tasuda elatist 13 930.87 eurot ajavahemiku 01.04.2018-11.09.2022 eest. Perioodi eest 01.04.2018-31.12.2021 tuleb R Tl tasuda Q T kasuks elatist miinimummääras, kokku summas 12 498.00 eurot (perioodi 01.04.2018-31.12.2018 eest 2250.00 eurot (250.00 eurot x 9 kuud); perioodi 01.01.2019-31.12.2019 eest 3240.00 eurot (270.00 eurot x 12 kuud); perioodi 01.01.2020-31.12.2020 eest 3504.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud); perioodi 01.01.2021-31.12.2021 eest 3504.00 eurot (292.00 eurot x 12 kuud)). Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on miinimumelatis Q T osas 163.44 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot). Perioodi eest 01.01.2022-31.03.2022 tuleb R Tl tasuda Q T kasuks elatist miinimummääras, kokku 490.32 eurot (163.44 eurot x 3 kuud). Perioodil 01.04.2022-11.09.2022 on miinimumelatis Q T osas 175.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot). Perioodi eest 01.04.2022-11.09.2022 tuleb R Tl tasuda Q T kasuks elatist miinimummääras, kokku 942.55 eurot (175.64 eurot x 5 kuud + 175.64 eurot / 30 päeva x 11 päeva). Alates 12.09.2022 tuleb Y Yl tasuda igakuiselt elatist tütre Q T (sünd xxx) kasuks summas 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni Q T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

XIII W T elatis R Tl tuleb poja W T (sünd xxx) ülalpidamiseks tasuda elatist 11 841.29 eurot ajavahemiku 01.04.2018-11.09.2022 eest. Perioodi eest 01.04.2018-31.12.2021 tuleb R Tl tasuda W T kasuks elatist summas 10 623.30 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega (perioodi 01.04.201831.12.2018 eest 1912.50 eurot (250.00 eurot x 0,85 x 9 kuud); perioodi 01.01.201931.12.2019 eest 2754.00 eurot (270.00 eurot x 0,85 x 12 kuud); perioodi 01.01.2020-31.12.2020 eest 2978.40 eurot (292.00 eurot x 0,85 x 12 kuud); perioodi 01.01.2021-31.12.2021 eest 2978.40 eurot (292.00 eurot x 0,85 x 12 kuud)). 21 Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on miinimumelatis W T osas 138.92 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodi eest 01.01.2022-31.03.2022 tuleb R Tl tasuda W T kasuks elatist kokku 416.76 eurot (138.92 eurot x 3 kuud). Perioodil 01.04.2022-11.09.2022 on miinimumelatis W T osas 149.29 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodi eest 01.04.2022-11.09.2022 tuleb R Tl tasuda W T kasuks elatist kokku 801.23 eurot (149.29 eurot x 5 kuud + 149.29 eurot / 30 päeva x 11 päeva). Alates 12.09.2022 tuleb R Tl tasuda igakuiselt elatist poja W T (sünd xxx) kasuks summas 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni W T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

XIV E-E T elatis R Tl tuleb tütre E-E T (sünd xxx) ülalpidamiseks tasuda elatist 11 699.02 eurot ajavahemiku 01.04.2018-11.09.2022 eest. Perioodi eest 01.04.2018-31.12.2021 tuleb R Tl tasuda E-E T kasuks elatist summas 10 623.30 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega (perioodi 01.04.201831.12.2018 eest 1912.50 eurot (250.00 eurot x 0,85 x 9 kuud); perioodi 01.01.2019-31.12.2019 eest 2754.00 eurot (270.00 eurot x 0,85 x 12 kuud); perioodi 01.01.202031.12.2020 eest 2978.40 eurot (292.00 eurot x 0,85 x 12 kuud); perioodi 01.01.2021-31.12.2021 eest 2978.40 eurot (292.00 eurot x 0,85 x 12 kuud)). Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on miinimumelatis E-E T osas 121.92 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodi eest 01.01.2022-31.03.2022 tuleb R Tl tasuda E-E T kasuks elatist kokku 365.76 eurot (121.92 eurot x 3 kuud). Perioodil 01.04.2022-11.09.2022 on miinimumelatis E-E T osas 132.29 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel 50.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Perioodi eest 01.04.2022-11.09.2022 tuleb R Tl tasuda E-E T kasuks elatist kokku 709.96 eurot (132.29 eurot x 5 kuud + 132.29 eurot / 30 päeva x 11 päeva). Alates 12.09.2022 tuleb R Tl tasuda igakuiselt elatist tütre E-E T (sünd xxx) kasuks summas 191.79 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni E-E T 22 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

