← Eesti

2-20-5082/94

Obsah (8)§ 630§ 187§ 442§ 178§ 436§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. märts 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Tsiviilasi nr 2-20-5082 Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

  1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 1.
  2. M. A. (hageja) esitas 02.04.2020 Pärnu Maakohtule hagi L. P. (alates 30.08.2021 A., kostja 1) ja K. P. (alates 30.08.2021 A., kostja 2) vastu, milles palus vähendada Pärnu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4975 hageja poolt kostjate ülalpidamiseks maksmisele kuuluva elatise suurust iga kostja kohta 100,00 eurole kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra lõppemiseni, kuid vähemalt kuni 10.09.
  3. 1.
  4. Asjaolude kohaselt Pärnu Maakohus mõistis 30.03.2017 otsusega hagejalt kostjate kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (alates 01.01.2020 elatise miinimummäär 292 eurot) kuni kostjate täisealiseks saamiseni, so vastavalt kuni 15.06.2026 ja 06.07.2027 Hageja sai 06.03.2020 oma Soome tööandjalt XXX teate, et tööandja vähendab seoses COVID-19 pandeemiast tingitud tellimuste vähenemisega hageja töömahtu ja igakuist töötasu 01.03.2020 kuni 10.09.2020 poole võrra, s.o 970,50 euroni kuus. Hagejal on lisaks kostjatele veel kolm ülalpeetavat. Hagejal puudub register- või muu arvestatav vara, mida saaks panna teenima ja mille arvelt saaks hageja võrdselt ülal pidada ennast ja viite last. 1.
  5. Hageja 28.09.2020 avaldusega laiendas haginõuet ning taotleb Pärnu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4975 kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamist iga kostja kohta 100,00 eurole kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja väitel tingivad haginõude laiendamist hagejal diagnoositud komplitseeritud õlakahjustus, mille tõttu on hageja sunnitud peatselt lahkuma XXX-st. Alates mai 2020 töötab hageja XXX-s, kus teenib alates 2020 juunist 620 eurot kuus (neto). Hageja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu praegu ega tulevikus arvatavasti suuteline kõrgema sissetulekuga tööd tegema ning tasuma kostjatele elatist väljamõistetud suuruses. 1.
  6. Hageja esitas 11.03.2021 avalduse, millises taotleb elatise vähendamist kummagi kostja osas kuni 64 euroni kuus (kokku 128 eurot) alates hagi esitamisest kuni 30.09.
  7. Hageja väitel tingivad haginõude suurendamist (so elatise vähendamist kuni 64 euroni kuus alaealise lapse kohta) töö kaotus, kokku viie alaealise lapse ülalpidamisvajadus, parema õla IGHL kõõluse rebend, mis vajab operatsiooni, töötukassa töötuskindlustuse suurus 12,88 eurot päevas ning kohustatud vanemale toimetuleku tagamine ühetaoliselt ülalpeetavatega. Koos haginõude suurendamisega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks kostjatele makstava elatist vähendada 64 eurole kuus (so kokku 124 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja avaldab, et lahkus XXX-st 15.04.
  8. Esmakordselt vigastas hageja õlaliigest 2016 aastal, korduv vigastus tekkis 14.04.
  9. Korduv vigastus tekitas parema õla IGHL rebendi. Hageja on seisukohal, et XXX objekti kaardi andmed annavad väärat informatsiooni kuna objektil viibides pole hageja teinud tunnist tundi tööd juba oma tervise probleemide ja ka oskuste poolest. Hageja ei ole pidanud vajalikuks minna poolest päevast koju, kuna päeva lõpuks oli tema ülesanne tööriistade ja tööliste transport töölt koju. 1.
  10. Hageja esitas 19.04.2021 taotluse vähendada kummagi kostja osas elatis kuni 100 euroni kuus (kokku 200 eurot) alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Uue asjaoluna toob hageja välja, et XXX-ga sõlmiti leping tähtajaliselt kuni tööobjekti lõpetamiseni 06.03.
  11. Seoses õlatraumaga pöördus hageja töövõime hindamiseks Eesti Töötukassasse ning otsus tuleb 10.05.
  12. Hageja vaidlustab kostjate poolt vastuses hagile 2

