MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta N.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 18.11.2019 saabus id kohtualluvusel Tartu Maakohtust Viru Maakohtusse Tartu Vangla materjalid kinnipeetava N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2019 otsusega
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb N.N-il koheselt ära kanda 30 päeva vangistust (mille 1 alguseks loeti
lg 1 alusel N.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.03.2019).
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud vangitust, ei pöörata täitmisele, kui N.N ei pane 1-aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2,8 alusel kohustati N.N-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrati N.N-ile käitumiskontrolli perioodiks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Tartu Maakohtu 15.08.2019 määrusega
lg 4 alusel pöörati täitmisele N.N-ile Tartu Maakohtu 11.03.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1945 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus N.N-i kinnipidamise aja 12.07.2019. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest 7 on arhiveeritud. Isikut on kahel korral karistatud varguste eest grupis, ühel korral salajase varguse eest ning ühel korral asja omavolilise kasutamise eest, ühel korral endise abikaasa kehalise väärkohtlemise eest ja isik kasutas relvana nuga. Kolmel korral on kinnipeetavat karistatud juhtimise eest joobeseisundis. N.N ei teadvusta alkoholi tarbimisest tingitud probleeme ning teo toime panemise tagajärgi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.N teatas alustuseks, et ta taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ja selgitas, et elama asub õe juurde, tööle läheb samasse firmasse, kus töötas enne vangistust. Avaldas, et tal on jalaga probleeme, ta on invaliid, ta peab minema arsti juurde, vormistama invaliidsuse ja ei tea tegelikult, kuidas see kõik toimuma hakkab ning kas ta saab hakkama. Siis aga teatas, et ta ei kavatse ennetähtaega vangistusest vabaneda, kuna tema jaoks on takistuseks kriminaalhoolduse nõuded. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja ära kuulanud kinnipeetava, on seisukohal, et vangla poolt esitatud taotlus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ja kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb krimi naalhooldus, mille ajal on isikul kohustus järgida kontrollnõudeid. Käesoleval juhul ei saa isik samaaegselt viibida vangistuses ning olla kriminaalhooldusel. Lisaks märgib kohus, et isiku tahte vastaselt ei ole põhjendatud kedagi ennetähtaega vangistuses t vabastada ja kontrollnõuetele allutada. 2 Lõpetuseks märgib kohus, et isiku karistus saab eelduslikult kantud 12.04.2020 ja siis vabaneb N.N juba tähtaegselt ning ilma kriminaalhooldusele allutamiseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.