sätteid kohaldades järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Süüdistatav A.L , IK XXX; sünniaeg:
septembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7846 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe
lg 5 ja § 69 alusel asendada A.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
lg 2 p 8 alusel määrata A.L-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Lisakohustuse täitmise korral lugeda A.L-i üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.L-ile kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris P.O. nimele registreeritud sõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX (VIN-kood XXXXXX), mis asub Tartus Riia 132 parklas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitsekümmend viis
veebruaril
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
juuni 2018. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust.
septembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 28 päeva vangistust.
alusel asendada mõistetav vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on A.L kohustatud järgima
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata A.L-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Lisaks taotleb prokurör kokkuleppes konfiskeerida
lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.L-ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 60 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 435 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.L tuleb süüdi tunnistada
1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Samuti tuleb vastavalt kokkuleppele konfiskeerida
lg 1 alusel A.L-ilt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit selleks juhtumisõigust omamata, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud A.L-i poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises ilma selleks seaduslikku õigust omamata. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud samasuguse rikkumise eest, lisaks on tal korduvad väärteokaristused mootorsõiduki juhtimise eest ilma selleks õigust omamata. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas A.L mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX, mille ta omandas vahetult enne õigusrikkumise toimepanemist 27.juunil 2018.a Käesolevaks hetkeks ei ole maanteeametis omaniku kande muudatus veel tehtud, kuid ka seal sõiduki omanikuna kirjas olev P.O. kinnitas, et on sõiduki A.L Limbergile müünud. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on A.L Limberg kasutanud sõitmiseks kui tal puudus selleks vastav õigus, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina
Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud samasuguse rikkumise eest, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud õigusrikkumisi ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada A.L-ile kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta
lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.L-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 256 5, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.