) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
Samuti karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning
Vastavalt 30.08.2023 koostatud väärteoprotokollile nr AB1631726 juhtis L.L 07.08.2023 kell 22.41 Tallinnas, Raadiku tn 8c parklas, mootorsõidukit Mercedes Benz reg. märgiga XXX, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud sõidukiga Toyota reg. märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju SEB Liising AS-le (varaline kahju fikseeritud fotodel). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 1,
lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja
Kaebuse sisu 23.09.2023 esitas L.L kohtule kaebuse, milles palub temalt juhtimisõigust mitte ära võtta. Kaebaja leiab, et karistus on liiga range tema tehtud teo eest. Ta on alles algaja juht ja teab, et iga inimene teeb vigu, kuid see ei tähenda koheselt, et inimeselt tuleb juhiluba ära võtta. Tema arvates uurija määrab karistusi tuimalt ja kaalutlemata. Samuti palub kohut anda maksmiseks tähtaja 1 aasta (12 kuud), kuna tal on raskused majandusega ja ta ei jõua vastasel juhul rahatrahvi ära maksta, see tähendab, et trahv läheb kohtutäiturile. Kohtumenetlus 08.11.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ja videosalvestisel talletatut. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde, palub tühistada lisakaristused ja anda rahatrahvi tasumiseks 12 kuud. Selgitas, et rikkumine toimus tähelepanematuse tõttu. Seal oli nii vähe ruumi, tagurdas kogemata otsa. Teab, et seal peab olema valvur ja videosalvestis, auto jäi ka tal sinna, jättis telefoninumbri ja selgituse juhiistme juurde, et sõitis seal värava juures olnud autole otsa. Ta ei soovinud karistusest pääseda. Rääkis uurijale kõik ära. Leiab, et juhiloa äravõtmine on tema jaoks liiga range karistus. Teenib Boltiga ja Wolt Foodiga, mis eeldab autoga sõitmist. Juhtimisõigus on tal alates veebruari kuust, Mercedest tal enam ei ole, see on avarii tõttu maha kantud. Raadiku parkimismajas oli alles esimene kuu, kui hakkas seal parkima, oli seal parkinud umbes nädal, tavaliselt pargib kolmandale korrusele. Pärast otsasõitu sõitis majast välja, sest see oligi ta eesmärk, kuna seal ei saanud parkida. Seal on valvekaamerad ja arvas, et sellest piisab. Ei vormistanud dokumente, kuna tal ei olnud teist osalejat kõrval. Jättis telefoninumbri enda auto esiklaasi juurde. Töötasuna saab umbes 720 eurot. Tal on veel teisi trahve maksta, vaja maksta korteri üüri eest. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Puudub vaidlus selle üle, et L.L pani mõlemad rikkumised toime. Pärast otsasõitu oleks pidanud isik teavitama kas politseid või siis üles otsima selle teise autoomaniku ja temaga vormistama vajalikud paberid. Selgitus, et ta jättis numbri oma autoklaasi alla, et juhuslikult kui keegi leiab selle ülesse ja teab kohe tema poole pöörduda, on kummaline, sest ta ei jätnud seda autot sündmuskoha kõrvale. Tema autol ei olnud sarnaseid vigastusi ja talle jääb arusaamatuks, et kas tõesti kaebaja eeldab, et keegi vaatab tunde videoid, et leida üles õnnetuse põhjustanud auto. Loogiline on see, et kaebaja oleks pidanud teavitama politseid õnnetusest ja politsei oleks saanud sellele reageerida. Lühikese aja jooksul L.L pani toime kaks väga ohtliku liiklusalast rikkumist, põhjustas kaks liiklusõnnetust ja politsei hinnangul ei tohiks ta liikluses osaleda. On ilmselge, kui isik ei tea, et peale õnnetust tuleb teavitada politseid, siis on jäänud autokoolis midagi tegemata või õppimata. Sellest tulenevalt leiab, et isikut tuleb lisaks põhikaristusele karistada ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmisega, et isik saaks minna autokooli, läbida uuesti 2 teooriaeksami ja värskendada oma teadmisi. Hetkel on ta teistele liiklejatele ohtlik. Rahatrahvi ositi tasumise vastu ei ole midagi ja leiab, et see on täitsa mõistlik. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. L.L-i on karistatud