(7)Tsiviilasi nr 2-20-5082 punktis 1.10 välja toodud kulutuste suurused. Hageja taotleb elatise vähendamisel võtta arvesse ka kostjatele makstavat lapsetoetust. Hageja sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis summas 386,40 eurot (päevamäär 12,88 eurot). Hageja abikaasa on samuti töötu. 1.
  1. Hageja 07.02.2025 menetlusdokumendis vaidleb vastu asjas esitatud kuludokumentidele, ei nõustu kostjate tervisliku seisundi kirjeldusega ning vaidleb vastu kostjate seadusliku esindaja töövõime hindamise otsuses antud hinnangule A. P. töövõime ulatusele.
  2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2.
  3. Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjate seaduslik esindaja (ema) kasvatab kostjaid üksi, hageja laste kasvamises ei osale ja ei suhtle nendega. Kostjad ei ela koos hagejaga ega ei saa hagejalt muud toetust peale elatise. Kostjad ja kostjate seaduslik esindaja elavad olude sunnil üürikorteris ega ei oma lisaks elatisele muud toetus peale kostja seadusliku esindaja sissetuleku. Kostjad on seisukohal, et võrreldes kostjate seadusliku esindajaga on hageja perekonnas (kus kasvab veel kolm last) sissetulek laekunud hagejalt, hageja abikaasalt, riigi toetusest lasterikkale perele. Hageja abikaasala kuulub kolm kinnisvara ning vähemalt ühte neist on võimalik üürile anda. Kostjad on seisukohal, et hageja perekonna majanduslik olukord on palju parem. Kostjate seaduslik esindaja sai 30.03.2020 teatise, et tema tööleping öeldakse erakorralise olukorra tõttu ülesse alates 20.04.
  4. Seega puudub kostjate emal alates 01.05.2020 sissetulek töötasu näol. Enne koondamist oli kostjate ema töötasu keskmiselt 686,20 eurot kuus. Kostjate emale on määratud osaline töövõime, mis piirab tema võimaluse töötamiseks. Töövõimehüvitise suurus on keskmiselt 225 eurot kuus. Kostjal I on diagnoositud „Täpsustamata XXX“, mis toob endaga kaasa XXX ja mis vajab XXX. Kostja haigus nõuab XXX. Ei ole välistatud, et paari lähiaasta jooksul tuleb kostja I XXX, kostja I XXX. Kostjal I on XXX. Lisaks on kostjal I XXX. Kostjal I kulub enda ülalpidamiseks 765 eurot kuus ja kostjal II 643 eurot kuus. Kostjad esitasid taotluse tõendite kogumiseks. 2.
  5. Kostjad 19.04.2021 seisukohas leiavad, et hageja väide tõsise terviseprobleemi kohta ei vasta tõele. Hageja on juba 2017 aastal viidanud õla probleemile, mis väidetavalt takistas hagejal ilmuda DNA ekspertiisile, samas on 2020 juunis tehtud piltidelt selgelt hähtav, et hageja ei tunne ebamugavust õlas ja vabalt kasutab mõlemaid käsi. Kostjate ema on näinud hagejat ja tema abikaasat pidevalt sõitmas sõidukitega registrinumbriga XXX ja XXX. Järelikult on hageja perekonnas kasutuses kaks autot, kusjuures vana auto vahetas hageja uue vastu aprillis
  6. Majas, kus elab hageja ja tema perekond, toimusid eelmisel suvel remonditööd. Hageja eluviis on palju muretum kui see, milles hageja soovib kohut jätkuvalt veenda. 2.
  7. Kostjad 24.01.2025 avaldavad, et kostjate emal on tuvastatud XXX kestusega kuni 2028 aastani. Kostjad paluvad sellega arvestada, et ema terviseseisund raskendab laste täiel määral ülalpidamist ning elatise vähendamisel ei oleks emal enam võimalik tagada kostjatele piisavat toetust nende igapäevaelu ja arenguvajaduste katmiseks. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
  8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on 3

(7)Tsiviilasi nr 2-20-5082 pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. 5. Pärnu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-4975 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks elatis välja perekonnaseaduses (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kostja I kasuks kuni 15.06.2026 ja kostja II kasuks kuni 06.07.2027 6.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on märkinud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32). Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 järgi kui enne
  2. aasta
  3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  4. aasta
  5. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatusraha miinimummäär 02.04.2020 seisuga oli 292 eurot kuus.
  6. Hageja esitas esialgu hagi elatise vähendamiseks kuni 10.09.2020 seoses sellega, et sai Soome tööandjalt XXX lt teate töötasu poole võtta vähendamise kohta. Hagejal on lisaks kostjatele veel kolm ülalpeetavat ning hagejal ei ole vahendeid, mille arvelt saaks hageja võrdselt ülal pidada ennast ja viite last. 28.09.2020 hagis esitas hageja vähendamise asjaoluna temal diagnoositud õlakahjustuse, mille tõttu oli hageja sunnitud vahetama töökohta. Hageja töötab XXX-s ning alates 2020 juunist on hageja töötasu 620 eurot kuus (neto). 11.03.2021 hageja esitas elatise vähendamise asjaoluna töökaotuse, viie lapse ülalpidamisvajaduse ning parema õla IGHL kõõluse rebendi, mis vajab operatsiooni. 19.04.2021 tõi hageja uue asjaoluna välja tähtajalise töölepingu sõlmimise ning avaldas, et hageja abikaasa on samuti töötu. Hageja esitas ka taotluse, et elatise vähendamisel võtta arvesse kostjatele makstavat lapsetoetust. Oma viimases 07.02.2025 esitatud menetlusdokumendis hageja toetus elatise vähendamise asjaoluna enda tervisliku seisundile.
  7. Hageja on leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud ka seoses laste tegelike ülalpidamiskulude ulatusega, hageja on kostjatele ette heitnud ülalpidamiskulude tõendamata jätmist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle 4