XV R T on palunud arvestada tasutud elatist summas 26 977.00 eurot ettemaksuna (V kd tl 58 pöördel). Q T, W T ja E-E T on teatanud, et antud menetluses tehtud hagi tagamise määruse kehtivuse perioodil 04.05.2017-29.06.2020 on R T tasunud elatist hagejatele kokku 26 977.00 eurot, mis moodustub järgmiselt: perioodil 01.04.2017-01.04.2019 summas 17 515.00 eurot, perioodil 30.04.2019-29.07.2020 summas 8900.00 eurot, millele lisandub kohtutäituri kaudu täitemenetluse raames saadud 562.00 eurot (18.03.2020 täiteasjas nr 022/2020/787) (V kd tl 1921, V kd tl 46 pöördel, V kd tl 172). R T ei ole tasunud hagejatele elatist alates hagi tagamise määruse tühistamisest 29.06.2020 (V kd tl 45 pöördel). Seega tuleb arvestada R T Qle, Wile ja E-Eile elatise tasumise kohustusest maha juba tasutud elatis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on R T tasunud hagejatele kokku elatist 26 977.00 eurot. 11.04.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil esitas Q, Wi ja E-Ei lepinguline esindaja avalduse osaliselt hagist loobumiseks perioodi 27.04.2017-31.03.2018 osas, kuna puudub vaidlus, et R T on sel perioodil Qle, Wile ja E-Eile elatist tasunud, R T on elatist tasunud jooksva kuu eest kuu lõpus ning 11.04.2018 seisuga oli tasumata elatis