lg 1 ja
lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.L
lg 1,
Vaidlust ei ole selles, et 07.08.2023 kell 22.41 Tallinnas, Raadiku tn 8c parklas, toimus kahe sõiduki kokkupõrge, s.o L.L-i poolt juhitud sõiduauto Mercedes Benz reg. märgiga XXX tagurdas otsa parklas seisvale sõiduautole Toyota reg. märiga XXX. Lisaks L.L-i ütlustele kinnitavad eelnimetatut ka väärteoasjas kogutud tõendid: Liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Toyota Corolla reg. märgiga XXX (sõiduki omanik on AS SEB Liising), kahjude kirjeldusena on märgitud kontakti jäljed vasakul esiosal; 2) Mercedes Benz C200 CDI reg. märgiga XXX (sõiduki omanik on seda juhtinud L.L), vigastused puuduvad, kontakt väidetavalt haakekonksuga. Kahjustatud sõidukist Toyota Corolla on tehtud foto ning sõiduki kohta on koostatud vaatlusprotokoll, kus vaatlusega tuvastati, et sõidukil on kontakti jäljed vasakul esiosal. Seisvale sõidukile otsa tagurdamine nähtub selgelt ka asja materjalide juures olevalt salvestiselt, mille kohta on kohtuväline menetleja koostanud asitõendi vaatlusprotokolli. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile on salvestuselt näha 07.08.2023 ajavahemik 22-41-22.43 ning kuidas parkimismajja sõidab sinist värvi Mercedes reg. märk XXX, mis tagurdab vastu pargitud sõiduki vasakpoolset esiosa. Salvestiselt on näha seegi, kuidas seisev sõiduk pärast otsatagurdamist rapub. Kuna L.L tagurdas otsa parklas seisvale sõidukile, on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et liiklusnõudeid on rikkunud vaid L.L ning tema poolt rikutud õigusnormiks on
lg 1, s.o tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega saab asuda seisukohale, et L.L-i poolt
lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu tuleb antud juhul tekkinud tagajärg omistada L.L-ile ning L.L-i käitumine on põhjuslikus seoses SEB Liising AS-le tekitatud varalise kahjuga. Kogutud tõendid (liiklusõnnetuse akt, fotod ja sõiduauto Toyota Corolla kohta koostatud vaatlusprotokoll) kinnitavad kahjustusi sõidukil Toyota Corolla reg. märgiga 988 JFX ehk varalise kahju tekitamist. Viidatud kahjustusele ei ole L.L ka vastuväiteid esitanud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et L.L Vassilev realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et L.L oleks liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult. Küll aga saab L.L-i käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui 3 ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks L.L pidanud ette nägema, et parklas, kus on pargitud sõidukite tõttu vähe ruumi, võib ta hooletu tagurdamisega ohustada teisi liiklejaid, st ta rikub liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Kuna aga L.L liiklusnõuetest ei hoolinud, realiseeris ta ka
lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodust tulenevalt L.L-i käitumine sisaldab
lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõude rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi L.L kui juhtimisõigusega isik teadma ka
§-s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.
lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et L.L kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juht oleks pärast liiklusõnnetust jäänud sündmuskohale ning teatanud toimunust politseile. Vastupidi, väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad selgelt, et pärast teisele sõidukile otsatagurdamist lahkus L.L koheselt sündmuskohalt, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli fikseerimata kahju tekitamise eest vastutav isik. Järelikult L.L kui liiklusõnnetuses osaleja ei järginud
lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, täites oma tegevusega ka
Sündmuskohalt lahkumist ja liiklusõnnetusest politseile mitteteatamist ei ole eitanud ka kaebuse esitaja ise. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt teab ta, et seal peab olema valvur ja videosalvestis, auto jäi ka tal sinna parklasse, jättis telefoninumbri ja selgituse juhiistme juurde, et sõitis seal värava juures olnud autole otsa. Selline tegutsemine ei ole aga kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning ei vähenda kuidagi isiku vastutust liiklusnõuete eiramise eest. Liiklusõnnetusest teatamise kohustus ongi vajalik süüdlase tuvastamiseks ning vajadusel kannatanule kahju hüvitamiseks. Just kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks on sõidukijuhtidele seaduses ette nähtud kindel tegutsemiskord, mida aga L.L väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas eiras. Kui kohtu hinnangul ei pannud L.L liiklusõnnetust toime tahtlikult, siis liiklusõnnetusest politseile mitteteatamine, kui teatamine oli kohustuslik, oli L.L-i teadlik tegutsemine. Selle asemel, et tunda huvi enda käitumise tagajärgedesse, antud juhul teisele sõidukile otsatagurdamisest tingitud kahju põhjustamisesse, lahkus L.L pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt, veendumata kahju saajas ning jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. L.L mootorsõiduki juhina teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda, st pani teo toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.L-i käitumine sisaldab
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 järgi toimepandud väärteos võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja mõlema väärteokoosseisu puhul valinud põhikaristuseks kergeima, s.o rahatrahvi. Rahatrahvi määramisel nii
lg 1 kui ka
Kohtuväline menetleja määras L.L-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 järgi rahatrahvi 90 trahviühikut, s.o 360 eurot, mis jäävad alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates L.L-i süü suurust talle inkrimineeritava väärtegude toimepanemisel arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Liiklusõnnetus toimus parklas, kus tavapäraselt ongi vähem manööverdamisruumi ning antud juhul kinnitas L.L ka ise, et seal parklas oli väga vähe ruumi. Selline liikluskorraldus peaks sundima kõiki seal liiklejaid olema eriti valvas ning hoolas. L.L käitus aga ettevaatamatult ning just tema ükskõikne suhtumine liiklusnõuetesse tõi kaasa varalise kahju tekkimise SEB Liising AS-le. Kuna tekitatud kahjustused ei olnud väga suured ning tervisekahjustusi liiklusõnnetusega ei kaasnenud, samuti ei esine raskendavaid asjaolusid, ei saa ka menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses isiku süü suurusega. Kuivõrd
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani L.L aga toime tahtlikult, on kohtuväline menetleja põhjendatult mõistnud antud rikkumise eest rangema karistuse. Mõlema rikkumise eest põhikaristuse mõistmine veelgi väiksemas määras ei oleks aga kuidagi põhjendatud, kuna karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku edasist käitumist õiguskuulekuse suunas. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja kohaldanud L.L-i suhtes mõlema rikkumise eest ka lisakaristust.
