← Eesti

1-19-6237/2

Obsah (9)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50§ 55§ 83§ 85

1-19-6237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2019.a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6237 (19231701793) Kohtunik Märt Toming Ko

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Janno Reinkort A.E , isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2019 kell 12:50 Varasem karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati: - Harju Maakohtu 10.10.2017. aasta otsusega karistati

§ 424

järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 27.03.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult kandmisele kuulus 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, s.o 667 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustati A.E täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, samuti

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.E-lt ära juhtimise õigus 5 kuuks.

05.08.2019 seisuga on A.E-l tegemata 174 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON 1 1. A.E süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele, s.o 1 aasta ja 2 kuulisele vangistusele Harju Maakohtu 10.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 174 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada A.E karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 03.08.2019 ning mõistetud 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistuse ära kandmist arvestada alates A.E kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 03.08.

  1. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks A.E suhtes tõkendit vahistamine, võttes A.E vahi alla kohtusaalis ning A.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 6.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada A.E suhtes lisakaristust, võttes A.E-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse tähtajaga 1 (üks) aasta. Juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastane tähtaeg hakkab kehtima otsuse jõustumisest ja lõpeb 1 aastase tähtaja möödumisel

§ 55sätestatud tingimustel.

7.

§ 55

kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 8.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend, s.o A.E-le kuuluv ja Rahumäe tee 6/1 Tallinnas hoiustatud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN: xxx). 9.

§ 85

lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

  1. A.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 810 eurost 1/2, s.o 405 (nelisada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.E , 1-19-6237, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.E-le tema kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 19.08.
  2. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad 2 esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.