1. aasta aprilli eest (II kd tl 13). Nimetatud perioodi osas on menetlus lõpetatud, kuid konto väljavõttest nähtuvalt on R T poolt tasutud elatisest kogusummas 26 977.00 eurot perioodil 27.04.2017-31.03.2018 tasutud 8205.00 eurot (V kd tl 19-21), mistõttu tuleb arvestada ettemaksuna hagis 1 esitatud nõude perioodil alates 01.04.2018 tasutud elatiseks 18 772.00 eurot (26 977.00 eurot - 8205.00 eurot). Kuna kohus mõistab elatise kindla summana välja R Tlt Q, Wi ja E-Ei kasuks kuni 11.09.2022, arvestab kohus R T poolt tasutud elatise ettemaksuks hagejate vahel võrdselt, s.o summas 6257.33 eurot iga hageja kohta (18 772.00 eurot / 3). Kuna Q T taotleb R Tlt elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.04.201811.09.2022 eest summas 13 930.87 eurot miinimummääras, millest R T on tasunud 6257.33 eurot, siis tuleb R Tl Q Tle elatist tasuda alates 20.03.
2. Tasutud on perioodi 01.04.2018-31.12.2018 eest 2250.00 eurot (250.00 eurot kuus), perioodi 01.01.201931.12.2019 eest 3240.00 eurot (270.00 eurot kuus), perioodi 01.01.2020-29.02.2020 eest 584.00 eurot (292.00 eurot kuus) ning perioodi 01.03.2020-19.03.2020 eest 183.33 eurot (292.00 eurot kuus
3. a märtsi 19 päeva eest). Kuna W T taotleb R Tlt elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.04.201811.09.2022 eest summas 11 841.29 eurot miinimummääras, arvestades mastaabisäästu 15%, millest R T on tasunud 6257.33 eurot, siis tuleb R Tl W Tle elatist tasuda alates 14.07.
4. Tasutud on perioodi 01.04.2018-31.12.2018 eest 1912.50 eurot (212.50 eurot kuus), perioodi 01.01.2019-31.12.2019 eest 2754.00 eurot (229.50 eurot kuus), perioodi 01.01.2020-30.06.2020 eest 1489.20 eurot (248.20 eurot kuus) ning perioodi 01.07.202013.07.2020 eest 101.63 eurot (248.20 eurot kuus
5. a juuli 13 päeva eest). Kuna E-E T taotleb R Tlt elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.04.201811.09.2022 eest summas 11 699.02 eurot miinimummääras, arvestades mastaabisäästu 15%, millest R T on tasunud 6257.33 eurot, siis tuleb R Tl E-E Tle elatist tasuda alates 14.07.
6. Tasutud on perioodi 01.04.2018-31.12.2018 eest 1912.50 eurot (212.50 eurot kuus), perioodi 23 01.01.2019-31.12.2019 eest 2754.00 eurot (229.50 eurot kuus), perioodi 01.01.2020-30.06.2020 eest 1489.20 eurot (248.20 eurot kuus) ning perioodi 01.07.2020-13.07.2020 eest 101.63 eurot (248.20 eurot kuus
7. a juuli 13 päeva eest). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud mõista välja R Tlt elatis Q T ülalpidamiseks ajavahemiku 20.03.2020-11.09.2022 eest Q T kasuks summas 7673.54 eurot (13 930.87 eurot - 6 257.33 eurot), W T ülalpidamiseks ajavahemiku 14.07.202011.09.2022 eest W T kasuks summas 5583.96 eurot (11 841.29 eurot - 6 257.33 eurot) ning E-E T ülalpidamiseks ajavahemiku 14.07.2020-11.09.2022 eest EE T kasuks summas 5441.69 eurot (11 699.02 eurot - 6 257.33 eurot). XVI Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Q T, W T ja E-E T hagi R T vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele ning Q T hagi Y Y vastu on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. W T hagi Y Y vastu ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Seega mõistab kohus välja R Tlt tütre Q T (sünd xxx) ülalpidamiseks elatise 7673.54 eurot ajavahemiku 20.03.2020-11.09.2022 eest Q T kasuks, poja W T (sünd xxx) ülalpidamiseks elatise 5583.96 eurot ajavahemiku 14.07.202011.09.2022 eest W T kasuks ning tütre E-E T (sünd xxx) ülalpidamiseks elatise 5441.69 eurot ajavahemiku 14.07.2020-11.09.2022 eest E-E T kasuks. Kohus mõistab välja R Tlt igakuise elatise poja W T (sünd xxx) kasuks alates 12.09.2022 summas 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni W T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

Kohus mõistab välja R Tlt igakuise elatise tütre E-E T (sünd xxx) kasuks alates 12.09.2022 summas 191.79 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni E-E T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

Kohus mõistab välja Y Ylt igakuise elatise tütre Q T (sünd xxx) kasuks alates 12.09.2022 summas 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla

§-s 101 sätestatud määra, kuni Q T täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

§ 101lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. Ts

MS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 24 Vastavalt poolte taotlustele ning juhindudes Ts

MS § 445 lg-st 1 ja

§ 100

lg-st 4, määrab kohus, et R Tl tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda Y Y arvelduskontole nr xxx iga kuu esimeseks kuupäevaks ning Y Yl tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda R T arvelduskontole nr xxx AS-is LHV Pank iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kohus ei anna hinnangut tõenditele väljaspool hagetavat ajavahemikku, tõenditele kulude osas, mille üle ei ole vaidlust või mille hindamiseks puudub vajadus ning tõenditele vanemate omavaheliste suhete kohta, mis ei oma antud elatise asjas tähtsust. Samuti ei anna kohus hinnangut vanemate majanduslikule olukorrale, kuna ei mõista välja elatist üle miinimummäära. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis on seotud määruskaebuse ja hagi tagamise taotlusega. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 koosmõjus § 164 lg-ga 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud Riigikohtu 31.03.2025 lahendiga 25