Obsah (5)

§ 69§ 424§ 68§ 65§ 75

1– 19-2145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-19-2145 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Q.Q Lippasaarele Harju Maakohtu 18.04.2019.

a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 ( üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa ) päeva vangistust.

1. Q.Q Lippasaar võtta kohtusaalist vahi alla, toimetada ta Tallinna Vanglasse ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 17.09.
2. a. Määrus väljastada süüdimõistetu Q.Q Lippasaarele, 2 prokurörile, Tallinna Vanglale kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja Ida-Harju Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 18.04.
3. a otsusega tunnistati Q.Q Lippasaar süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati teda

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel 9 kuu ja 29-päevase vangistusega.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 299 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Q.Q Lippasaar allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati teda - mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 19.04.

1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 02.08.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Q.Q Lippasaare karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Q.Q Lippasaar rikkus temale kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Lisaks hoiab Q.Q Lippasaar kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumine on fikseeritud 14.06.
3. a toimunud politsei kontrollimise käigus, kui indikaatorvahendi tulemusena mõõdeti tulemuseks 0,72 mg/l ning isik toimetati kainestusmajja. Lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumine on fikseeritud 03.07.
4. a toimunud politsei kontrollimise käigus, kui indikaatorvahendi tulemusena mõõdeti tulemuseks 0,49 mg/l ning isik toimetati kainestusmajja. Q.Q Lippasaar ei ole alustanud üldkasuliku töö tegemisega. Isiku väitel on tal kehtiv haigusleht, kuid ametnikule ei ole ta esitanud tõendeid, kuigi ametnik on neid korduvalt küsinud ning isik on lubanud tõendid esitada. Ametnik tegi päringu isiku perearstile ning sai 23.07.
5. a vastuseks, et Q.Q Lippasaar viibib haiguslehel alates 08.04.
6. a. Arsti hinnangul on patsient võimeline tegema kergemat füüsilist tööd paari tunni jooksul päevas. Kriminaalhooldusalune on oma suhtumiselt kriminaalhooldusesse väga ükskõikne, ei tee koostööd krimin aalhooldusametnikuga, sest ei esita vajalike tõendeid ning on rikkunud lisakohust mitte tarvitada alkoholi mitmel korral. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele. Isikul on sooritamata 299 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Q.Q Lippasaarele mõistetud karistuse täitmisele pööra mist. Isik suhtub kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt, ei ole esitanud ametnikule vajalikke tõendeid ning on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. A. Lippasaare arst kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et isik on võimeline 2 tundi päevas üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusalusel on tegemata kõik kohtuotsusega talle mõistetud 299 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et tal on praegu keeruline seis, tal ei ole raha ega tööd. Ta ei ole pöördunud psühhiaatri poole, et asuda sõltuvusravile, kuigi eelmisel kohtuistungil ta seda kohtule lubas.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda 3 kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Q.Q Lippasaare le Harju Maakohtu 18.04.

1. a kohtuot susega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalun e Q.Q Lippasaar rikkus korduvalt temale kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi ning ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumised fikseeriti 14.06.
2. a – indikaatorvahendi tulemus oli 0,72 mg/l ning 03.07.
3. a mõõdeti indikaatorvahendi tulemuseks 0,49 mg/l ning isik toimetati mõlemal korral kainestusmajja kainenema. Lisaks teatas PPA Põhja prefektuur 16.09.
4. a kriminaalhooldajale, et Q.Q Lippasaar lamas 17.08.
5. a Tallinnas xxx joobes maas ning ta toimetati alkoholijoobes kainestusmajja kainenema, kuid sel korral joovet kontrollida ei õnnestunud, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhuma. Samuti tuvastas politsei Q.Q Lippasaarel alkoholijoobe 26.08.
6. a – 1,28 mg/l kohta ja 31.08.
7. a – 1,45 mg/l kohta. Q.Q Lippasaar ei ole asunud tegema talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde ja ta ei ole esitanud ametnikule ega kohtule mitte ühtegi arstitõendit oma haiguse kohta. Küll aga teatas isiku perearst 23.07.
8. a kriminaalhooldusametniku järelepäringule, et Q.Q Lippasaar viibib haiguslehel alates 08.04.
9. a ning arsti hinnangul on patsient võimeline tegema kergemat füüsilist tööd paari tunni jooksul päevas. A. Lippasaar ei ole ligi 5 kuud kestnud kriminaalhoolduse ajal ilm põhjuseta teinud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Q.Q Lippasaare karistus tuleb täitmisele pöörata. Q.Q Lippasaar teatas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ega pöördunud psühhiaatri poole, et asuda sõltuvusravile. Ta põhjendas kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmist oma keerulise elukorraldusega praegusel ajal, tal puudub nii töö kui ka raha. A. Lippasaar avaldas kohtuistungil valmisolekut asuda vangistuse kandmisele mõne aja pärast, et teha selleks eelnevalt vabaduses ettevalmistusi. Kohtu hinnangul on põhjendatud Q.Q Lippasaare karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 18.04.
10. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet Q.Q Lippasaare suhtes selles kriminaalasjas, kuid isik ei ole alustanudki talle kohtuotsusega karistuseks ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemist. Tal on senini tegemata kõik ettenähtud 299 tundi üldkasulikku tööd. Isi k väitis, et ta viibis küll haiguselehel, kuid A. Lippasaare perearst teatas kriminaalhooldaja järelepäringule, et Q.Q Lippasaar on võimeline päevas 2 tundi kergemat füüsilist tööd tegemast. Lisaks tarvitas kriminaalhooldusalune korduvalt kriminaalhoolduse kestel alkoholi. Tõendamist on leidnud alkoholi tarvitamine
11. a juunikuus – juulikuus – augustikuus. Asja materjalides on Q.Q Lippasaare 19.06.
12. a seletus, kus ta teatab, et käis 14.06.
13. a kriminaalhooldaja juures ning pärast tarbis meeletult alkoholi, et ärevusest võitu saada. Tema poolt 19.07.
14. a antud seletuses isik tunnistab, et tarbis Tallinnas alkoholi koos „suvaliste“ inimestega. Seega on leidnud 4 tõendamist Q.Q Lippasaare poolt korduvalt alkoholi tarvitamine kriminaalhoolduse ajal. Kohus andis Q.Q Lippasaarele 26.08.
15. a toimunud kohtuistungil võimaluse asuda alkoholismi sõltuvusravile psühhiaatri juures, kuid kriminaalhooldusalune jättis selle võimaluse kasutamata. Kohtu hinnangul ei ole A. Lippasaar motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab ainult lubadusi, et mitte asuda vangistust kandma. Q.Q Lippasaare kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Lisaks oli Harju Maakohtu 18.04.
16. a kohtuotsusega Q.Q Lippasaarele mõistetud

§ 65lg 2 alusel liitkaristus, sest talle juba Pärnu Maakohtu 07.12.2017.

a kohtuotsusega nr 1-17-11355 mõistetud tingimisi vangistus liideti. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et Q.Q Lippasaare suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Q.Q Lippasaarele Harju Maakohtu 18.04.2019. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 kuud ja 29 p äeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus peab vajalikuks võtta Q.Q Lippasaar kohtusaalist vahi alla, kuna isiku alkoholilembus võib viia uue süüteo toimepanemiseni ning isik on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisel ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/