lg 2 alusel kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks ning
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et L.L-i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhikaristus piisav ning seda vaatamata sellele, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ajal, mil L.L käesolevad rikkumised toime pani, tal kehtivad liiklusalased rikkumised puudusid. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et L.L-i ütluste kohaselt sai ta juhiload alles 2023.a veebruarikuus ning kohtuistungil avaldatu kohaselt oli tal hiljuti kohtumenetluses teinegi kaebus seoses liiklusrikkumisega. Kuna viimati nimetatud rikkumine 5 ei kajastu karistusregistris, ei saa seda antud juhul võtta aluseks ka korduvuse arvestamisel, küll aga saab seda hinnata isiku iseloomustamisel ja karistuse mõistmisel. Kuna L.L-il olid käeoleva rikkumiste ajaks olnud juhiload vaid ligikaudu pool aastat, on ilmne, et ta ei ole pärast juhtimisõiguse saamist omandanud ohutuid sõiduvõtteid. Isik, kes paneb lühikese aja jooksul pärast juhtimisõiguse saamist järjest toime kaks rikkumist, on näidanud, et tema suhtumine liikluskorda on hoolimatu ja ükskõikne. Antud juhul arvestab kohus tõsiasja, et tegemist ei olnud ainult ettevaatamatusest toime pandud teoga, vaid liiklusõnnetusest mitteteatamise puhul ka menetlusaluse teadliku ja tahtliku tegevusega. L.L ei ole enda rikkumise tõsidust mõistnud ega tehtut kahetsenud, vaid on püüdnud ennast õigustavate väidetega vastutusest pääseda. Isegi juhul, kui L.L jättis tõesti pärast otsasõitu enda kontaktid enda sõidukile, on selline käitumine tavatu ja ei aita kuidagi kaasa liiklusõnnetuse tuvastamisele ega süüdlase tabamisele. Ilmselgelt oleks varalise kahju saajale selgem, kui liiklusõnnetuse põhjustaja kontaktid oleksid jäetud vähemalt tema sõidukile nähtavale kohale. On väheusutav, et kahju kannataja hakkab mööda parklat otsima võimaliku kahju tekitaja kontakte. L.L küll ei eita otsasõitu, kuid asjassepuutuvat informatsiooni ei jaganud ta politseile õigeaegselt, st kohe pärast otsasõitu, vaid alles siis, kui ta menetlusaluse isikuna ütlusi andis. L.L-i seletusest nähtub, et sellel päeval oli ilmaolude tõttu parkimismaja täis pargitud ja enda kontaktid ta jättis seetõttu, et parkis enda sõiduki omakorda veel teiste sõidukite ette. Sellised andmed osundavad, et tegelikkuses oli tal varalise kahju saajast ükskõik ning pigem lähtub ta sellistes situatsioonides enda heaolust ja mugavusest kui soovist ja tahtest järgida liiklusnorme. Kohtu hinnangul ei tekita L.L-i suhtumine liikluskorda usaldust ning selleks, et ta edaspidi oleks kaasliiklejate suhtes lugupidav ning järgiks seaduse nõudeid, tuleb ta mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selleski, et isik peab enda liiklusalaseid teadmisi värskendama. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad, on kohtuväline menetleja põhjendatult võtnud L.L-ilt ära juhtimisõiguse
lg 2 järgi kaheks kuuks ning
Lisakaristuse kestus peab L.L-ile mõjuma distsiplineerivalt ning andma piisavalt tagasisidet nii tema käitumise keelatusele kui ka rikkumise ohtlikkusele. Ainult siis saab loota, et lisaks tema enda heaolule on edaspidi kaitstud ka teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning L.L-i käitumisest lähtuv oht on viidud miinimumini. Kohus usub ka, et lisakaristuse kohaldamisega kaasuvad ebamugavused aitavad tõsta L.L-i teadlikkust liiklusohutusest. L.L ei saa loota, et tema rikkumistele reageeritakse leebelt ning arvestatakse üksnes tema huve, mitte kaaskodanike turvatunnet ja usaldust õiguskaitseorganite töösse. Karistus, sealhulgas lisakaristus, peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees. Kuigi kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega, siis sellekohast tööandja tõendit L.L esitanud ei ole. Seega saab kaebuse esitaja väiteid pidada paljasõnaliseks ning kohtul puuduvad mistahes andmed kaebuse esitaja töö tegeliku iseloomu kohta. Samas isegi juhul, kui juhtimisõigus mõjutab tõesti L.L-i tööülesannete täitmist, ei saa isik eeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses mõistetud karistused on proportsionaalsed toimepandud süütegudega ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid 6 reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kogutud tõendites ja kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata. Küll aga peab kohus põhjendatuks täpsustada otsuse täitmise korda ning leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel võib anda L.L-ile võimaluse mõistetud rahatrahve kogusummas 680 eurot tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul. Rahaliste kohustuste korraga tasumine võib käia kaebuse esitajale üle jõu ning asetada teda raskesse majanduslikku olukorda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.