(7)Tsiviilasi nr 2-20-5082 otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta; kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks; samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud; kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (3-2-1-3517, p 36, 37.1). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole.
  1. Käesoleval juhul on varasemaks kohtulahendiks otsus, milles elatise nõude aluseks olnud asjaolusid märgitud ei ole. Kohus kogus tõendina tsiviilasjas 2-16-4975 esitatud hagiavalduse, milles on välja toodud laste vajadused ühes kuus järgmiselt: toit Elukohaga seonduvad kulud Kool/lasteaed riided, jalanõud side tervishoid koolifond side transport L. A. 100 114 20 50 9 30 25 20 20 K. A. 100 114 75 50 5 35 25 75 30 KOKKU (eur/kuus) 368 434
  2. Käesolevas menetluses on kostjad enda vajadused ühes kuus esitanud järgmiselt: Eluasemekulud Majapidamiskulud Toit Transport (rendiauto, takso, buss) Sidekulu/tv Tervis Hügieen Riided/jalanõud Kindlustusmakse (koolifond) Lastele kogumine Kooli väljasõidud/üritused Sünnipäevad Jõulud Eraõpe tunnid Soome Suve üritused/meelelahutus Elektroonika Tasuraha, koolis söömine L. A. 140 15 130 40 25 55 15 55 25 25 10 20 15 100 15 15 15 50 K. A. 140 15 130 40 25 40 15 50 25 25 8 20 15 KOKKU (eur/kuus) 735 643 15 15 15 50 5
(7)Tsiviilasi nr 2-20-5082
  1. Kohus nõustub kostjatega, et seoses üldise hinnatõusuga on laste vajadused kasvanud. Ülalpidamist tuleb tulenevalt PKS § 99 lg 1 anda lähtuvalt lapse tavalisest elulaadist, mitte minimaalseimast võimalikust ulatusest esmavajaduste kandmiseks. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et ükski kostjate vajadus oleks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud. Hageja poolt esitatud tõenditest prillide maksumuse kohta ei nähtu, et ükski neis faktiliselt arvestab kostja I tegelikku vajadust. Käesoleval juhul ei nõua kostjad elatisemaksete suurendamist, millest tulenevalt peaksid tõendama enda suurenenud kulutusi (nagu kohus ekslikult pooltele selgitas), vaid hageja nõuab elatisemaksete vähendamist ning peab tõendama neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille tõttu on põhjendatud elatisemaksete vähendamine.
  2. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11). Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
  3. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.
  4. Hageja on asjaoluna välja toonud, et ta on töötu, tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ning ta peab üleval viite last. Kõigepealt kohus märgib, et viie lapse olemasolu oli ka tsiviilasjas 2-16-4975 lahendi tegemise ajal, mistõttu tegemist ei ole uue asjaoluna. Hageja tervisliku seisundiga seoses on kohus mitmel korral hagejale selgitanud, et hageja poolt esitatavad dokumendid tervisliku seisundi kohta ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõistes. Samas on kostjate seaduslik esindaja enda töövõime puudumise kohta esitanud asjakohase dokumendi.
  5. Hageja on tööealine ega ole kohtu selgitustest olenemata enda töövõimetuse kohta tõendit esitanud. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-100215, p 20). Kohus on seisukohal, et hageja töötus ei kujuta endast alust välja mõistetud ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Lisaks kohus märgib, arvestades kostjate poolt esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on sisuliselt kogu menetluse vältel Pärnu Maakohtu 30.03.2017 otsust täitnud, et hageja poolt kohtule esitatud dokumendid tema (ja abikaasa) majandusliku seisundi ja sissetuleku kohta ei ole tõenäoliselt ammendavad.
  6. Mõlemal vanemal lasub laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla 6
(7)Tsiviilasi nr 2-20-5082 erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostjate seaduslik esindaja oleks hagejast majanduslikult paremini kindlustatud. 16. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud

§-s 459 sätestatud eelduste olemasolu (elatise maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude oluline muutumine, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja elatise vähendamise nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada), ega PKS § 102 lg-s 2 esineva mõjuva põhjuse olemasolu, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.